← Eesti

3-15-2736/9

Obsah (5)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2736 Haldusasi V. T. kaebus Tallinna Vangla

§ 181lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2736 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla (vastustaja) määras 12.05.2015 käskkirjaga nr 5-3/499 V. T. (kaebaja) tööle majandustööde abitööliseks 14.05.2015–13.08.2015 tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele.
  2. Vastustaja vabastas 19.06.2015 käskkirjaga nr 5-3/677 kaebaja majandustöödelt alates 19.06.
  3. Inspektor-kontaktisiku 18.06.2015 käskkirjaga nr 5-2/837 karistati kaebajat distsiplinaarkorras 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega 5-kuulise katseajaga selle eest, et ta ei järginud 26.05.2015 töötsoonis olles vestluses vanglateenistujaga kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Õigusrikkumisest tulenevalt puudub vanglal kaebaja suhtes piisav usaldus, et lubada tal täita edaspidi vastustaja poolt talle pandud töökohustust ja kinnipeetav tuleb seetõttu töölt vabastada justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (Määrus nr 9) § 6 lg 2 p 2 alusel.
  4. Kaebaja esitas 15.09.2015 vastustajale kahju hüvitamise taotluse palvega hüvitada perioodil 26.05.2015–19.06.2015 saamata jäänud töötasu. Kaebajat ei lubatud sel perioodil tööle. Töölt ajutise kõrvaldamise otsust kaebajale ei antud, kaebaja tööst ei keeldunud.
  5. Vastustaja jättis 29.10.2015 vastusega nr 5-37/15/250-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Põhjendused: 4.
  6. Kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise ajendiks oli 27.05.2015 koostatud ettekanne nr 1510, mille kohaselt käitus kaebaja 26.05.2015 töötsoonis üleolevalt, ebaviisakalt, ei allunud korraldustele, muutus agressiivseks ja ohtlikuks. Kaebaja täitis töökohustust kuni 26.05.2015, alates 27.05.2015 kaebajat enam tööle ei viidud. 26.05.2015 tööpäeva eest on kaebaja töötasu saanud. Kaebaja asemel rakendati alates 08.06.2015 tööle teine kinnipeetav. 4.
  7. Vastustaja võis kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldada (Määruse nr 9 § 5 lg 3 p 1), kuid sellekohast käskkirja vanglateenistus ei andnud (Määruse nr 9 § 5 lg 4). Siiski ei tähenda vastava käskkirja andmata jätmine seda, et kaebajale põhjustati varalist kahju ja kaebajal tekiks automaatselt õigus saamata jäänud töötasu nõuda. 4.
  8. Distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et kaebaja suhtles 26.05.2015 töötsoonis vanglaametnikuga, kes kinnipeetavaid tööhõives juhendab, ebaviisakal toonil, mõnitavalt ja agressiivselt (vehkis kätega ja suhtles kõrgendatud häälel/karjudes, kasutas solvanguid). Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt anti kaebajale võimalus rahuneda ja korraldus käituda edaspidi viisakalt, vastupidisel juhul eemaldatakse ta töölt. Kaebaja oma käitumist ei muutnud, mis tingis ettekande koostamise ja kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise. Vastustajal ei olnud mõistlik ega otstarbekas saata kaebajat edaspidi tööle, mida oli võimalik pakkuda teistele kinnipeetavatele, kellel oli töötahe. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 2 on kinnipeetaval kohustus töötada, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööle rakendamist ja vangla ei ole kohustatud kinnipeetavat igapäevaselt tööga kindlustama. Kinnipeetava töötamine majandustöödel ei ole samastatav töölepingu alusel töötamisega. VangS § 43 lg-d 1 ja 2 ei võimalda järeldada, et kinnipeetaval on õigus saada töötasu ka siis, kui ta mingil põhjusel tööd ei tee. 4.
  9. Kaebajal oli võimalik kahju tekkimist ära hoida. Kaebaja ei ole vaidlustanud tema tööle mitte viimist. Kuna kaebaja jättis ise teadlikult kasutamata reaalse võimaluse väidetavat kahju ära hoida, eesmärgiga nõuda hiljem hüvitist, siis ei ole vastustaja kaebajale põhjustanud varalist kahju ja kaebajal ei teki automaatset õigust nõuda saamata jäänud töötasu.
