3-16-637/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-637 Määruse kuupäev

1. aprill 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XXi (X) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Resolutsioon
2. Tagastada XXi kaebus haldusasjas nr 3-16-
4. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD
5. XX esitas
6. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla kohustamist võimaldada kaebajale eriarsti vastuvõttu. Koos kaebusega esitas X. X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
8. Riigikohtu erikogu on
9. aprilli 2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (vangistusseaduse §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse
10. detsembri 2003 määrus nr 330 ""Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord"), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (võlaõigusseaduse §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Ka on asutud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (vt otsused asjades nr 3-3-1-53-10 ja nr 3-3-169-10).
11. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla jätnud rahuldamata kaebaja taotluse võimaldada talle eriarsti vastuvõttu. Kohus selgitab, et kaebaja ravivajaduse hindamisel osutas vanglaarst kinnipeetavale tervishoiuteenust, millest tulenevalt kujunes vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe. Tartu Vangla otsuse puhul on seega tegemist meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolev vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le
13. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta esitades hagiavalduse otse Tartu Maakohtule.
14. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik