Obsah (4)

§ 98§ 95§ 203§ 65

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 98lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 16.01.
2. a otsusega nr 13-6/99 Modeena OÜ-le toetuse Askari puhkemaja laiendamiseks summas 85 978,94 eurot, millest on välja makstud 73 145,47 eurot.
3. PRIA nõudis 06.08.
4. a otsusega nr 13-6/945 Modeena OÜ-lt tagasi toetuse summas 73 145,47 eurot ja jättis välja maksmata toetuse summas 9269,03 eurot; lisaks jättis välja maksmata toetuse summas 806,44 eurot seoses murutraktori H CTH126, varjualuste, puukuuri, liivakasti ja kiikude, pergalode ehitamise ning kivimüüritise, sisehoovi, võrkpalliväljaku ja haljastuse rajamise odavnemisega; jättis välja maksmata toetuse summas 2758 eurot seoses toetuse saaja loobumisega reklaamlehtede ja voldikute valmistamisest ja omanikujärelevalve teostamisest; tunnistas kehtetuks 16.01.
5. a otsuse nr 13-6/
6. PRIA märkis, et toetuse taotlemisel on toetuse saaja esitanud kolm hinnapakkumist (AINSAM OÜ (uus ärinimi TJ SAERAAM OÜ), R&R REDDOX OÜ, OÜ KVL Ehitus), mis on koostatud Modeena OÜ enda poolt, täitmaks kolme hinnapakkumuse nõuet ning et näidata investeeringu maksumust tegelikust kõrgemana, seega oli toetuse taotlemisel tegelikult täitmata kolme võrreldava hinnapakkumise esitamise nõue ja esitatud oli valeandmeid. Ka leidis PRIA, et võitnud hinnapakkuja AINSAM OÜ üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved on koostatud toetuse saaja enda poolt ning kuludeklaratsioonides on teadlikult esitatud valeandmeid. Samas tuvastas PRIA, et Geo-Network OÜ (uus ärinimi Põllusaaduste OÜ) hinnapakkumisel ja arvel kajastatud teenused olid osaliselt osutatud, seega arve ei ole abikõlblik.
7. PRIA jättis 21.09.
8. a vaideotsusega nr 13-4/15/46-1 rahuldamata Modeena OÜ vaide PRIA 06.08.
9. a otsuse nr 13-6/945 kehtetuks tunnistamiseks.
10. Modeena OÜ esitas 13.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PRIA 06.08.
11. a otsus nr 13-6/
13. Modeena OÜ esitas 14.03.2016 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus võtta asja juurde täiendavad tõendid (fotod, majandusaasta aruanne) ja peatada haldusasja menetlus kuni lahendini jõudmiseni kriminaalasjas nr
14. Kaebaja leidis, et käimasoleva kriminaalasja raames selgub, kas tema poolt PRIA-le esitatud hinnapakkumised on võltsimistunnustega, kas tegemist on soodustuskelmusega, kas esinevad rikkumised omafinantseeringu reeglites ja kas kaebajale esitatud ehitusarved on fiktiivsed, kuid PRIA on pidanud vajalikuks nö paralleelmenetluse algatamist, kasutades otsuses kriminaalasjas kogutud dokumente ja teavet. Kaebaja väitel ei ole teada, kas esitatud kahtlustus vormub süüdistuseks ja milliseid järeldusi teeb kriminaalkohus, kuid kui halduskohus jätab PRIA otsuse jõusse, aga kriminaalmenetlus lõpetatakse koosseisu puudumise või õigeksmõistmise tõttu, muutuks PRIA otsus valeks.
15. Tartu Halduskohus jättis 22.03.
16. a määrusega Modeena OÜ taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et Tartu Ringkonnakohtu 11.07.
17. a määruse nr 206-24286 kohaselt käimasolev menetlus, mille ajaks kohtumenetluse võib peatada, hõlmab ka kriminaalmenetlust, v.a kohtueelset menetlust. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei toimu kriminaalasjas kohtumenetlust, mida kinnitab ka kaebaja ning kriminaalasi on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses, milline menetlus ei ole võrdsustatav halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 95 lg 1 kohase kohtumenetlusega ega ole võrdsustatav ka haldusmenetlusega, mille toimumise puhul saaks haldusasja menetluse peatada. Kohtu hinnangul ei esinenud

§ 95lg-s 1 sätestatud ega ka muud alust menetluse peatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Modeena OÜ esitas 06.04.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.03.
2. a määrus ja teha uus lahend, millega peatada haldusasja menetlus kuni lahendi jõudmiseni kriminaalasjas. Kaebaja on seisukohal, et asjas tähtsust omavad asjaolud peavad saama tuvastatud kriminaalasjas toimuma hakkavas kohtumenetluses, mistõttu tuleks haldusasja menetlus peatada. Kaebaja märgib, et formaalselt ei ole tegemist kohtumenetluses oleva kriminaalasjaga, kuid õige on kohaldada analoogiat ja tõlgendada

§ 95

lg-t 1 selliselt, et ka kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja puhul on võimalik kohtumenetluse peatamine halduskohtumenetluses, kuna PRIA on kohtueelse menetluse materjale kasutanud otsuse koostamisel ja kui kriminaalasi lõpetatakse, muutuksid haldusasja asjaolud oluliselt.