  10. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse varalise kahju hüvitisena vastustajalt saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks perioodi 27.05.2015–19.06.2016 eest. VangS § 43 2

(5)3-15-2736 lg 1 annab kinnipeetavale subjektiivse õiguse nõuda tehtud töö eest töötasu. Vangistusõiguse üldpõhimõtte kohaselt ei või kinnipeetavale seada rohkem piiranguid, kui see on vajalik VangS § 6 lg-s 1 sätestatud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Kinnipeetavale makstakse töötasu sõltumata sellest, kas ta töötab vangla käitises, vangla territooriumil eraõigusliku isiku käituses või majandustöödel. Sarnaselt töösuhtele vabaduses kujutab kinnipeetavale makstav töötasu endast rahalist hüvitust tehtud töö eest ja selle maksmisest keeldumise aluseks saab olla vaid kinnipeetava keeldumine töötamisest. Kaebaja ei keeldunud ega loobunud vabatahtlikult perioodil 27.05.2015–19.06.2016 töötamast. Samuti ei antud kaebajale töölt ajutise kõrvaldamise otsust, mis oleks peatanud tööle määramise käskkirja. Töölepingu seaduse (TLS) §-s 35 on sätestatud, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kuna VangS ega selle alusel välja antud õigusaktid ei reguleeri töötasu maksmist töö mitteandmisel, tuleb analoogia korras kohaldada TLS-s sätestatut, kuna kinnipeetavat ei lubatud tööle tema tahtest olenemata. Vangla ei andnud vajalikku otsust ajal, mil selleks oli võimalus ja alus. Asjaolu, et kaebaja pani 26.05.2015 toime väidetava distsiplinaarrikkumise või et 08.06.2015 rakendati kaebaja asemel tööle teine kinnipeetav, ei välista vangla vastutust, kuna kaebaja ei keeldunud tööst.
  1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 6.
  2. Kuivõrd kinnipeetava töötamine reeglina ei kuulu tööõiguse regulatsiooni alla, on tema tööle vormistamine haldusakt tööle lubamise kohta. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et teda pärast 26.05.2015 majandustöödele ei rakendatud. Seega ei saanud tal tekkida õigust töötasule. Töötasu arvestati töötatud tundide alusel. Üksnes tööle määramise käskkiri ei too kaasa tööülesannete sooritamist, mis tingiks töötasu maksmise. 6.
  3. Ehkki tööle määramise käskkirja oleks pidanud peatama, ei saa vastupidine kaasa tuua saamata jäänud töötasu hüvitamist, arvestades, et isikul ei ole õigust tööga kindlustamist nõuda ja töötasu makstakse kinnipeetavale majandustöödel osalemise eest tunnitasuna. 6.
  4. Vastustaja ei ole jätnud töötasu majandustöödel osalemise eest välja maksmata. Kaebaja nõuab hüvitist tööle viimata jätmise eest. Seega ei saa talle olla tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol. 6.
  5. Kinnipeetava majandustöödele TLS sätteid ei kohaldata. Üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna ta ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele – tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb VangS § 41 lg-st 2, mille kohaselt väljaspool vanglat järelevalveta töötamisele kohaldatakse tööseaduste sätteid. Kuigi vanglas töötavale kinnipeetavale makstakse VangS § 43 kohaselt töö eest töötasu, ei toimu kinnipeetava töötamine eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õiguslikus võimusuhtes. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt vormistati kaebaja vangla 12.05.2015 käskkirjaga perioodiks 14.05.2015–13.08.2015 majandustöödele abitööliseks. 26.05.2015 toimunud distsiplinaarrikkumise tõttu ei võimaldatud tal alates 27.05.2015 enam tööl käia, kuigi tema töölt kõrvaldamise kohta ei vormistatud mingit käskkirja. Kaebaja vabastati majandustöödelt 19.06.2015 käskkirjaga alates 19.06.
  7. Kaebaja leiab, et kuna tema kohta ei ole töölt 3
(5)3-15-2736 kõrvaldamise käskkirja koostatud, on tal õigus saamata jäänud töötasule perioodi 27.05.2015– 19.06.2016 eest, sest kaebaja ei saanud tööd teha vastustajast tulenevalt, mitte seetõttu, et kaebaja oleks ise töö tegemisest keeldunud.
  1. Määruse nr 9 § 5 lg-st 1 nähtuvalt ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka aega, mil kinnipeetav oli töölt ajutiselt kõrvaldatud. Määruse nr 9 § 5 lg 3 p 1 lubab kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks. Määruse nr 9 § 5 lg 4 järgi vormistatakse kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
  2. Haldusasjas nr 3-15-2305 esitatud materjalidest nähtub, et vanglaametnik Elmo Lepiku tegi 27.05.2015 Tallinna Vangla direktorile ettekande, mille kohaselt käitus kaebaja 26.05.2015 töötsoonis üleolevalt, ebaviisakalt, ei allunud korraldustele ning muutus agressiivseks ja ohtlikuks. Ametnik tegi ettepaneku kaebaja töölt kõrvaldada. Viidatud haldusasjas esitatud materjalidest ei nähtu, millal vastustaja kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatas, kuid selle algatamisest teavitati kaebajat 05.06.
