Obsah (9)

§ 120§ 28§ 13§ 17§ 73§ 19§ 9§ 2§ 71

Väärteoasi nr 4-15-11086 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11086 Kohtunik Raina Pärn Väärteoa

) § 28 lg 1 ja pani toime

§ 120lg-s 1 sätestatud väärteo.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kohtuväline menetleja leidis, et Eda Rätsep pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 57 lg 1 alusel arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse kõrget iga ja tema puhtsüdamlikku kahetsust. Keskkonnainspektsioon karistas Eda Rätseppa

§ 120lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o summas 80 eurot.

Rahatrahvi tasumine määrati osade kaupa. 22.12.

1. a tuli tasuda 40 eurot ja 15.01.
2. a 40 eurot. 18.12.
3. a esitas Eda Rätsep kohtule kaebuse, milles taotleb talle Keskkonnainspektsiooni poolt määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse kohaselt pani Eda Rätsep 21.11.
4. a xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx põlema lõkke, mis oli seal seisnud 1,5 aastat või rohkemgi. Lõkkesse oli viidud palju jämedaid palke, mida ei olnud õnnestunud saagida, samuti küttepuude tegemisest tekkinud saepuru, kevadel puudelt lõigatud oksi, kuivanud lehti ja lilli. Lõkkehunnik oli suur. Eda Rätsep ei pööranud enne lõkke süütamist tähelepanu asjaolule, kas keegi on ilma temale teadmata viinud lõkkesse midagi sellist, mida ei tohi põletada, või mitte. Tema pereliikmetest keegi sinna midagi vedanud ei ole. Kooli maaüksus asub teest ligikaudu 50 meetri kaugusel ning ei ole piiratud aiaga. Seega võis sinna ükskõik kes midagi viia. Eda Rätsep on teinud vea, et ei kontrollinud seda, kuid ta ei suuda tagada ööpäevaringset valvet. Eda Rätsep osundab oma kaebuses, et ta on 77-aastane pensionär ja varasemalt karistamata. Ühtlasi osundab Eda Rätsep oma kaebuses VTMS §-le 31, mis sätestab, et vähetähtsa väärteo korral ei pea menetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suhtes suulise hoiatamisega. Väärteoga ei ole kaasnenud kahju. Eda Rätsep on elanud 77 aastat ilma trahvi saamata, mistõttu võiks tema suhtes piirduda väiksema trahviga. Tema süü seisneb selles, et ta pani lõkke põlema, kontrollimata, kas selles on midagi sellist, mis seal olla ei tohiks. Lisaks on Eda Rätsep üksik pensionär, kelle pension ei ole suur. 80 eurot on tema jaoks liigagi suur summa (tl 2-4). Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Keskkonnainspektsioonilt välja väärteotoimiku (tl 7). 07.01.
5. a määrusega võttis kohus Eda Rätsepa kaebuse menetlusse ning määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kaebuse kohta kirjalik seisukoht (tl 1). Keskkonnainspektsioon taotles kirjalikus seisukohas Eda Rätsepa kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja ei pea tõenäoliseks, et jäätmed puudehunnikust välja ei paistnud. Arvestades diivani suurust ja lõkke läbimõõtu, oleks diivan ilmselgelt oksahunniku alt välja paistma. Kohtuväline menetleja peab mõistetavaks, et alati ei suudeta tagada piisavat valvet oma maaüksuse üle, kuid Eda Rätsep oleks pidanud enne lõkke süütamist veenduma, et lõkkes ei ole midagi sellist, mida põletada ei tohi. Tulenevalt

§ 28

lg 11 peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Kuna lõke asus Eda Rätsepale kuuluval maaüksusel, oli ta jäätmete valdaja ning seega kohustatud kursis olema tema valduse olevate jäätmete hulga ja liigiga. Juhul, kui Eda Rätsep siiski ei märganud lõkkes olnud diivanit ja ehitusjäätmeid, oleks Eda Rätsep nende ilmsikstulekul koheselt pidanud jäätmete põletamise lõpetama. Eda Rätsep jättis lõkke valvamise xxxx xxxxxxxxx. Sanktsiooni valimisel on lähtutud rikkumise ulatusest ja tõsidusest. Jäätmete põletamisel eraldub väliskeskkonda ohtralt toksilisi aineid, mis lõpptulemusena kahjustavad 2 meie kõigi atmosfääriõhku ja vett. Jäätmete põletamise lubamatuse kohta on tehtud palju selgitustööd ja sellega kaasnevast kahjust on aastaid räägitud ka meedias. Eda Rätsepale selgitati menetluse käigus korduvalt, milles seisneb tema poolt toimepandud teoga kaasnev kahju. Rahatrahvi suuruse määramisel lähtus Keskkonnainspektsioon

