← Eesti

2-15-16854/6

Obsah (10)§ 102§ 33§ 1§ 31§ 22§ 109§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-168

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

  1. Kohustada XXX’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
  2. veebruaril
  3. a kell 11.
  4. Kui XXX vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
  5. Määrata Mari Männikole ajutise pankrotihalduri tasu 756 (seitsesada viiskümmend kuus) eurot (lisandub käibemaks 151,20 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 45 (nelikümmend viis) eurot (lisandub käibemaks 9 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada Advokaadibüroole LEXTAL (a/a EE692200221023555162 Swedbank).
  6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) ajutisele pankrotihaldurile Mari Männikole. Väljamakse teostada Advokaadibüroole LEXTAL (a/a EE692200221023555162 Swedbank).
  7. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul vara 34 937.21 euro ulatuses, kohustusi 37 593.00 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 23.11.2015. a nimetas kohus XXXi ajutiseks halduriks Mari Männiko. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXi pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mari Männiko.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 32 573,83 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on 270 eurot. Võlgnikul puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks kohustusi täita. Võlgnik on 60% ulatuses töövõimetu, pensionile täiendavat sissetulekut ei oma. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks laenude võtmine koos endise abikaasaga. Pärast abielulahutust ja tervise halvenemist vähenesid võlgniku sissetulekud ja tekkisid makseraskused. Makseraskuste ületamiseks võttis võlgnik laenu, millega üritas refinantseerida varasemaid laene. Kohus rahuldas küll võlgniku hagi Sulev Turu vastu, kuid Sulev Turu ei ole käesoleva hetkeni tasunud võlgniku kasuks kohtuotsusega väljamõistetud 34 030,21 eurot. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse käigus tuvastanud teistsuguseid maksejõuetuse põhjuseid. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. 2 Ajutine pankrotihaldur Mari Männiko on esitanud tasunõude 8,24 töötunni eest kokku summas 756 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 756 eurot ja tehtud kulutuste eest 45 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.