3-16-513/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-513 Haldusasi A. J. kaebus Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe kinnistule kaalutlusõiguse alusel antavate kavandatud ja kavandatavaid tegevusi võimaldavate haldusaktide (ehitus-, tegevus-, kasutusload, lepingud, kooskõlastused) andmise keelamiseks Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Tagastada kaebus A. J.le.
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 14.03.2016 esitas A. J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe kinnistule kaalutlusõiguse alusel antavate kavandatud ja kavandatavaid tegevusi võimaldavate haldusaktide (ehitus-, tegevus- ja kasutusload, lepingud, kooskõlastused) andmise keelamiseks. Kaebuse esitaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1.
5. Kaebaja selgitab, et Kehtna vallas Palukülas asub Kehtna vallale kuuluv Hiiemäe kinnistu (nr 1642437), millel paikneb ajalooline looduslik pühapaik – fakt, mida kaebajale teadaolevalt keegi kahtluse alla seadnud ei ole. Kultuuriminister tunnistas 26.05.2004 käskkirjaga arheoloogiamälestiseks ja võttis muinsuskaitse alla Paluküla hiiemäe 99 meetri samakõrgusjoonest ülalpool asuva ala. Kaebaja on Hiiemäe kinnistu vahetu naaber Tiigimäe kinnistu (29202:003:0120) omanik. Looduslik pühapaik, selle tulevik, säilimine, on kaebajale oluline seoses isikliku sisemise veendumuse – loodususuga. Hiiemäe kinnistul toimuvad maausu ühised usutalitused, millest kaebuse esitaja on osa võtnud. Lisaks on kaebajal Kehtna valla elanikuna õigustatud ootus, et kehtivat Kehtna valla üldplaneeringut (vallaelanike ühiskondlikku kokkulepet) järgitaks ning Hiiemäe kinnistul asuvat looduslikku pühapaika ei kahjustataks. Hiiemäe kinnistul asuvat looduslikku pühapaika loodusliku pühapaigana kaitse alla võetud ja maaalaliselt määratletud ei ole. Samas keelab Kehtna valla uuem,
6. a kehtestatud üldplaneering loodusliku pühapaiga kahjustamise. 21.09.2004 ja 09.12.2004 (lisati põhjendused) vallavolikogu otsustega on Hiiemäe kinnistule kehtestatud Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering. Kehtna vallavalitsuse tellimisel viidi läbi Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine
7. aasta novembrist
8. aasta märtsini. Aruande kinnitas Kehtna vallavolikogu 16.03.2004 ning Raplamaa Keskkonnateenistus kiitis selle heaks 17.03.
9. Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu sisuks on erinevate hoonete ja rajatiste rajamine Hiiemäe kinnistule. Detailplaneeringus kavandatud rajatisi ja ehitisi seni ehitatud ei ole. Vastavalt H. Valgu eksperdihinnangule kahjustaks detailplaneeringu elluviimine looduslikku pühapaika. Kehtna valla uue
10. aastal vastu võetud valla üldplaneeringu p 2.3.17.2 kohaselt on puhke- ja virgestusaladel lubatud „arendada majutus-, teenindusehitisi ja -rajatisi ning puhkemajanduslikke atraktsioone: juhul kui need ei kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise võrgustiku alasid“.
11. a sügisel rajas Kehtna valla allasutus Valtu Spordimaja Hiiemäe kinnistule ebaseadusliku disc-golfi pargi.
