KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-513 Haldusasi AJ kaebus Keh
§ 121lg 4 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AJ esitas 14.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe kinnistule kaalutlusõiguse alusel antavate kavandatud ja kavandatavaid tegevusi võimaldavate haldusaktide (ehitus-, tegevus- ja kasutusload, lepingud, kooskõlastused) andmise keelamiseks. Hiiemäe kinnistul (nr 1642437) paikneb ajalooline pühapaik. Kultuuriminister tunnistas 26.05.2004 käskkirjaga Paluküla hiiemäe 99 meetri samakõrgusjoonest ülalpool asuva ala arheoloogiamälestiseks ja võttis selle muinsuskaitse alla. Kaebaja on Hiiemäe kinnistu naabruses oleva Tiigimäe kinnistu (29202:003:0120) omanik. Looduslik pühapaik, selle tulevik ning säilimine on kaebajale oluline seoses isikliku sisemise veendumuse – loodususuga. Kaebaja on osa võtnud Hiiemäe kinnistul toimuvatest ühistest maausu talitustest. Lisaks on kaebajal Kehtna valla elanikuna õigustatud ootus, et järgitaks üldplaneeringut ning looduslikku pühapaika ei kahjustataks. Kõnealust pühapaika ei ole loodusliku pühapaigana kaitse alla võetud, kuid selle kahjustamise keelab
- a-l kehtestatud Kehtna valla üldplaneering, mille p 2.3.17.2 kohaselt on puhke- ja virgestusaladel lubatud arendada majutus-, teenindusehitisi ja - 3-16-513 rajatisi ning puhkemajanduslikke atraktsioone juhul, kui need ei kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ega rohelise võrgustiku alasid. Kehtna Vallavolikogu 21.09.2004 ja 09.12.2004 otsustega on Hiiemäe kinnistule kehtestatud Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering. Aastatel 2003-2004 viidi läbi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine (KMH) ning 16.03.2004 kinnitas volikogu KMH aruande. Detailplaneeringu sisuks on Hiiemäe kinnistule erinevate hoonete ja rajatiste rajamine. Detailplaneeringus kavandatud ehitisi ei ole seni ehitatud. Vastavalt eksperthinnangule kahjustaks detailplaneeringu elluviimine looduslikku pühapaika.
- a sügisel rajas Kehtna valla asutus Valtu Spordimaja Hiiemäe kinnistule ebaseadusliku disc-golfi pargi.
- a kevadel esitas Kehtna vald piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi Kõnnumaa külastuskeskuse rajamise kava (täiendati 2016). Kava kohaselt soovitakse lisaks mitmetele detailplaneeringus kavandatud objektidele rajada Hiiemäe kinnistule vaatetorni, grillimaja, piknikuala ja elamusterada, mille keskkonnamõju on hindamata. Valla uut üldplaneeringut arvestades on vald kohustatud Hiiemäe kinnistul tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hindama nende mõju looduslikule pühapaigale. Kuna looduslik pühapaik ei ole maa-alaliselt määratletud, ei ole võimalik kavandatud tegevuste mõju hinnata. Mõju käsitlemata jätmise korral ei saa aga haldusakt olla õiguspärane. Seetõttu ei ole võimalik Hiiemäe kinnistul kavandatud tegevusteks õiguspäraseid haldusakte anda. Kohtul on praeguses vaidluses võimalus sisustada põhiseaduse (PS) § 40 mõistet „usuvabadus“ - kas usuvabadus tähendab ainult õigust uskuda või on usuvabaduse osaks ka usuga seotud ja usu jaoks olulised paigad ning keskkonnad.
- Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2016 määrusega kaebuse
§ 121
lg 2 p 1 alusel.
§ 45
lg-st 1 tulenevalt on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Kõik need tingimused peavad esinema kaebeõiguse olemasoluks korraga. Keelamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud eelkõige teine eeldus. Kui Kehtna vald otsustab tulevikus kaebaja viidatud haldusaktide andmise õigusvastaselt või teeb õigusvastaseid toiminguid ning need konkreetsed haldusaktid ja toimingud rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, siis saab ta oma õigusi kaitsta konkreetse haldusakti peale tühistamiskaebuse või ka toimingute õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamisega, kui on täidetud
§ 45lg-s 3 märgitud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused.
Samuti ei ole selge, milles võib seisneda kaebaja õiguste rikkumine. Usuvabaduse põhiseaduslik kaitseala ei laiene üldjuhul teise isiku kinnistu kasutamise absoluutsele piiramisele nii, et tagada kolmandate isikute õigus pidada kinnistul enda poolt dikteeritud tingimustel usutalitusi. Sellisel juhul jääks kaitseta kinnistu omaniku PS §-ga 32 tagatud õigus oma omandit seaduses sätestatud piirangutega vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kehtna vallal on Hiiemäe kinnistu omanikuna õigus oma vara kasutamise üle otsustada kaalutlusõiguse alusel ning kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuste otstarbekust, vaid otsuste vastavust seaduse nõuetele, ning seda juhul, kui otsusega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi.
seletuskirjas (lk 14) on leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole 2
(4)3-16-513 lõplikku otsust veel tehtud. Praegusel juhul sellist erandlikku asjaolu ei esine ja keelamiskaebuse esitamine ei ole lubatav.
