Ajavahemikul 01.01.-31.12.2015 oli elatise miinimummääraks 195 eurot. Alates 01.01.2016 on igakuise elatise miinimummääraks 215 eurot.
) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
MS § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks 4 2-15-10106 abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Hageja ja kostja on abiellunud 15.09.2002 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX ja on välja antud abielutunnistus nr XXX . Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte kooselu ja abielusuhted 2010 aprillis ja viimasel kolmel aastal ei ole poolte vahel mistahes kontakti olnud, samuti elavad pooled käesoleval ajal eri riikides. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis, kostja elukoht on Soome Vabariigis ja kostja kannab käesoleval ajal karistust XXX vanglas, seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Abikaasad on Eesti Vabariigi kodanikud ja ühe abikaasa elukoht on Eesti Vabariigis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja palub
Lähtudes
lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on 2010 aprillis pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus. Hageja on kohtus 17.12.2015 ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud ja ta ei soovi leppimist ja abielu jätkamist. Kostja on EL Nõukogu määruse 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil) alusel Soome Vabariigi pädeva kohtu (Varsinais-Suomen Käräjäoikeus) poolt ära kuulatud 16.11.2015. Kostja on kohtule vastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 ja et kostja leppida ja abielu jätkata ei soovi. Kostja on kinnitanud, et ta on nõus abielu lahutamisega. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud ja kostja on Soome Vabariigi pädeva kohtu poolt isiklikult ära kuulatud. Kohtu hinnangul võib asja lahendada sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Ühisvara jagamise nõue Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis 5 2-15-10106 asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
lg 1 kohaselt, käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks (01.07.2010), kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust.
lg 3 kohaselt, kui abielusuhted lõppesid enne 2010.aasta 1.juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni.
kohaselt, varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.
lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.
Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise hagiga.
lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja I nõue jagada 1/2 kinnistu kaasomandist (kinnistusregistriosa nr XXX): Hageja I palub jagada poolte abielu ajal omandatud ½ kaasomandist kinnistust asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr XXX) hageja I omandisse. Hagiavalduse kohaselt on nimetatud kaasomandiosa omandatud täielikult hageja I lahusvara arvelt, milleks on 2006.a hageja I isa poolt hagejale I 14.07.2006 ja 19.07.2006 kingitud raha kokku summas 3 960 000 krooni. Hageja I Swedbank AS pangakonto väljavõttega on tõendatud, et XXX on nimetatud raha hageja I arvelduskontole kandnud ning et hageja I on 20.07.2006 teinud ülekande notarile Aigi Kivioja summas 3850 000 krooni kinnistu asukohaga XXX ostuks. Samast arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja I arvelduskontol ei olnud enne XXX poolt 19.07.2006 makse tegemist raha väljamakse tegemiseks summas 3 850 000 krooni. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja I nõudele jagada ½ kaasomandist kinnistust asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr XXX) hageja I omandisse. Kostja on ärakuulamisel väitnud, et pooltel ei ole ühisvara ning on kinnitanud hageja I väidet, et eluase asukohaga XXXTallinnas on ostetud hageja I isa antud raha eest. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-14 märkinud, et kolleegiumi arvates saab kehtiva
lg 2 järgi määrata enne 1.juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1.juulit 2010 (p 14). Lähtudes eeltoodust asub 6 2-15-10106 kohus seisukohale, et ½ kaasomandist kinnistust (registriosa nr XXX) jagamisel on põhjendatud kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kohus leiab, et hageja I nõue tuleb rahuldada ja ½ kaasomandist kinnistust asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr XXX), tuleb jagada hageja I omandisse ja sellega ei teki kohustust maksta kostjale omandi kaotamise eest hüvitist. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnistu ½ kaasomandist omanikuna kinnistusraamatusse kantud Ülle Kapanen. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja I ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja I saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja I soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega kohustab kohus kostjat andma nõusolek ühisomandis oleva ½ kaasomandist kinnistust asukohaga XXXTallinnas (registriosa nr XXX) jagamiseks selliselt, et ½ kaasomandist kinnistust (registriosa nr XXX) jääb hageja I ainuomandisse. Samuti kohustada kostjat andma nõusolek (Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ tähenduses) ½ kaasomandist kinnistust (registriosa nr XXX) omanikukande muutmiseks, millega kantakse ½ kaasomandi kinnistust (registriosa nr XXX) ainuomanikuks kinnistusraamatusse hageja I. Kohtuotsus asendab selles osas asjaõiguslepingut ja kostja nõusolekut