12. a kevadel esitas Kehtna vald piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) programmi Kõnnumaa külastuskeskuse rajamise kava, mida täiendati
13. aastal, millega Hiiemäe kinnistule soovitakse rajada lisaks mitmele detailplaneeringus kavandatud objektile vaatetorn, grillimaja, piknikuala ja elamusterada, mille keskkonnamõju on hindamata. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja kaebuses, et arvestades Kehtna valla
14. aastal vastu võetud valla üldplaneeringus märgitut tuleneb vallale kohustus Hiiemäe kinnistul tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnata nende mõju looduslikule pühapaigale. Kuna looduslik pühapaik ei ole maa-alaliselt määratletud, ei ole võimalik hinnata kavandatud tegevuste mõju looduslikule pühapaigale, mis võib olla kaalutlemisel oluline või otsustav komponent. Kui haldusaktide andmisel jääb mõju looduslikule pühapaigale käsitlemata ja sellest tulenevalt haldusaktis märkimata, ei saa haldusakt olla õiguspärane. Kuni Hiiemäe kinnistul olevat looduslikku pühapaika ei ole maa-alaliselt piiritletud, siis ei ole võimalik hinnata tegevuste mõju looduslikule pühapaigale, seetõttu ei ole võimalik kaalutlusõiguse alusel välja anda Hiiemäe kinnistul kavandatud tegevuste võimaldamiseks õiguspäraseid haldusakte. Kaebaja leiab, et käesolevas vaidluses on kohtul võimalus sisustada põhiseaduse § 40 mõistet „usuvabadus“. Küsimus on, kas usuvabadus tähendab ainult õigust uskuda või on usuvabaduse osaks ka usuga seotud ja usu jaoks olulised paigad ning keskkonnad. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 2.
16. Kaebaja on taotlenud kaebuses keelata Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe kinnistule kaalutlusõiguse alusel antavate kavandatud ja kavandatavaid tegevusi võimaldavate haldusaktide (ehitus-, tegevus- ja kasutusload, lepingud, kooskõlastused) andmise. Kohus selgitab, et keelamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud tulenevalt sellise kaebusega haldusorganite tegevusevabadust preventiivselt piirava iseloomuga piirangud. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks eelduseks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Nähtuvalt seaduse tekstist peavad kõik need tingimused esinema kaebeõiguse olemasoluks korraga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks täidetud eelkõige ja selgesti teine eeldus, mille kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kohus on seisukohal, et juhul kui Kehtna vald otsustab tulevikus kaebaja poolt viidatud võimalike haldusaktide väljaandmise õigusvastaselt või teeb õigusvastaseid toiminguid ja need konkreetsed haldusaktid või toimingud rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid seadusega kaitstud õigusi, siis saab kaebuse esitaja kaitsta oma õigusi kohase kaebusega ehk konkreetsele haldusaktile tühistamiskaebuse esitamisega või ka toimingutele õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamisega, juhul kui on täidetud HKMS § 45 lg 3 märgitud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused. Samuti ei ole kohtule lõplikult selge, milles võib seisneda kaebaja õiguste rikkumine, kui tema nimetatud haldusaktid antakse õiguspäraselt. Kohus märgib, et usuvabaduse põhiseaduslik kaitseala ei laiene kindlasti üldjuhul teise kinnistuomaniku kinnistu kasutamise absoluutsele piiramisele nii, et tagada kolmandate isikute ( ka kaebaja) õigus tema kinnistul enda poolt dikteeritud tingimustel usutalitusi pidada. Sellisel juhul jääks täielikult kaitseta kinnistu omaniku Põhiseaduse §-ga 32 tagatud õigus oma omandit seaduses sätestatud piirangutega vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Ka HKMS seletuskirjas on leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud (HKMS seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul sellist erandlikku asjaolu ei esine ja keelamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. Kohus peab kaebajale vajalikus täiendavalt selgitada, et Kehtna vallal, kui Hiiemäe kinnistu omanikul (vt kinnistusraamatu väljavõte tl 39), on õigus oma vara kasutamise üle otsustada kaalutlusõiguse alusel ning kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuste otstarbekust vaid üksnes seda, kas vastavad otsused vastavad seaduse nõuetele juhul, kui otsusega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 158 lg 3). 3 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule esitatud keelamiskaebuse menetlusse võtmine ei ole antud juhul põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub kaebeõigus.
17. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
18. Kuivõrd kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4