1. PRIA esitas 14.04.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta nõustub halduskohtu seisukohaga, et Modeena OÜ taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. PRIA 2 2 väitel 06.08.
2. a otsusest nähtuvalt on hinnatud nii haldusmenetluses kogutud kui kriminaalmenetlusest saadud tõendeid kogumis ning PRIA on ka ise tuvastanud asjaolud, mis annavad aluse otsuse tegemiseks ning kriminaalasja lõpetamisest ei sõltu haldusasja asjaolude muutumine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Modeena OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.
4. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

§ 95

lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Nimetatud säte kattub peaaegu sõna-sõnalt TsMS § 356 lõikega 1, mistõttu on sätte tõlgendamisel asjakohane ka tsiviilkohtupraktika. Seetõttu on halduskohus õigustatult viidanud Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2007. a kohtumäärusele asjas nr 2-06-24286, mille järgi ei hõlma käimasolev menetlus, mille ajaks kohtumenetluse võib peatada, kohtueelset kriminaalmenetlust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kriminaalasjas kohtumenetlust veel ei toimu, vaid kaebajale on esitatud üksnes kahtlustus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas. Seetõttu puudub alus peatada haldusasjas menetlust

§ 95lg 1 alusel.

11. Eeltoodut ei väära ka kaebaja väide, et kuna PRIA on otsuse koostamisel kasutanud kriminaalasja kohtueelse menetluse materjale, võiks PRIA otsus kriminaalmenetluse lõpetamisel koosseisu puudumise või õigeksmõistmise tõttu valeks muutuda. Ringkonnakohus märgib esmalt, et

§ 65

lg 1 järgi võib kohus asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus. Nimetatud sätte järgi ei ole süüteomenetluses kogutud tõendite halduskohtumenetluses hindamise ja kasutamise eelduseks jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas. Riigikohtu seisukoha järgi on kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamine lubatud ka halduskohtumenetluses (vt RKHK 23.10.

1. a määrus asjas nr 33145-14 p 7). Seoses maksu- ja kriminaalmenetlusega on Riigikohus sedastanud, et neil menetlustel võib olla kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes, mille hindamiseks on otstarbekas ja vajalik vastastikune tõendusteabe vahetus ning maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet ja kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus (HMS) või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus (RKÜK 17.02.
2. a otsus nr 3-1-1-120-03, p 21; RKHK 16.01.
3. a määrus nr 3-3-1-2-03, p 10; 06.11.
4. a otsus nr 3-3-154-01, p 1). Eeltoodud põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav ka PRIA haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse omavahelises suhtes, kuna ka nendes menetlustes võib esineda kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes.
5. Vaidlustatud PRIA otsusest (tl 23-25) ja selle lisaks olevast kontrolliaruandest (tl 26-38p) nähtuvalt on PRIA tuginenud käesolevas asjas nii kriminaal- kui ka haldusmenetluses kogutud tõenditele. Vastuses määruskaebusele selgitab PRIA, et ta on ka ise tuvastanud asjaolud, mis annavad aluse sisulise otsuse tegemiseks toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise 3 3 osas (tl 105). Komisjoni 27.01.
6. a määrus (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, preambula lg 9 kohaselt võivad liikmesriigid abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Ka HMS § 38 lg 2 sätestab, et tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Seega võivad tõenditeks haldusmenetluses olla ka kriminaalasjas kogutud tõendid, kusjuures kriminaalmenetlus ei pea olema lõpule viidud. Eelnevast lähtudes oli PRIA-l õigus kasutada Maksu- ja Tolliametilt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri loal saadud tõendeid ning halduskohus saab PRIA otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel hinnata kõiki haldusakti andmisel aluseks võetud tõendeid, sõltumata sellest, kas haldusmenetluses kasutatud tõend oli kogutud kriminaalmenetluse raames ning kas kriminaalmenetlus on halduskohtumenetluse ajaks lõpule viidud.
7. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et kriminaalasja lõpetamine võib muuta haldusasja asjaolusid oluliselt. Haldusasja raames vaidlustatud PRIA otsuse õiguspärasust on halduskohtul võimalik kontrollida sõltumata kriminaalasja olemasolust või puudumisest. Riigikohus on rõhutanud, et paralleelmenetluse korral – olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses – ei saa maksuhaldur maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas (14.05.
8. a otsus nr 3-3-1-12-12, p 31). Analoogia korras on ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud põhimõte kohaldatav ka PRIA menetluste puhul. Nimelt sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis), et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Kuigi Komisjoni 15.12.
9. a määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad art 47 sätestab vääramatu jõu või erandlike asjaolude liigid, mille puhul on võimalik loobuda osaliselt või täielikult toetuse tagasinõudmisest, ei esine PRIA 06.08.
10. a otsuses väljendatud seisukoha järgi asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda. Samuti sätestab põllumajandusministri 22.12.
11. a määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 16 lg 2, et PRIA jätab toetuse maksmata ELÜPS § 62 lg 5 lauses 2 sätestatud juhtudel, s.o kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid (ELÜPS § 62 lg 5 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis). Asjaolu, kas kogutud tõendid on piisavad põhjendamaks vaidlustatud otsuse tegemist, saab halduskohus hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Võttes arvesse seda, et PRIA asjades ei kehti kriminaalmenetlusega võrreldavat in dubio pro reo printsiipi, mille järgi tuleks kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks, vaid kahtluse korral tuleb toetuse saajal tõendada toetuse sihipärast kasutamist, ei saa järeldada ka seda, et võimaliku kriminaalmenetluse tulemus võiks mõjutada käesoleva vaidluse tulemust. 4 4
12. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas puudub

§ 95lg-s 1 sätestatud alus menetluse peatamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Modeena OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel