K § 227 kohaselt on kostja süüdi, kui käitumise aluseks on ettevaatamatus või tahtlus. Kostjate süüd tuleb eeldada. Seega tuleb kostjatel tõendada, et nad pole süüdi hagejale kahju tekitamiseks. Kostjad ei ole süü puudumist tõendanud. Hüvitise arvestus Kostjate vastutuse ulatus tekkinud kahjust tuleb arvutada lähtudes kutsehaiguse tekitanud töökohtadel töötamise aja osakaalust kogu kutsehaiguse väljakujunemise perioodi suhtes (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-55-10). Hageja leiab, et hageja kutsehaigus on kujunenud välja järgmiste tööandjate juures: Autotranspordi baas nr XXX 4.10.1971 kuni 30.06.1985 kestus 5019 osakaal 43,07%; Kommunaalmajanduse osakond 1.07.1985 kuni 17.07.1991 kestus 2208 osakaal 18,95%; Hiiu Teedevalitsus 25.01.1993 kuni 16.07.2002 kestus 3460 osakaal 29,69%; XXX10.10.2005 kuni 2.06.2008 kestus 967 osakaal 8,30%. Kostjad vaidlustavad oma osakaalu protsendi, kuivõrd Kostja I osakaal on seega 18,95% ja kostja II osakaal 8,30%. Hageja on saamata jäänud tulu arvestamisel tuginenud Sotsiaalkindlustusameti poolt väljaarvestatud hageja keskmise töötasu suurusele 590.19 eurole. Kostjad ei ole nimetatud keskmise töötasu arvutuskäiku vaidlustanud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Sotsiaalkindlustusamet lähtub hagejale hüvitisele maksmisel 590.19 eurost, millest arvestatakse maha kahju suuruse teadasaamiseks püsiva töövõimekaotuse protsent (40%). Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejal tuvastati esmakordselt kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus alates 25.05.2011. aastast. Kutsehaigus põhjustab hagejale senini samas ulatuses püsivat töövõime kaotust (hageja 16.09.20XXX menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Riigikohus on 06.11.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14 (p 10) asunud kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel seisukohale, et tarbijahinnaindeksi kasutamine kutsehaiguse eest makstava hüvitise indekseerimiseks ei ole kooskõlas
Riigikohus leiab, et sobivaks indeksiks võib olla nt üldise keskmise brutopalga või kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust kajastav näitaja. Riigikohus on 06.11.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14 ( p 12) veel selgitanud, et olukorras, kus menetlusosaline nõuab perioodiliselt makstava hüvitise indekseerimist ebakohase indeksiga, tuleb kohtul menetlusosalistega indekseerimise küsimust arutada ning selgitada, millise indeksiga oleks perioodilist hüvitist õige indekseerida.
lg 6 järgi saab kohus otsustada ise tulevikus tekkiva kahju suuruse üle ning sellest tulenevalt vajadusel sobivat indeksit kohaldada. Kohus ei ole õiguse kohaldamisel seotud poole väidetega (vt mh 9 2-12-19049 TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688 lg 2), kuid õiguse kohaldamine ei või tulla pooltele üllatuslikult, mistõttu tuleb indeksi valikut kohtumenetluses pooltega arutada. Kohus leiab, et kuna hageja töötas autojuhina erinevate tegevusaladega ettevõtetes ja autojuhtide palkade kohta eraldi statistikat Statistikaamet ei pea, siis on põhjendatud võtta indekseerimise aluseks tegevusalade keskmine brutokuupalga juurdekasvutempo võrreldes eelmise perioodiga. Statistikaameti andmebaasis kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2011 aastal 839 eurot mille juurdekasvutempo võrreldes eelmise perioodiga 5,9%; 2012 aastal 887 eurot mille juurdekasvutempo võrreldes eelmise perioodiga 5,7%; 2013 aastal 949 eurot mille juurdekasvutempo võrreldes eelmise perioodiga 7,0%; 2014 aastal 1 005 eurot mille juurdekasvutempo võrreldes eelmise perioodiga 5,9%. Arvestades eeltoodud keskmist töötasu, hageja kutsehaigusest tingitud püsivat töövõime kaotuse protsenti, kostjate osakaalu tekkinud kahjust ja tegevusalade keskmist palgamuutust, siis moodustub kahjuhüvitis 31.08.20XXX seisuga kostja I vastu kokku 2 589.61 eurot ja kostja II vastu 1 134.23 eurot. Alates 01.09.20XXX nõuab hageja kostjalt I igakuiste perioodiliste maksetena 56.74 euro tasumist ja kostjalt II 24.85 euro tasumist. Hageja taotleb perioodilise hüvitise indekseerimist iga-aastaselt tegevusalade keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga. Hüvitisnõude ulatus ja suurus Hageja leiab, et hagejal on tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse (40%) ulatuses. Hageja märgib, et tuleb eeldada saamata jäänud tulu tekkimist kannatanul, kui seoses kutsehaigusega on tuvastatud püsiv töövõime kaotus (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-68-10). Tänapäeva tööturu tingimustes on äärmiselt raske, kui mitte võimatu leida tööandjat, kes julgeks või sooviks kutsehaiguse diagnoosiga töötajat palgata. Kui hagejale poleks kutsehaigust tekkinud, siis oleks ta saanud töötamist ning sellega kaasnevat sissetuleku teenimist jätkata. Kostjad leiavad, et hageja on jätnud tõendamata sissetuleku vähenemise. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-10 märkinud, et „
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
lg 2 kohaselt on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjad ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata. Kostjad on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju. Kahju tekkimise aluseks olev kutsehaigus sai tekkida kuna kostja ei täitnud arvukaid (otsus eelpool kirjeldatud) töötervishoiunorme. Kohtu poolt eelnevas analüüsitud nõuete rikkumised on tuvastamist leidnud. Nende kostjate poolsete minetuste tõttu tekkis hagejale ka tervisekahjustus ning kahju tekitamine kostjate poolt oli seega õigusvastane nii
lg 1 p 2 kui ka
Sellise teo tulemusena on hagejale tekkinud antud teoga põhjuslikus seoses olev tervisekahju (kutsehaigus), kuna kõik kohtu poolt tuvastatuks loetud kostjate rikkumised tingisid hagejale tervisekahju tekkimise ja selle süvenemise. Eeltoodust tulenevalt on kostjad vastavalt
kohustatud hagejale õigusvastaselt (
lg 1 p 2 ja
lg 1 p 7 kohaselt) tekitatud kahju hüvitama.
