lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
Seega on kostja, kui laste G ja E isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2016 215 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. 3 Kuna hagejate esindaja nõuab kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmist, siis hagejad ei pea tõendama nende ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Lapsed käivad koolis. Hagejate esindaja G.K sõnul on lastele tehtavad kulud suurenenud. G.K ülalpidamisel on 3 alaealist last. G.K töötasu suurus on 800 eurot kuus, millele lisandub hagejatele mõeldud toetus 150 eurot kuus.
lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitis, et tema ei suuda elatist hagejatele tasuda miinimummääras, kuna kostja sissetulek kuus on ainult xxx,xx eurot. Kostja on oma eluga rahul ja laste vajadused on tagatud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu. Kostjal ei ole peale hagejate teisi ülalpeetavaid. Tal on korteriomand xxxxxxx, s.o 2-toaline korter, kus kostja elab üksinda. Kostjal on sõiduk xxxxxxxxxx xxxx, ehitusaasta 1995. Kostja sõnul tal tööd palju ei ole. Kohus leiab, et kostja on mugav. Tal on reaalselt võimalus teha lisatöid, tal on võimalus soetada endale väiksem korteriomand ning vabanenud rahalised vahendid suunata laste ülalpidamisse. Laste vajadused on suurenenud. Alates 01.01.2016 muutus elatise miinimummäär
järgi, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hagejate ülalpidamiseks kehtivas miinimummääras. Kohus ei loe kostja töötasu suurust mõjuvaks põhjuseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostjal tuleb tagada (tuleb hankida töö, mis võimaldab lapsi seadusega ette nähtud määras ülal pidada) hagejate ülalpidamine
s ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejad ei ole oma menetluskuludest kohtule teada andnud. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.