lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 12 (kaksteist) kuud.
lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Igor Struki järgima karistusjärgse käitumiskontrolli ajal
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) otsima endale elukoha hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates karistuse kandmiselt vabanemisest ja teatama viivitamatult elukoha leidmisest kriminaalhooldusametnikku; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Igor Struki suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p-de 2, 21 ,4, 7, 8 alusel järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; 4) mitte viibida alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud paikades ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrata Igor Struk esialgu kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Igor Strukile ja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Struki suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega tunnistati Igor Struk süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks Harju Maakohtu 07.05.2013 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.10.2012. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 14-l korral, reaalset vangistust kannab ta kümnendat korda. Käesoleval hetkel kannab liitkaristust
Varasemalt karistatud vägistamise, huligaansuste, salajase varguse, tahtliku tapmise, vägivallategude eest isiku kallal, varguste, omavoliliste sissetungide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseaduslike käitlemiste ja tähtsa isiku dokumendi kuritarvitamise eest. Kuritegude raskusaste on varieeruv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud peamiselt materiaalse kasusaamise soov. Kinnipeetav on varasemalt töötanud ning töötab käesoleval ajal vangla majandustöödel koristajana, ajavahemikul 20.05.2015 kuni 17.07.2015 töötas vanglast väljaspool, kuna viibis sel hetkel avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on vestelnud psühholoogiga väärtushinnangute teemal, agressiivse käitumise ning agressiivsusega toimetuleku teemal (kinnipeetav ei tunnista agressiivsust. Väidab, et võib olla agressiivne ainult enesekaitseks) ning riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest (hindab negatiivselt oma tegu. Tunnistab, et varem on käitunud tegude tagajärgedega arvestamata, kuid nüüd saab aru, et iga tegevuse eest on vaja vastutada, usub, et tulevikus hakkab neid vältida). Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes soovis kinnipeetav elama asuda xxxx tuttava juurde, kes selgitas, et ei võimalda isikule elamist endale kuuluvas korteris. Tulenevalt eeltoodust puudub isikul kindel eluase. Vabanemisel on isikul võimalus kasutada MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse Ahtme varjupaika. Telefonivestlusest maja juhiga selgus, et vabu kohti neil on. Kinnipeetav saadeti teises klassis koolikohustuse mittetäitmise tõttu xxxx, kus lõpetas põhikooli ja suunati xxxx, kus õppis kaks aastat. Riigikeelt ei valda. On suurema osa elust kandnud karistust vanglas. Töökogemus vabaduses on minimaalne. Elamiseks vajaliku sissetuleku on hankinud kriminaalsel teel. Iseseisvat toimetulekut mõjutavad puudulikud toimetuleku oskused ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine. Vabanedes kindel töökoht puudub. Viru Vangla Kraha andmetel on seisuga 01.12.2015 täitmata nõudeid summas 7815,25 eurot ja vabanemisfondis on 317,91 eurot. Päritoluperekonnaga suhtleb harva, suhted katkesid seoses vangistustega. On kaks korda olnud abielus, mõlemad abielud sõlmitud vangistuse ajal. Käesolevalt lahutatud. Väidetavalt on üks alaealine tütar ning kaks täisealist peoga. Kontakt lähedastega on minimaalne. Suhtlusringkond on väike ning koosneb nii kriminaalkorras karistatud kui ka õiguskuulekatest inimestest. Sooritatud kuriteod peegeldavad isiku varasemat hoolimatut ning teisi ära kasutavat elustiili. Isik hakkas alkoholi tarvitama teismelisena, vägivallakuriteo on toime pannud alkoholijoobes, esimese vangistuse ajal on korduvalt karistatud katsete eest valmistada alkoholi vanglas. Väidetavalt tulenevalt tervislikust seisundist ei ole viimased aastad alkoholi tarvitanud. Narkootikumide vahendamine oli kinnipeetavale raha teenimise võimaluseks. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus amfetamiinist. Pakutud sõltuvusravi, mille tingimustega kinnipeetav nõus ei olnud, kuna sõltuvust ei tunnista. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetavale 01.10.1985 tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, tunnistatud psühhopaatiliseks isiksuseks. 