KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 19.02.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 16.02.2016 koht Kohtuasja number 1-13-4963 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kirill Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kirill Koroljov, isikukood 38802182246, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.09.2013 ja lõpp 28.11.2016 RESOLUTSIOON Jätta KIRILL KOROLJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Kirill Koroljovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.09.2013 otsusega tunnistati Kirill Koroljov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.09.
- 1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Varasemalt on karistatud varguse ja röövimise eest. Kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamine ning soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alates 05.03.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel, käesoleval hetkel on hõivatud tööga väljaspool vanglat Tisza Textil Eesti OÜ-s. Vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, Eluviisitreening ning Eluviisitreeningu jätkutegevuse. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav plaanib pärast vabanemist asuda elama aadressile xxxx. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ning kõik vajalikud nõusolekud selleks on samuti olemas. Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal, kuid õppimise ajal esines mitmeid probleeme, sh tundidest puudumine ja negatiivsed hinded, mistõttu lahkus koolist. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust oli pikema perioodi jooksul vanemate ülalpidamisel. Kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Xxxx on väljastanud garantiikirja, et kindlustab isikule töökoha oma ettevõttes keevitajana. Seisuga 18.11.2015 ei ole kinnipeetaval tasumata võlanõudeid, vabanemisfondis on 1031,29 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja vanem õde. Pereliikmetega on head ja toetavad suhted, samuti on nad nõus osutama isikule vabanemisel moraalset toetust. Sageli suheldakse telefonitsi ning kinnipeetav on käinud lühiajalistel väljasõitudel. Enda sõnul enam kuritegelike inimestega ei suhtle, arvab, et tuleb toime negatiivse mõjuga tuttavate poolt. Tulenevalt toime pandud kuritegudest on isikul riskiv, hoolimatu ning teisi ära kasutav elustiil. Kinnipeetava sõnul tarvitas alkoholi mõõdukalt, peamiselt õlut kord nädalas. Ei varja, et joobes võib käituda agressiivselt ja vägivaldselt. Enda sõnul pani kuriteod toime alkoholijoobes. Mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid. Isiku sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama 14-aastaselt. Karistusregistri andmetel on isikut 4-l korral väärteokorras NPAS alusel karistatud. Kinnipeetav ise sõltuvust eitab, kuid vangla meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus. On motiveeritud narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma. Isikule on pakutud sõltuvusravi kohaldamise võimalust peale vabanemist, millest ta aga keeldus. Väitis, et tal ei ole enam probleeme narkootikumidega ning saab ise hakkama. Kuriteo toimepanemisel käitus agressiivselt, hoolimata võimalikest tagajärgedest, isik võib olla teistele ohtlik ning võib käituda impulsiivselt. Isikul on puudulik seaduslik probleemide lahendamise oskus ning oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Kinnipeetaval on pikaajalised elueesmärgid asuda tööle, luua perekond. Kuritegu on toime pandud katseajal, ametiisikutesse suhtub positiivselt, tunnistab muutuste vajalikkust. Arvestades toimepandud kuritegusid on kinnipeetaval negatiivsem suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Vabanedes on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Kirill Koroljovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 28.11.2016 ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valvele tähtajaks teeb vangla ettepaneku 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. 2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Vaatamata varasematele karistustele, pani ta katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Eeltoodust nähtub, et ta ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh röövimise toimepanemine eest, saaks tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani Kirill Koroljov toime 08.12.2012, st ajal, mil ta oli eelmise kohtuotsusega KarS § 74 korras karistusest tingimisi vabastatud, katseajal olles. Seega ei ole kriminaalhooldus süüdimõistutule varasemalt piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt. Prokurör leiab, et seetõttu on kinnipeetava puhul tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistatul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega. Tulenevalt toimepandud vägivaldse ja jõhkra kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Varasemalt kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 68% ja 51%, mis ei ole madal risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Kirill Koroljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 16.02.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et paikneb hetkel avavanglas ja töötab, praeguseks juba 10 kuud. Vabanedes on isikul olemas töökoht, kus soovib töötamist jätkata. Suhted vanematega ja oma tüdrukuga on head. 3 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 3-l korral ning vanglas viibib ta teist korda. Eeltoodust järeldub, et käesolev kuritegu ei ole esimene, seega ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Käesoleval ajal kannab karistust röövimise toimepanemise eest, varasemalt karistatud lisaks röövimisele ka varguste toimepanemise eest. Ajendiks on rahalise kasu saamise soov, soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, käesoleval ajal töötab väljaspool vanglas Tisza Textil Eesti OÜ-s. Alates 05.03.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Samuti on kinnipeetav vangistuse jooksul läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma vanemate juures, kus elas ka enne vangistust ning garanteeritud töökoht, mis tagab isikule kindla igakuise sissetuleku majanduslikuks toimetulekuks. Iseloomustusest nähtuvalt puuduvad isikul tasumata võlanõuded ja vabanemisfond on täis, samuti on lähedased nõus teda vabanemisel moraalselt toetama. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Enda sõnul võib joobes olles käituda agressiivselt, vägivaldselt ning kuriteod on samuti toimepandud alkoholijoobes olles. Väidetavalt mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda või muid isikust endast sõltumatuid asjaolusid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, pakutud ka vabanemisjärgset sõltuvusravi kohaldamist, kuid isik keeldus, kuna enda sõnul tal probleeme enam ei ole, saab ise hakkama. Kuivõrd kuriteod on toimepandud grupis, kuulub isiku tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Samuti viitab grupis kuritegude toimepanemine mõjutatavusele teiste poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õiguskorra normide rikkumist ka vangistuses viibides. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 65% ning vägivaldse kuriteo puhul 49%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on kuriteo toime pannud katseajal olles. Seega varasemad tingimuslikud karistused ja 4 reaalne vangistus ei ole kinnipeetavale vajalikku mõju avaldanud ning isik on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides, millest võib järeldada, et isikul puudub motivatsioon või piisav tahe kuritegelikust elust loobuda. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kirill Koroljovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Kirill Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
- veebruari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
- aprillil
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5