← Eesti

2-15-16027/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16027 Tsiviilasi, hageja nõue T L hagi A Lvastu võlgnevuse nõudes Hageja: T L (IK XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Kostja: A L (IK XXX) Kompromissi kinnitamine RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada T L ja A L vahel
  3. märtsi
  4. a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille kohaselt hageja loobub hagist ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  5. Lõpetada menetlus T L hagi A L vastu võlgnevuse nõudes.
  6. Kompromissi jõustumisel tagastada NAP-i kaudu T L pool
  7. jaanu-aril
  8. a Rahandusministeeriumi kontole XXX tasutud 500 eurost riigilõivust, see on summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot, T L kontole nr XXX AS SEB Pank.
  9. Kompromissis nimetamata ja hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
  10. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Asjaolud T L esitas
  11. oktoobril
  12. a Viru Maakohtule A L vastu hagi võlakirjast tuleneva 8541 euro nõudes. Kostja
  13. veebruari
  14. a kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. 2-15-16027
  15. oktoobri
  16. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale aega 10 päeva riigilõivu tasumiseks ja võlakirja originaali esitamiseks. Hageja esitas taotluse menetlusabi saamiseks.
  17. jaanuari
  18. a määrusega jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas hagejat riigilõivu tasuma. Hageja tasus 500 eurot riigilõivu
  19. jaanuari
  20. a maksekorraldusega.
  21. jaanuari
  22. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
  23. märtsi
  24. a kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi, mille kohaselt hageja loobub hagist ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei tuvastanud, et menetlusosaliste esitatud kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Kohus kinnitab T L ja A L vahel
  25. märtsi
  26. a kohtuistungil sõlmitud kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus menetlusosalistele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kokku kompromissis, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled taotlesid kompromissis hagejale poole riigilõivust tagastamist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 500 eurot riigilõivu, seega tuleb hagejale tagastada 250 eurot riigilõivu. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.