§ 120

lg 1 toodud sanktsiooni vahemikust, Eesti Vabariigi karistuspoliitikast, arvestades seejuures kergendava asjaoluna Eda Rätsepa kõrget iga ja puhtsüdamlikku kahetsust. Keskkonnainspektsiooni hinnangul ei saa Eda Rätsepa poolt toimepandud väärtegu pidada vähetähtsaks, kuna sellisel viisil jäätmete põletamine toob kaasa keskkonna saastamise (tl 12-13). 03.02.2016. a kirjaga määras kohus kohtuvälisele menetlejale tähtaja täiendava seisukoha esitamiseks, kuna

§ 120lg 1 on blanketne norm ja seda tuleb sisustada teiste normidega.

Samas ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest ega kirjalikust seisukohast ei selgu, millised on konkreetsed normid, mida jäätmevaldajal täita tuleb ja mida menetlusalune oma teoga rikkunud on. 10.02.2016. a esitas Keskkonnainspektsioon täiendava seisukoha

§ 28lg 1 sisustamiseks.

Keskkonnainspektsioon viitab oma täiendavas seisukohas järgmistele seaduse sätetele.

§ 13

ja § 17 lg 1 sätestavad vastavalt jäätmekäitluse ja jäätmete kõrvaldamise mõisted.

§ 17

lg 2 kohaselt kehtestatakse jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a määrusega nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 4 p 10 kohaselt on jäätmete kõrvaldamistoiminguks põletamine maismaal (D10).

§ 73

lg 2 p 1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamiseks on vajalik jäätmeluba ning § 73 lg 4 p 1 kohaselt ei nõuta jäätmeluba füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kodumajapidamises tekkivate jäätmete käitluse nõuded on kehtestatud

§ 17

lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 365 alusel kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Eda Rätsepa elukoht on xxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, mis on käesolevas väärteoasjas ka väärteo toimepanemise kohaks. xxxxx Vallavolikogu 27.04.2011. a määrusega nr 6 vastu võetud „xxxxx valla jäätmehoolduseeskiri“ määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra xxxxx valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele xxxxx vallas elavatele ja viibivatele isikutele. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt on jäätmete põletamine xxxxx valla haldusterritooriumil lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes ning § 7 lg 2 kohaselt on jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti keelatud.

§ 19lg 1 sätestab jäätmekäitluskoha mõiste.

xxxxx valla jäätmehoolduseeskirja § 18 kohaselt tuleb suurjäätmed (sh vana mööbel) viia prügilasse või piirkonda ehitatud jäätmete kogumispunkti ning § 23 lg 1 kohaselt vastutab ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmete valdaja. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 21.11.2015. a xxxxx kinnistul põles lõke, milles oli näha põlenud kušetitaolist eset. Eda Rätsepa tegevus ei olnud vastavuses jäätmeseaduse ja xxxxx valla jäätmehoolduseeskirjaga. Seega on Eda Rätsep jäätmekäitlusega rikkunud

§ 28

lg 1, mille eest on ette nähtud vastutus

§ 120lg 1 alusel (tl 17-18).

25.02.

1. a esitas menetlusalune isik Eda Rätsep oma täiendava seisukoha väärteoasjas nr
2. Eda Rätsep taotleb väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel, kuna ta ei ole tegu toime pannud tahtlikult ega ettevaatamatusest. Oma täiendavas seisukohas selgitab Eda Rätsep, et ta on teadlik asjaolust, et lõkkes ei tohi põletada mööblit, kilepakendeid jms, mida kinnitab menetlusaluse isiku hinnangul asjaolu, et Eda Rätsepa prügi viib korra kuus ära prügiauto. Lisaks kordab Eda Rätsep oma täiendavas seisukohas juba varasemalt (s.o kaebuses) esitatud seisukohti. 3 KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
4. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on Eda Rätsep taotlenud kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendamist ja täiendavas seisukohas väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kuigi Eda Rätsep ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus Eda Rätsepale etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab et, Keskkonnainspektsiooni 07.12.
5. a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja Eda Rätsepa suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning Eda Rätsepa kaebus rahuldada.
6. Kiirmenetluse otsuse (tl 5-6) kohaselt on Eda Rätsepale ette heidetud

§ 120lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema põletas 21.11.2015.

a xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx puidujäätmeid, mille hulgas olid ka kipsplaadi tükid, kušetitaoline mööbliese ning plastikut. Sellega rikkus Eda Rätsep

§ 28

lg-s 1 sätestatud nõuet käidelda jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele.

§ 120

lg 1 näeb ette karistuse kohaldamise jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta.

§ 28

lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 21.11.