omanikukande muutmiseks. Hageja I nõue jagada pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid: Hageiavalduse kohaselt on poolte ühisvaraks poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hageja I palub jätta hageja I nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid hageja I omandisse ja kostja nimele avatud pangakontodel (sh hoiusekontodel ja pensionifondis) olevad rahalised vahendid kostja omandisse. Kostja ei ole hageja I nõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja I nõue tuleb rahuldada. Vanema õiguste määramise nõue Avalduse kohaselt on lapse elukoht alates 2010 olnud ema juures ja viimasel kolmel aastal ei ole emal ja lapsel lapse isaga mistahes kontakti olnud, samuti ei ole lapse isa lapse hooldusõiguse teostamises ega ülalpidamises osalenud. Lapse isa kannab käeoleval ajal XXX Vabariigis vanglas eluaegset vanglakaristust. Lapse ema on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ning ainuhooldusõiguse andmine lapse emale on lapse huvidest lähtuvalt vajalik ja põhjendatud, kuivõrd see fikseeriks juriidiliselt senise faktilise olukorra ning võimaldaks lapse emal teostada lapse 7 2-15-10106 hooldusõigust lapse parimatest huvidest lähtuvalt. Ühise hooldusõiguse faktiline teostamine avalduses esile toodud asjaoludest lähtudes võimalik ei ole. Lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi on seisukohal, et avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse emale on lapse tegelike huvidega kooskõlas. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab avaldust lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja leiab, et avaldus on põhjendatud ja vastab lapse huvidele. Lapse isa on kohtus ärakuulamisel kinnitanud, et ta nõustub sellega, et lapse vanemate ühine hooldusõigus lõpetatakse ja et lapse hooldusõigus antakse täielikult üle lapse emale.
lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus menetleb asja
lg 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud ära lapse ema ja Soome pädeva kohtu kaudu lapse isa. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja eestkosteasutuse seisukohad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohtu hinnangul on menetluses leidnud tõendamist järgmised asjaolud: alaealise lapse XXXvanemad XXXja XXXelavad lahus; laps on 13-aastane, kuid TsMS § 552¹ lg 3 alusel ei pidanud kohus vajalikuks last ära kuulata, kuna ärakuulamisega kaasneva teabe avalikustamisega kaasneksid eeldatavasti kahjulikud tagajärjed lapse tervisele, arengule ja kasvatusele; laps elab koos emaga ja ei ole oma isaga kohtunud ega suhelnud vähemalt viimased kolm aastat; lapse vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et laps jääb ka edaspidi elama koos emaga; lapse isa ei ole vähemalt viimased kolm aastat tegelikult ühist hooldusõigust teostanud ega lapsele ülalpidamist andnud. Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, asub seisukohale, et avaldus lapse XXXsuhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult lapse emale üleandmiseks, on põhjendatud. Lapse vanemad elavad eraldi, lapsel puudub isaga korrapärane suhtlemine ja lapse isa hooldusõigust faktiliselt ei teosta. Arvestades lapse isale mõistetud vanglakaristust, ei ole tõenäoline, et lapse isal tekiks ka edaspidi soov ja võimalus lapse hooldusõigust faktiliselt teostada. Avaldajal on hingeline seotus 8 2-15-10106 lapsega ja ta on võimeline last edasi kasvatama olukorras, kus lapse isa lapse kasvatamises ei osale.
lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud, et ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Kohus leiab, et lapse elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe hooldusõigusega vanema olemasolu. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega on leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama XXXhooldusõiguse lapse suhtes. XXXon ühise hooldusõiguse lõpetamisega nõustunud. Kohus selgitab Lembit Kapanenile, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lõpeta tema õigust lapsega suhelda, sest
Samuti on lapse isa kohustatud osalema lapse ülalpidamises. Elatise nõue Hageja II on palunud välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates 06.07.2015 ja elatise võlgnevuse ajavahemiku 06.07.2014-05.07.2015 eest summas 2237,82 eurot. Kostja ei ole hageja II elatisenõudele vastu vaielnud. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja II on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama.
kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja II nõude täielikult. Hagejale II välja mõistetud elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10.kuupäeval. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevast tsiviilasjast ei tulene TsMS § 164 lg 2 sätestatud asjaolusid, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on taoline menetluskulude jaotus õiglane ja ei kahjusta ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. 9 2-15-10106 Menetluskulude jaotamisel vanema õiguste määramise nõudes juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 lg 3 sätestatust ja jätab lapsele riigi poolt määratud esindaja kulud ja kohtu tõlkekulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas elatisehagi, jätab kohus elatise nõudes hageja II menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb hagejal II esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.