- AJ esitas 04.04.2016 määruskaebuse, mille halduskohus jättis 05.04.2016 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AJ palub määruskaebuses halduskohtu 28.03.2016 määrus tühistada. Õiguste rikkumist ei ole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kaasaegsete tehniliste vahenditega (buldooserid, ekskavaatorid, harvesterid jne) on võimalik looduslik pühapaik loetud päevadega olemuslikult hävitada. Isegi kui kaebaja saab haldusaktidest teada kohe nende andmisel (mis on ebatõenäoline), võtab nende vaidlustamine aega - kaebuse koostamiseks kulub päevi ja kohus vajab aega kaebusega tutvumiseks. Maardu hiiemetsa juhtum (haldusasi nr 3-12-316) tõendab, et ajafaktorist tulenevalt ei ole tühistamiskaebusega eesmärgi saavutamine võimalik. Paljusid haldusakte ei avalikustata kohe. Teabenõudega dokumenti küsides kulub aega või dokumenti ei antagi. Kui looduslik pühapaik on kahjustatud või olemuslikult hävitatud (pole pühapaigana kasutatav), ei ole tegevuse õigusvastasuse hilisemast tuvastamisest abi. Jääb arusaamatuks, miks kohus eelistab üht põhiõigust teisele. Kahe põhiseadusliku õiguse (PS §-d 32 ja 40) põrkumine eeldab põhjalikku ja juhtumipõhist sisulist käsitust. Praegusel juhul on maa omanik (Kehtna vald) ise piiranud valla üldplaneeringuga (p 2.3.17.2) Hiiemäe kinnistu kasutamist. Puutumuse motiivil esitatud kaebuse korral ei ole vaja tuvastada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsuse haldusasjas nr 3-12-75 p 11). Praegusel juhul on tegemist erandliku olukorraga, kus kohalik omavalitsus maa omanikuna ei järgi üldplaneeringut, sest ei ole käsitlenud mõju looduslikule pühapaigale. Mõjude hindamise eelduseks on loodusliku pühapaiga maa-ala määratlemine, mida vallavalitsus ei soovi teha. Kuni tegevuste mõju pole võimalik hinnata, on haldusaktide andmise preventiivne keelamine põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
- Kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsusele haldusasjas nr 3-12-75 ja väide puutumuse motiivil kaebuse esitamise kohta ei ole õiguslikus olustikus toimunud muutuste tõttu enam asjakohane. Riigikohtu halduskolleegium asus oma varasemates lahendites (3-3-1-86-06; 3-3-1-68-11; 3-3-1-87-11) seisukohale, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise aluseks olla mitte üksnes subjektiivsete õiguste rikkumine, vaid ka kaebaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. 01.08.2014 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ei näe ette isiku õigust saada kohtulikku kaitset pelgalt puutumuse alusel, vaid eeldab subjektiivse õiguse rikkumist. Sama seaduse § 23 määratleb õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, mille rikkumisel on isikule tagatud kohtulik kaitse võrdselt muude õiguste rikkumisega. KeÜS § 23 lg 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. KeÜS § 23 3
(4)3-16-513 lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Vastavalt KeÜS § 30 lg-le 1 võib isik, kelle õigust on rikutud, sh õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, esitada vaide haldusorganile haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
-s sätestatud korras. Kaebeõiguse olemasolu selgitamiseks sarnastes asjades tuleb hinnata, kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale). Pelgalt puutumus, ka olulisel kujul, kaebeõiguse iseseisvaks ja piisavaks aluseks enam ei ole. Keskkonnaasjades kaebeõigust puudutavaid muudatusi, võrreldes varasema õigusliku olustikuga, on Riigikohus põhjalikult selgitanud 13.05.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-
- Praeguses asjas väidab kaebaja oma olulist puutumust naaberkinnistul asuva ja valla poolt väidetavalt kavandatavate tegevustega mõjutatava looduskeskkonnaga ning kaebuse esitamine on ajendatud kaebaja kartusest, et kavandatav tegevus hävitab kaebaja jaoks olulise loodusliku pühapaiga. Mõjutatava looduskeskkonna osaga intensiivset seost omava isiku puhul ei saa KeÜS § 23 lg-st 1 tuleneva õiguse riivet iseenesest välistada. See tõdemus ei anna aga alust järelduseks, et kaebaja kaebeõigust tuleks hetkel jaatada.
- Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse. Praeguses asjas ei näe kohus sellist erandlikku olukorda, kus haldusaktide andmine tuleks isiku õiguste kaitseks keelata. Halduskohus leidis
§ 45
lg-le 1 tuginedes õigesti, et kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Määruskaebuse väited, et kaebaja ei pruugi antavatest haldusaktidest kohe teada saada, ei õigusta keelamiskaebuse lubatavust. Kui kaebaja leiab, et antavad haldusaktid võivad rikkuda tema õigusi, on tal võimalus taotleda enda haldusmenetlusse kaasamist (HMS § 11 lg 1 p 3). Haldusakt toimetatakse menetlusosalisele kätte (HMS § 25 lg 1). Kui tunnustada keelamiskaebuse esitamise võimalust üksnes argumendi alusel, et kaebuse koostamine ja kohtul sellega tutvumine võtab aega, kaotaks
§ 45lg-st 1 tulenev kaebeõiguse piirang oma mõtte.
Kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks on võimalik vajaduse korral rakendada esialgset õiguskaitset, mh vaidemenetluse ajal (
§ 249lg-d 1 ja 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4
(4)