1999. aastal tegi suitsiidikatse, tunnistati emotsionaalselt ebastabiilseks. 1992. aastal diagnoositi peatrauma ajuvapustuse kahtlusega. Isiku sotsiaalsed oskused on piiratud. Analüüsi- ja probleemilahendamise oskused on puudulikud. Harjunud kasutama agressiivset käitumist nii kaitsevahendina kui enese maksmapanekuks. Tegevustes keskendub enda vajadustele. Paiknes lühikest aega avavanglaosakonnas, kuid paigutati tagasi kinnisesse seoses tööl olles tsiviilisiku (naisterahva) tõukamise ja lükkamise eest. Asi on kriminaalmenetluses. Elanud ja kasvanud kriminogeenses keskkonnas, väärtushinnangud lähtuvad vastavast mõtteviisist. Samas ei väljenda otsest vaenulikkust õigussüsteemi vastu. On varem ametnikesse ja kaasvangidesse suhtunud vaenulikult ja provotseerivalt, käitunud vastavalt. On 16.04.2013 rünnanud vangla töötajat. Samuti on ühel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Mõistab ühiskonnareeglite vajalikkust, samas on enda heaolu nimel võimeline neid eirama. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vangla hinnangul 51%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 51%. Seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest toetab Viru Vangla kinnipeetava vangistusest vabastamist karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamisega ning teeb ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma
Maakohtu istung 21.01.2016 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta ei ole andnud nõusolekut käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kinnipeetav elab xxxx juba 25 aastat, seega ei ole jutt Ahtmest õige. Ka vabanemisjärgselt plaanib elama asuda xxxx, kuid ei tea veel, kuhu täpselt. Võib-olla sõidab kohe xxxx, sest isiku lähedased kutsuvad teda enda juurde. Kinnipeetav leiab, et oli võimalus allutada ta käitumiskontrollile, kui oli arutamisel isiku tingimisi vabastamise küsimus, kuid nüüd, kui karistusaeg hakkab läbi saama, ta järelevalvet enam ei soovi. Isiku kodakondsus on määratlemata, tal on hall pass. Leiab, et kui kohus paneb talle käitumiskontrolli, siis ta ei saa nõudeid täita, kuna ei tea, kus elama hakkab. On seisukohal, et elab demokraatlikus riigis ning võib minna kuhu tahab, keegi ei saa keelata ega kohustada. Selgitab, et olles avavanglas juhtus intsident mingi naisterahvaga, misjärel pandi ta jälle kinnisesse osakonda. Alkoholi ei tarvita ta üldse, narkootikumidega oli seos viimati 7 aastat tagasi ning vägivaldsed kuriteod olid 30 aastat tagasi kui oli sotsialistlik vabariik. Prokuratuuri seisukoht Prokuröri abi Enn Pustak leidis, Igor Struki suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Igor Struki on karistatud Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kantuks rakseima karistusega, s.o Harju Maakohtu 07.05.2013 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusregistri õiendist nähtub ka, et Igor Struki on 24.09.2010 karistatud vangistusega 1 aasta 8 kuud, s.t. isik vastab
Karistusregistri õiendist nähtub, et Igor Struk on kriminaalkorras karistatud 8 korral, varasemad karistused on arhiveeritud. Igor Struk on kriminaalkorras karistatud kokku 14 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kümnendat korda. Käesolevat karistust kannab
Varasemalt on vangla andmetel karistatud tahtliku tapmise, vägistamise, vägivallategude toimepanemise, varguste, narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest. Soodusteguriks on materiaalse kasusaamise soov. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et Igor Struk on enamuse oma elust veetnud vanglas, elamiseks vajamineva sissetuleku on hankinud kuritegelikul teel. Iseseisvat toimetulekut mõjutavad puudulikud toimetuleku oskused ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine. Isiku sotsiaalsed oskused on piiratud, analüüsi ja probleemilahendamise oskused puudulikud. Harjunud kasutama agressiivset käitumist nii kaitsevahendina kui ka enese maksmapanekuks. Igor Struki allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et ta ei suuda iseseisvalt materiaalselt hakkama saada ja seetõttu paneb toime kuritegusid. Allutamisel käitumiskontrollile saaks Igor Struk tuge kriminaalhooldajalt, kes aitaks tal kohaneda vabaduses olles. Prokurör teeb ettepaneku määrata Igor Struki karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Igor Struki suhtes on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Käesoleval juhul tunnistati Igor Struk süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks varasema karistusega, s.o Harju Maakohtu 07.05.2013 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 4 kuud vangistusega. Karistusseadustiku § 871 kommentaari 3.1 kohaselt ei ole üldreegli alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks oluline, mis liiki tahtliku kuriteo eest isik süüdi mõisteti ega see, kas süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustas taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel
