Obsah (7)

§ 657§ 654§ 438§ 5§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-3105

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ H hagi KS-lt 2000 euro väljamõistmise osas ja millega jäeti menetluskulud hageja kanda. Muus osas on kohtuotsus jõustunud.

1. Hageja nõuab kostjalt hüvitist töökohustuste rikkumisega kahju tekitamise eest, heites kostjale ette, et viimane võimaldas EK-l viia ära hageja asju, tekitades sellega hagejale varalise kahju.
2. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2).
3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ka 2000 euro osas õigesti rahuldamata, kuna tõendatud ei ole kostja süüline rikkumine, hagejal tekkinud kahju ega ka põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks kaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu seisukohad on vastuolulised ning need ei tulene tõenditest ja tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei olnud erapoolik ega eelistanud kostja tõendeid hageja tõenditele. Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks nii tunnistajatena üle kuulatud ML ja KP kui ka asjad ära viinud EK 5 kostjale lähedased isikud, kuna nad on sotsiaalvõrgustiku (Facebook) andmete kohaselt kostja sõbrad. Selline järeldus on meelevaldne. Tunnistajate ütluste alusel toimus Facebooki kaudu tööalane suhtlemine. Tunnistajate ütluste õigsuses ei ole alust kahelda. Hageja seaduslik esindaja ei andnud vande all seletust, mistõttu ei ole tema poolt kohtuistungil avaldatu käsitletav tõendina, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.
2. Maakohus tuvastas kostja ametijuhendi alusel, et kostja võis lahkuda töökohalt päeva jooksul korraga kuni kümneks minutiks, sulgedes kaupluse ukse ja pannes uksele kella ning kostjal oli kohustus helistada turvamehele, kui kauplusest soovitakse kaupa välja viia ilma selle eest maksmata. Tunnistajate ütluste alusel tuvastas maakohus õigesti, et hageja suuliselt antud juhise järgi võisid töötajad kauplusest lühikeseks ajaks lahkuda ka juhul, kui seal on EK. Õige on maakohtu järeldus, et kostja järgis TLS §-s 16 sätestatud töötaja hoolsuskohustust, ta toimis vastavalt tööandja juhistele ja oma parimate teadmiste kohaselt, kui lahkus 22.12.2012 lühiajaliselt kauplusest ja sinna jäi EK.
3. Tunnistaja KP ütluste kohaselt ei olnud EK kaupluses kõrvaline isik, tal oli seal õigus vabalt tegutseda ja anda ka hageja töötajatele korraldusi, nagu tuvastas ka maakohus. Kuna kaupluses müüdi ka EK asju, ei pidanud kostja teadma, kas EK viib ära ainult enda asju või on nende hulgas ka hageja asju. Arvestades hageja seadusliku esindaja ja EK usalduslikke suhteid ja kaupluse töökorraldust, ei pidanud kostja teavitama kaupade äraviimisest turvateenistust ega hageja seaduslikku esindajat, samuti ei olnud kostjal põhjust EK asjade äraviimisel takistada. Seda ei muuda asjaolu, et kostja väitel ütles EK kostjale, kui ta tuli asju ära viima, et tal on hageja seadusliku esindaja vastu pretensioone.
4. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kahju olemasolu ja suurus tõendatud. Maakohus tõi esile vastuolud hageja esitatud tõendites ja põhjendas, miks ei saa lugeda hageja väidetavat kahju tõendatuks. VÕS § 127 lg 6 ole antud juhul kohaldatav, kuna kauplusest ära viidud kauba koguse ja maksumuse tõendamine on korrektse asjaajamise korral võimalik. Kostja seletuskirjale ja inventuuri aktile andis maakohus õige hinnangu. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei viibinud inventuuri tegemise ja akti koostamise juures.
5. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks pidanud maakohus enne kohtuotsuse tegemist hagejale mõista andma, et tunnistajate ütlustega on tõendatud erikokkuleppe sõlmimine hageja ja töötajate vahel.

§ 438

lg 1 järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. 33.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tugines juba vastuses hagiavaldusele sellele, et hageja lubas töötajatel kauplusest lahkuda, kui seal viibis EK (I kd lk 28). Seega oli hagejale kostja sellekohane väide teada ja tal oli piisavalt aega selleks, et esitada soovi korral tõendid, mis kostja väite ümber lükkaks. Kohtuotsus ei saanud olla hagejale üllatuslik, kuna see põhineb menetluses esitatud väidetel ja neid kinnitavatele tõenditel. Iseenesest see, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangute ja tuvastatud asjaoludega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. 34. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu otsustas maakohus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka apellatsioonkaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Samuti tuleb hagejal kanda kassatsioonimenetluse kulud, kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldati. Maakohus ei määranud menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks.

§ 174

lg 4 teise 6 lause alusel ei määra nende rahalist suurust kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt rahaliselt kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 7