lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati teda 11 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning
lg 2 p 2 järgi karistati teda 10-aastase vangistusega.
kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 aastat ja 6 kuud vangistust. 03.07.2009.a Espoo I astme kohtuotsuse järgi kvalifitseeriti kuriteod
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.
lg 2 p 2 järgi karistati teda 1-aastase 1 vangistusega.
kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt liideti 18.04.2008.a Helsingi I astme ja 03.07.2009.a Espoo I astme kohtuotsused ning mõisteti Margus Saarele liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Hyvinkää I astme kohtuotsuse järgi kvalifitseeriti kuritegu
järgi ja karistati teda 5-kuulise vangistusega.
lõike 2 kohaselt liideti 18.04.2008 Helsingi I astme kohtuotsuse ja 03.07.2009 Espoo I astme kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristusele Hyvinkää I astme kohtuotsuse järgi mõistetud 5-kuuline vangistus ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Margus Saarele 13 aastat ja 5 kuud vangistust. Margus Saare karistusaja alguseks loeti 06.11.2007.a. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Reaalset vangistust kannab teist korda. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine omandamine ja üle riigipiiri toimetamine ning kehaline väärkohtlemine. Toime pandud kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, soodusteguris oli soov saada suurt rahalist kasu. Varasemalt on isikut karistatud röövimise, varguse, tulirelva omandamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise ja tahtliku tapmise eest. Kinnipeetav töötab alates 10.02.2014 AS-i Eesti Vanglatööstus metallitsehhis. On töötanud ka Viru Vangla majandustöödel. Kinnipeetav on läbinud Agressiivsuse asendamise treeningu programmi. Läbiviija sõnul kinnipeetav lõpetas edukalt programmi. Läbis ka sõltuvusvõõrutusprogrammi "Usk ja teadmine", programmi 12 sammu ehk "Igapäevane valik" ning taastava õiguse programmi Tee. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 06.11.2007 kandis karistus Soome Vabariigis. Võimaliku vabanemise korral asub elama oma ema juurde. Majas on tehnilised tingimused elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Ema andis nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks antud elukohta. Kinnipeetav omab keskeriharidust. Karistuse kandmise ajal Murru Vanglas läbis väikeettevõtluse juhtimise ja arvutikursused ning Soomes karistust kandes õppis 3 aastat metallitehnoloogiat. Isik on töötanud pagarina. Enne vahistamist olevat tal olnud oma ehitusfirma. Kuigi isikul oli vabaduses kindel ja stabiilne sissetulek olemas, soovis saada suurt rahalist kasu ning tegeles narkootikumide veoga. Nõuded on tasutud. Vanglas on toetanud materiaalselt oma ema. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib asuda tööle OÜ xxxx, olemas garantiikiri. Vabanemisfondis olemas rahalised vahendid. Suhted lähedastega on toetavad. Saab ka ise aru, et on olnud hoolimatu ja äärmiselt riskiva elustiiliga. On teinud omad korrektiivid ja muutnud enda käitumist. Soovib edaspidi stabiilsemat elukorraldust. Ei pea ennast teiste poolt mõjutatavaks. Alkoholiseaduse alusel karistatud ei ole. 1994. aastal toime pandud tapmise ajal oli alkoholijoobes. On enda sõnul motiveeritud hoiduma alkoholi kuritarvitamisest. Tunnistab, et enne Soome vanglasse sattumist on tarvitanud kokaiini, sõltuvust ei tunnista, süstinud ei olevat. Kannab karistust suures koguses narkootilise aine omandamine, edasiandmise ja üle riigipiiri toimetamise eest. Risk on säilinud, kuna isik ei taju probleemi olemust. Kinnipeetava mõtlemist ning käitumist vabaduses iseloomustas impulsiivsus ning tegevuse tagajärgedele mitte mõtlemine. Näib olevat kõrgete kognitiivsete võimetega ja heade suhtlemisoskustega, mis aitavad tal valida erinevates olukordades sobiva käitumisviisi ja kohanduda. Tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. Isik on suudab analüüsida oma kuritegu ning soovib edaspidiselt elada seaduskuulekalt. On kindlad reaalsed plaanid tulevikuks. Suhtumist ühiskonna normidesse näitavad korduvad seaduserikkumised. Väärtustab peret, sõprust, headust ning ei sea endale suuri võimatuid eesmärke. 