  3. Kaebajat karistati 18.06.2015 käskkirjaga Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks 5-kuulise katseajaga. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ajutise töölt kõrvaldamise kohta distsiplinaarmenetluse ajaks ei ole mingit käskkirja koostatud. Samuti ei ole vaidluse all, et kaebajat pärast 26.05.2015 enam majandustöödele ei viidud.
  4. Vastustaja on tunnistanud, et rikkus Määruse nr 9 § 5 lg-s 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb töölt kõrvaldamise kohta koostada põhjendatud käskkiri. Sellise käskkirja koostamata jätmine ei mõjuta aga praeguse asja lahendust. Kui ka vastustaja oleks sellise käskkirja koostanud, puuduks kaebajal endiselt õigus töötasule aja eest, mil ta ei töötanud. Kaebaja töötasu oli 12.05.2015 käskkirjast nähtuvalt sõltuvuses tegelikult töötatud töötundidest (vt ka Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 1). Kuna kaebaja perioodil 27.05.2015–19.06.2016 tööd ei teinud, siis puudub tal ka õigus nõuda selle perioodi eest töötasu. Ka VangS § 43 lg 1, millele kaebaja on viidanud, seab töötasu saamise õiguse sõltuvusse kinnipeetava töötamisest.
  5. Määruse nr 9 § 5 lg-s 4 viidatud käskkirja koostamine on vajalik kinnipeetava teavitamiseks tema ajutisest töölt kõrvaldamisest ja selle põhjustest. Käskkirja vormistamine võimaldab kinnipeetaval oma õigusi paremini kaitsta ning töölt kõrvaldamist vaide- ja kohtumenetluses vaidlustada. Praeguses asjas ei ole kaebaja enda faktilise töölt kõrvaldamise õiguspärasust vaidlustanud, taotledes vaid saamata jäänud töötasu väljamõistmist. Seega ei analüüsi kohus, kas kaebaja faktiline töölt kõrvaldamine oli kujunenud situatsioonis õiguspärane. Ilmselgelt õigusvastane see ei olnud, sest kaebaja pani distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtuvalt toime vangla julgeolekut ohustava rikkumise, mistõttu tuli ta julgeoleku tagamiseks ja üldise allumatuse õhutamise vältimiseks töölt kõrvaldada. Kaebaja töölt kõrvaldamine oli seotud tema poolt toime pandud rikkumisega.
  6. Põhjendamatu on aga kaebaja arvamus, et Määruse nr 9 § 5 lg-s 4 viidatud käskkirja koostamata jätmine tähendab, et kaebajal on endiselt õigus töötasule, kuigi ta tegelikult tööd ei teinud. Sellise seisukoha aktsepteerimine praeguses olukorras, kus tööle mitte lubamine oli põhjustatud kaebaja enda õigusvastasest käitumisest, julgustab kinnipeetavaid edaspidi distsiplinaarrikkumisi toime panema, et vältida töötamist, kuigi töötasu säiliks mitte töötamisele vaatamata. See oleks ilmselgelt vangla julgeolekut ja ka teiste kinnipeetavate õigusi ohustav ega saanud olla Määruse nr 9 § 5 lg 1 sätestamise eesmärgiks.
  7. Kaebaja viited TLS-le ei ole praegusel juhul asjakohased. TLS sätted saavad VangS § 41 lg-st 2 nähtuvalt omada tähendust kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat ehk olukorras, kus 4
(5)3-15-2736 kinnipeetava ja tööandja vahel on tegelik töölepinguline suhe. Praegusel juhul rakendati kaebaja vanglas majandustöödele. Majandustöödele rakendamine ei sarnane töölepingulisele suhtele, sest sellises olukorras puudub kinnipeetaval õigus töökohta valida ja töö tegemisest keelduda (vt nt VangS § 37 lg 5). Majandustöödele rakendamine toimub avalik-õiguslikus alluvussuhtes, kus kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse seaduslikele korraldustele ja kus kinnipeetavat saab töö tegemisest keeldumise eest karistada.
  1. Kaebaja esitas kohtule täiendavalt Tallinna Vangla 09.02.2015 vastuse S. S. kahju hüvitamise taotlusele. Kohtu hinnangul on tegemist erinevate olukordadega, sest viidatud asjas tunnistati kinnipeetava töölt kõrvaldamise käskkiri kehtetuks. Praeguses asjas ei ole kaebaja faktilist töölt kõrvaldamist õigusvastaseks tunnistatud. Samuti puudub info selle kohta, kuidas oli reguleeritud S. S. töö tasustamine. Pealegi ei ole vangla enda koostatud võimalikud vastuolulised või ebaõiged haldusaktid kohtu jaoks siduvad. Kohus mõistab õigust kehtivate õigusnormide alusel. Seega on tegemist asjakohatu dokumendiga, mis tuleb kaebajale tagastada.
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.