← Eesti

2-15-15668/24

Obsah (10)§ 173§ 174§ 162§ 477§ 138§ 144§ 175§ 218§ 177§ 434

2-15-15668 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 22. märts 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-15-15668 Tsiviilasi H L

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagi rahuldamata jätmiseks.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
  2. Kostjal ei ole vaidlust poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu, kokkuleppe alusel kostjal kohustuse tekkimise ning hageja poolt kokkuleppe ülesütlemise üle. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjusel, et tal oli õigustatud ootus osta tehniliselt korras sõiduki, millega saab sõita koheselt ilmnevate tehniliste probleemideta ja et tegelikult kostja sai sõidukiga sõita vaid paar kuud, kui autol ilmnesid juba tõsised rikked. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagiavalduse kohaselt kostja vormistas sõiduki omanikuvahetuse Maateeameti Liiklusregistris 14.04.
  3. Ka kostja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt kanti sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kostja tütar. Kohus on nimetatud asjaolu kontrollinud Maanteeameti Liiklusregistri elektroonilisest andmebaasist, mille järgi sõiduki registreerimismärk xxxx omanik on alates 15.04.2015 M-A L. Seega alates 15.04.2015 kostja ei ole isik, kes saaks esitada 23.03.2015 kokkuleppest tulenevalt sõidukil väidetavalt alates 14.04.2015 esinenud puuduste kohta pretensioone. Kostja ei kasutanud kokkuleppega antud õigust tagastada 5

(7)2-15-15668 sõiduk hagejale ja selle õiguse realiseerimine kostja poolt alates 15.04.2015 on välistatud, sest sellest ajast alates kostjale ei kuulu enam omandiõigust sõidukile. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega asjas ei oma tähtsust kostja vastuväidetel sõidukil esinenud puuduste kohta. Nimetatud vastuväidete esitamise õigus oleks küll vaid sõiduki praegusel omanikul kostja vastu, kuid mitte kostjal hageja vastu. Kuna kostja ise kinnitab, et enne omandiõiguse üleandmist oma tütrele, sai ta sõidukiga sõita ja pooled on kinnitanud, et pärast sõiduki üleandmist kostjale on sõidukiga läbitud üle 10 000 km, siis ei ole võimalik järeldada, et hageja poolt kostjale sõiduki üleandmisel 20.03.2015 esinesid sõidukil sõiduki kasutamist välistavad puudused või tehnilised rikked. 27. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS § 186, mille p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja on täitnud kohustuse hageja ees kolme kuu jooksul, mis omakorda kinnitab kohustuse tekkimist. Kostjal puudub seaduslik alus kohustuste täitmiseest keeldumiseks olukorras, kus kostja ei ole ostu-müügilepingust taganenud ega lepingu üles öelnud. Ei ole ka kostja vastavalt kokkuleppele sõidukit tagastanud. Hageja poolt lepingu ülesütlemise tõttu hageja nõue summas 2 100 eurot kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Sellepärast kuulub hagi põhinõude 2 100 eurot väljamõistmise osas rahuldamisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemiss seisuga arvestab kohus viivise summas 71.33 eurot (8.05% : 365 päeva x 2 100 eurot x 154 päeva). Menetluskulud 28.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

  1. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). 30.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 31. Käesolevas asjas esindas hagejat

§ 218lg 1 p 2 nõutele vastav lepinguline esindaja.

Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule e hagiavalduse (t. lk. 3-7, sisuliselt 4 lk) ja seisukoha kostja 6

(7)2-15-15668 vastusele (t. lk. 75-78, sisuliselt 3 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist raske vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 4.70 tundi (7 lk x 0,667 t). Lisaks hageja esindaja on võtnud osa 29.02.2016 kohtuistungist, mis kestis 1.5 tundi (t.lk. 141-145). 32. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 85 eurot ilma käibemaksuta Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga. Seega hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 527 eurot (6.2 x 85), millele käibemaksu ei lisandu. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja esindaja sõidukulu kohtuistungile sõitmiseks 35 eurot (t.lk. 110) ning hageja eest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot (t.lk. 29). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 812 eurot. 33.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 34. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.