§-de 63, 64 või 65 lg 1 alusel. Kinnipeetav vabaneb karistuse kandmisest tähtaegselt 16.02.2016. Samuti on Igor Struki enne Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega süüdi tunnistatud kuriteo toimepanemist karistatud Harju Maakohtu 07.05.2013 otsusega
Seega on Igor Struki karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ja ta on talle mõistetud vangistuse ära kandnud täies ulatuses ning teda on eelnevalt karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase karistusega, mistõttu on täidetud formaalsed eeldused Igor Struki suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 14-l korral, vangistuses viibib ta lausa kümnendat korda. Seega ei saa kuritegude toimepanemine olla juhuslik. Toimepandud kuritegude raskusaste on varieeruv – käesolev karistus on mõistetud katse eest kasutada vägivalda võimuesindaja vastu tema ametikohustuste täitmisel, varasemalt on teda karistatud mh vägistamise, tahtliku tapmise ja narkootikumide käitlemise eest. Soodusteguriks on peamiselt materiaalse kasu saamise soov. Hinnates Igor Struki varasemat elukäiku, leiab kohus, et isikul on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis ning tema valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik mõjutada nii mõistetud reaalsete ega tingimuslike karistustega. Seega võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud, mistõttu on kohtul alust arvata, et vabanemise korral võib Igor Struk hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Varasemalt on isik ametnikesse ja kaasvangidesse suhtunud vaenulikult ja provotseerivalt ning käitunud ka vastavalt, sh ründas ta
lg 1 kohaldamata jätmine oleks vastuolus selle sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus süüdimõistetul puudub vabaduses elukoht, on paratamatult vajalik määrata talle esmalt kohustus see teatud aja jooksul leida, seejuures saavad isikut elukoha leidmisel abistada just kriminaalhooldusametnik ja kohalik omavalitsus. Kuivõrd isik on kohtuistungil avaldanud, et tal ei ole kunagi olnud seost xxxx ning on aastaid elanud ja plaanib vabanemisel samuti minna elama xxxx, määrab kohus isiku esialgu kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kui isik asub elama mujale, on võimalik kriminaalhoolduse teostamine elukohajärgselt ümber suunata. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Igor Struki suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel, kuid arvestades Igor Struki varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja tema isikut, on kohus seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole Igor Struki käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on kinnipeetav võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada Igor Strukist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldmist. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Igor Struki suhtes
Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada tema resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Igor Struki suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks
Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja isiku taasühiskonnastumise hõlbustamiseks tuleb kohustada Igor Struki karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele, mitte viibima alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ning osalema vajadusel kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute majanduslikust toimetulekust tulenevate kuritegude toimepanemise riske. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. Kohtu hinnangul tuleks kohustada Igor Struki karistusjärgse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja äranägemisel, läbima asjakohaseid sotsiaalprogramme, mis aitaksid muuta isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda, mis eelkõige väljendub õigusnormide rikkumises nii vangistuses viibides kui ka vabaduses uute kuritegude toimepanemise näol ning aitaksid parandada isiku oskusi probleeme lahendada mittevägivaldselt. Samuti tuleks kohustada isikul hoiduda suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega, kes võiksid isikule negatiivset mõju avaldada.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule.
sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.