1. a xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx) põles lõke, mille süütas Eda Rätsep. Vaidlust ei ole ka selles, et lõkkes põlesid lisaks puitmaterjalile ja oksarisule ka kušetitaoline mööbliese, kipsplaadi tükid ja plastik. Eda Rätsep on järjepidevalt väitnud, et lõkke süütamisel ta ei teadnud, et lõkkes on jäätmeid, mille põletamine on lubamatu, kuid ei ole vaidlustanud, et lõkkes üleüldse põletamiseks keelatud jäätmed olid. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et Eda Rätsep 21.11.
2. a xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx põletas lõkkes lisaks puidujäätmetele ka kušetitaolist mööblieset, plastikut ja ehitusjäätmeid. Tunnistaja keskkonnainspektor Sxxxxx Vxxxxxx ütluste kohaselt märkasid keskkonnainspektorid 21.11.
3. a xxxxxxx ligikaudu 3 kilomeetrit xxxxxxxx poole sõites, s.o koordinaatidel xxxxxxxxxx; xxxxxxxxx, tee ääres lõket, millest tuli musta suitsu. Lõket valvas xxxx xxxxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt olid lõkkes puunotid ning must suits oli põhjustatud lõkkes olevatest ja peaaegu lõpuni põlenud kušetitaolisest mööbliesemest, plastikust ning muudest jäätmetest. Lõkke süütas Eda Rätsep (väärteotoimik tl 4-5). 4 Tunnistaja ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (väärteotoimik tl 6-12), mille kohaselt 21.11.
4. a xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx) koordinaatidel xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxx märgati ühemeetrise läbimõõduga lõket, mis eraldas tumedat tossu. Lõkkes tuvastatati põlevad puunotid, peaaegu lõpuni põlenud kušetitaoline mööbliese, mille juures olid voodivedrud ja kipsplaadi tükid ning plastikut ja muid jäätmeid. Tunnistaja Sxxxxx Vxxxxxx ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat kinnitavad ka Eda Rätsepa ütlused. Eda Rätsepa ütlustest järeldub, et Eda Rätsep pani 21.11.
5. a oma koduõuel oleva vana prügihunniku põlema. Enne põlema panemist ei kontrollinud Eda Rätsep, kas lõkkes on diivan või muud jäätmed, mida põletada ei tohi (väärteotoimik tl 3). Eeltoodust tulenevalt on kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 21.11.
6. a xxxxx xxxxxxxxxx põletas Eda Rätsep puidujäätmeid, mille hulgas olid ka kipsplaadi tükid, kušetitaoline mööbliese ja plastikut. 3.

§ 9

kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

§ 28

lg 11 sätestab, et jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

§ 2

lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

§ 28

lg 1 alusel on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele.

§ 13

kohaselt on jäätmekäitlus muuhulgas jäätmete kõrvaldamine.

§ 17

lg 1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatakse jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a vastu võetud määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 4 p 10 kohaselt on jäätmete kõrvaldamistoiminguks põletamine maismaal (D10).

§ 73

lg 2 p 1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks vaja jäätmeluba.

§ 73

lg 4 p 1 kohaselt ei nõuta jäätmeluba füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

§ 71

lg 1 sätestab, et jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. xxxxx Vallavolikogu 27.04.

1. a vastu võetud „xxxxx valla jäätmehoolduseeskiri“ (nr 6) (edaspidi Eeskiri) § 7 lg 1 kohaselt on jäätmete põletamine lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning tule hakatuseks kiletamata paberit ja pappi. Eeskirja § 18 sätestab, et suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne), mis on vajalik viia prügilasse või piirkonda ehitatud jäätmete kogumispunkti. Eeskirja § 23 lg 1 ja 2 kohaselt vastutab ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmete valdaja ning jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitusja lammutusjäätmed. Eeskirja § 23 lg 3 kohaselt on eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid 5 lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt Keskkonnaministri 21.04.
2. a määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud tingimustele. Nimetatud keskkonnaministri määruse nr 21 § 4 lg-st 1 ja lisast 1, ei ole kipsipõhiste ehitusmaterjalide (mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01, st ohtlike ainetega saastatud kipsipõhised ehitusmaterjalid) kõrvaldamisel jäätmeloa omamine kohustuslik, kuid vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.
3. a määrusele nr 148 “Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud” § 1 p 5 (R5m) kohaselt tuleb kipsipõhiseid ehitusmaterjale taaskasutada teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Eda Rätsep ei käidelnud jäätmeid (kipsplaadi tükke, plastikut ja vana mööblieset) vastavalt kehtestatud nõuetele. Eda Rätsep pidanuks xxxxx valla elanikuna kasutuskõlbmatu ja hävitamisele kuulva kušeti viima prügilasse ning ehitusjäätmed (kipsplaadi tükid) lähimasse prügilasse või taaskasutama jäätmeid näiteks maaüksusel asuvate teede täitmisel või korrastamisel. xxxxx valla jäätmehoolduseeskirja lisa (piirkonnas jäätmete vastuvõtukohad) kohaselt on xxxxx vallale lähim prügila Torma prügila (Võtikvere küla, Torma vald, Jõgevamaa). xxxxx vallale lähimad eelsorteeritud jäätmete kogumispunktid asuvad Kääpa ja Voore külas. Kuna Eda Rätsep on jäätmevaldajana rikkunud jäätmekäitlusnõudeid (põletades jäätmeid, mida ei ole lubatud sellisel viisil kõrvaldada), on Eda Rätsepa tegevuses tuvastatud