2 Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub kindel sissetulek, on soov saada kiirelt suurt rahalist kasu, oma tegude tagajärgedega mittearvestamine, konfliktsituatsioonis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Viru Vangla ei toeta isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht. 22.03.2016 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud M. Saare ennetähtaegset vangistusest vabastamist. M. Saare varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M. Saar on erinevatel aegadel erinevate gruppidega käidelnud väga suurtes kogustes narkootilisi aineid, seades ohtu paljude inimeste elud. Lisaks on M. Saar vanglas viibimise ajal pannud toime isikuvastase kuriteo. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks, ei täida korduvate narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest üldjuhul oma eesmärki. Süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisjärgse eluaseme olemasolu, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks M. Saare käesoleval ajal vangistusest vabastamist. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et distsiplinaarrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale kuritegude raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste turvatundesse ja isikuputumatusse. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle viie aasta, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus kujuneks käesoleval hetkel vabanedes ebamõistlikult pikaks, mida ei saa lugeda otstarbekaks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on M. Saar kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vangidele (risk vanglas). Tema kuritegulik käitumine on mh seotud narkootikumide tarvitamisega. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on 06.04.2021, on tal piisavalt aega tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Maakohtu istung. Videokohtuistungil seletas süüdimõistetu, et on teadlik, et valesti käitus, teab, mis valesti tegi. Vanglas oleku ajal on kaotanud õe ja isa, kaks naist on perre jäänud. Siiani on kõigest viilinud, ei saa nii jätkata. Peab vastutuse enda kätte võtma. On selge siht näidata, et temas on teine pool. On tunnistatud kõrgohtlikuks, kuna narkokuriteo puhul see nii on. Sellest tulenevalt ei saa minna avavanglasse. Kõik programmid, mis vanglas on pakutud, on läbinud. Viimane kuritegu on toime pandud Soome vanglas. See oli olmetüli eluaegse vangiga. Kaitsja märkis, et tegemist oli teises riigis toime pandud kuriteoga narkootiliste ainete pärast. Raske narkokuritegu ei lähe kokku vägivaldse kuriteoga. Isik on hästi käitunud. Viimati tarvitas 3 narkootikume üle 10 aasta tagasi. Programmid on oma töö teinud. Ta on järeldused teinud. Kui Eesti riik tahab Soomest üle toodud kurjategijate suhtes üles näidata ülimat rangust, siis ei ole erakordne juhus, et isikud vabastataks ennetähtaegselt ka Eesti kohtus. Tal on jäänud kolmandik karistusest kanda. Formaalsed alused on täidetud. Ainus asi on kuriteo raskus, see aga ei saa olla mittevabastamise aluseks. Kitsja palus isik vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise järelevalve alla. Kuigi isikut ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, tal on vabanedes olemas nii elu- kui töökoht, on kohtu hinnangul tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kohus märgib, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Viimati karistati isikut mh narkootilise aine omandamise ja üle riigipiiri toimetamise eest. Varasemalt on isikut karistatud ka tahtliku tapmise eest. Isik on rahalise kasu saamise eesmärgil pannud kuritegusid toime ka kindla töökoha ja sissetuleku olemasolu korral. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul olemas risk, et isik vabaduses ka töökoha olemasolul võib jätkuvalt toime panna kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla hinnangul on risk narkootikumide mõjul uue kuriteo toimepanemiseks säilinud, kuna isik ei taju probleemi olemust. Seega on tegemist isikuga, kes on ühiskonnale kõrgohtlik., kuivõrd võib jätkuvalt toime panna ka narkokuritegusid. Isik on vangistuses viibides pannud toime uue kuriteo. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud nõudeid järgida. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Eeltoodust tulenevalt oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et ka isiku allutamine elektroonilisele valvele ei suuda tagada tema õiguskuulekat käitumist vabaduses. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et M. Saare puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu M. Saare vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.