KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-18503 Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Tsiviilasi RL av

) § 45 tähenduses, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on 12.06.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-79-12 märkinud, et erandliku normina tuleb

§ 45

tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad

§ 45kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud.

Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa

§ 45erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline.

Maakohus märkis, et erandlikeks asjaoludeks

§ 45

mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga asjaolud, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg. Erandlikuks asjaoluks võib olla näiteks võlgniku seisund (nt raske haigus, puue), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus, elukohata jäämine). Selliste erandlike asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest

§ 45

eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine tema võimaliku püsiva maksejõuetuse korral. 4. Kohus leidis, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena

§ 45mõistes, mis annaks aluse täitemenetluse ajatamiseks.

Asjaolud, millele avaldaja tugineb, näitavad üksnes avaldajal sissetulekute ja vara puudumist ning sellega kaasnevaid raskusi raha tasumise kohustuste täitmisel.

§ 45

eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Avaldajal on võlgnevus summas 10 704,30 eurot, millele lisandub igakuine elatis summas 139,01 eurot kuus. Seega ei ole võlgnevuse likvideerimine võimalik 2 avaldaja taotletud 40 eurot kuus maksegraafiku alusel tasumisega. Kohus leidis, et võlgniku taotletud viisil täitemenetluse ajatamine kujutab endast võlgniku kohustuste ümberkujundamist, sest näeb ette juba sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa tasumise osadena maksegraafiku alusel, mille kestvus on aastaid. Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu sissenõutavaks muutunud kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldaja ees, ei anna võlgnikule õigust

§ 45alusel taotleda kohtult täitemenetluse ajatamist.

Kohus selgitas täiendavalt, et avaldajale toimetulekuks vajalike rahaliste vahendite olemasolu on tagatud seadusega. 5. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 45

eesmärgiks ei ole anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke asjaolusid. Avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuvad erandlikud asjaolud

§ 45mõistes ja millele riik peaks andma õiguskaitset.

Seetõttu ei ole avaldaja esitatud asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik. Määruskaebus 6. 29.12.2015 esitas avaldaja Harju Maakohtu 15.12.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub asja uuesti läbi vaadata. Määruskaebuse kohaselt läheb kogu avaldaja miinimumi ületav sissetulek usaldusisiku kätte seoses pankrotimenetlusega. Kui kohtutäitur vähendab miinimumpalga kättesaamist või peatab juhiload, seab see ohtu avaldaja üüri maksmise võime ning kuna tema töö on seotud autosõiduga, võib ta kaotada ka töö. Ühtlasi oleks see pahatahtlik võlgade likvideerimise menetluse suhtes. Avaldaja palub kohtult kaitset

§ 45

alusel, et ajatada täiteasi nr 022/2015/6098 ja koostada maksegraafik, mis aitab säilitada avaldajale elukoha ja töö, et ta saaks tasuda võlgnevused ning jääda seaduskuuleka elu juurde. Teise alternatiivina on avaldaja valmis asuma lisatöökohale, kui kohus saab avaldaja sissetuleku määrata vaid elatisraha võlgnevuse likvideerimiseks mitte isikliku pankroti ja võlgade likvideerimiseks. Edasine menetluse käik

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
3. Maakohus on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud menetlusse võtmast avaldaja taotlust täitemenetluse ajatamiseks ja maksegraafiku koostamiseks, kuna avaldaja ei ole toonud esile selliseid erandlike asjaolusid, mis võimaldaks

§ 45alusel täitemenetluse ajatada. Ts

MS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma 3 õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 45

kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Maakohus on leidnud õigesti, et

§ 45kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei ole oma avalduses toonud esile selliseid erandlike asjaolusid, mis võimaldaks nende tõendatuse korral avalduse

§ 45alusel rahuldada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

1. Avaldaja on põhjendanud täitemenetluse ajatamise vajadust muuhulgas sellega, et tema suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgniku kaitseks tema varale sissenõude pööramise osas sätestatud piirangud pankrotiseaduse §-s
2. Eelnimetatud paragrahvi kohaselt ei saa kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata võlgniku varale sissenõuet pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Need võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa kohustusest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Sellele normile tuginevaid nõudeid ei ole avaldaja käesolevas asjas esitanud.
3. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuna esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik. Seega tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
4. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 4