§ 120lg-s 1 sätestatud teo objektiivne koosseis, st Eda Rätsep on 21.11.2015.

a lõkkes kušeti, plastiku ja kipsplaadi tükkide põletamisega rikkunud jäätmehoolduse nõudeid.

1. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Eda Rätsep on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku Eda Rätsepa ütluste kohaselt ei olnud ta lõket süüdates teadlik, et selles on diivan ja ka muud jäätmed, mida ei tohi põletada (väärteotoimik tl 3). Eda Rätsep isikuna, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama, milliseid esemeid on põletamiseks ettenähtud lõkkesse pandud ja kas neid esemeid on lubatud põletada. Eda Rätsep pidanuks lõkkes olevaid jäätmeid kontrollima enne kui neid kõrvaldama asus. Eriti oluline on see olukorras, kus põletamiseks mõeldud jäätmed on seisnud puutumatuna pikka aega ja kõrvalistel isikutel on sellele vaba ligipääs - lõke asub teest kõigest 50 meetri kaugusel ja pole aiaga piiratud. Kohus peab oluliseks sedagi, et lõkkes põlenud kušetitaoline mööbliese on küllaltki suur, mistõttu oleks Eda Rätsepal olnud võimalik enne lõkke süütamist seda kohusetundliku suhtumise korral seda ilma suurte pingutusteta märgata. Vähetähtis ei ole kohtu arvates ka see, et lõkke põlemisel eraldus sellest tumedat värvi suitsu, mistõttu pidanuks Eda Rätsepal ainuüksi sellest tekkima kahtlus, kas lõkkes põlev kogu materjal on põletamiseks lubatav. Lisaks kušetile oli lihtsasti tuvastatav muude lubamatute jäätmete avastamine põlenud lõkkest (sündmuskoha vaatlusprotokoll väärteotoimik tl 6-12).
2. Eeltoodust tulenevalt on Eda Rätsep toime pannud

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 6.

§ 120lg 1 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

6 Eda Rätsepale määrati karistuseks 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendavate asjaoludena Eda Rätsepa kõrget iga ja puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik Eda Rätsep on seisukohal, et temale mõistetud rahatrahv on liiga suur ja Eda Rätsep on taotlenud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et karistuse eesmärke on Eda Rätsepa puhul võimalik saavutada väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. VTMS § 132 p 3 järgi on kohtul pädevus kontrollida väärteomenetluse lõpetamise aluseid VTMS § 30 järgi. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et Eda Rätsepa süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Esiteks on kohus tuvastanud, et Eda Rätsep pani väärteo toime ettevaatamatusest (hooletus). Eda Rätsepale on etteheidetav üksnes see, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik. Kohus peab oluliseks, et varasemalt ei ole Eda Rätsepa puhul esinenud probleeme jäätmekäitluse nõuete täitmisega. Eda Rätsepal puuduvad varasemad rikkumised. Kohtu arvates on kohane arvestada ka Eda Rätsepa kõrget vanust. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel toetab ka avaliku menetlushuvi puudumine. Lisaks on Eda Rätsepa puhul ilmselgelt võimalik karistuseesmärke saavutada teiste vahenditega, st väärteomenetlust lõpetades. Kuigi Eda Rätsepa tegevus kahtlematult kahjustab looduskeskkonda üldiselt ja sellise tegevuse mõju ei saa alahinnata, ei olnud põletatud jäätmete hulk sedavõrd suur. Samuti ei ole tekkinud otsest kahju. Eda Rätsepal puuduvad varasemad rikkumised ja ta ei ole varasemalt rikkunud jäätmekäitluse nõudeid. Eda Rätsepa ütlustest nähtuvalt on ta aru saanud tehtud veast ja rikkumisest. Sellest tulenevalt on kohtu arvates karistuseesmärke võimalik saavutada ka väärteomenetlust lõpetades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni 07.12.2015. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940015001848 tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 7