11 2-12-19049 lg 2 esitatud kahju hüvitamise kohustust välistavaid eeldusi ei esine. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama. Õigusvastane tegevus seisneb seadusest tulenevat kohustust rikkuvas käitumises (tegevusetuses) ja tervisekahju tekitamises, mille tagajärjel tekkis kannatanule kahju. Kahju seisneb saamata jäänud tulus. Kuivõrd hageja on kutsehaiguse tõttu kandnud oma varalist kahju kostjate õigusvastase teo tulemusena, siis tuleb see varaline kahju kostjate poolt hüvitada. Kohus mõistab kahjuhüvitise välja ulatuses, milles leiab selle põhjendatud olevat. Kohus on toonud põhjendused kahjuhüvitise summa osas välja käesoleva kohtuotsuses hüvitise arvestuse osas. Kohus leiab otsuses välja toodut arvestades, et kostjalt I tuleb mõista välja hageja kasuks perioodi 25.05.2011 kuni 31.08.20XXX eest ühekordne hüvitis 2 589.61 eurot ja alates 01.09.20XXX. a igakuine hüvitis 56.74 eurot kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni; kostjalt II tuleb mõista välja hageja kasuks perioodi 25.05.2011 kuni 31.08.20XXX eest ühekordne hüvitis 1 134.23 eurot ja alates 01.09.20XXX. a igakuine hüvitis 24.85 eurot kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni; kostjaid tuleb kohustada igakuist hüvitist iga-aastaselt indekseerima tegevusalade keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise aastaga. Kostjate menetluslikud vastuväited Kohus leiab, et kostjate menetluslikud vastuväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja poolt oma kahjuhüvitise arvutusliku poole muutmine tulenevalt Riigikohtu muutunud käsitlusest hüvitise indekseerimise võimalikkusest tarbijahinnaindeksiga, ei muuda sisuliselt hageja nõuet. Hagejal ei olnud võimalik esitada nõuet sellisel kujul hagi esitamise ajal ja tuginedes eelviidatud Riigikohtu juhistele, oleks kohus saanud ka ise seda osa arvutusest muuta ning kohtupraktika muutus kahjuhüvitise arvutusmetoodikas ei saa mõjutada kostjate protsessuaalseid õigusi. Seoses hageja töötamise ajaga Autobaasis nr XXX / XXX, kohus leiab, et ajavahemik 1968.a. ei kuulu liitmisele kuna oma olemuselt on kutsehaiguse puhul tegemisega sellise haigusega, mis tekib pikemaajalisel pideval töötamisel mingites töötingimustes, mis tingivad teatud vaegused. Antud juhul on aga tegemist väga lühiajalise perioodiga (59 päeva) millele järgnes pikem ca 2,5 aastane vaheaeg, mistõttu kohtu hinnangul ei kandunud võimalik kahjulik mõju edasi uude perioodi (al 1971). Kohus leiab, et kostjate väide, et hageja kutsehaigus on kujunenud välja mujal kui töötervishoiuarsti teatises märgitud tööandjate juures (hagi lisa 1, p 3), on tõendamata. Kohtu hinnangul kostjate vastutuse ulatuse määramisel on põhjendatud lähtuda Riigikohtu lahendis 32-1-55-10 toodud põhimõttest, mille kohaselt tuleb kostjate vastutuse ulatus tekkinud kahjust arvutada lähtudes kutsehaiguse tekitanud töökohtadel töötamise aja osakaalust kogu kutsehaiguse väljakujunemise perioodi suhtes. Eeltoodust tulenevalt on kostjate väited tööandjate või kutsehaiguse väljakujunemise perioodi laiendamise kohta oletuslikud ning paljasõnalised. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12 2-12-19049 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine kohtuotsuse tegemist, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.