1-16-841/14

1-16-841 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-841 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatav Marko Suls (ik 36911270211, viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon menetluskulude ajatamiseks
2. märtsi 2016 otsus RESOLUTSIOON Jätta Marko Sulsi apellatsioon Harju Maakohtu
3. märtsi 2016 otsuse peale menetluskulude ajatamises läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 17.03.2016 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati M. Suls süüdi KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda karistati 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 05.10.
5. KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti M. Sulsilt sularaha summas 245 eurot ning anti see riigieelarve tuludesse. Samuti mõistis kohus M. Sulsilt välja menetluskulud kogusummas 1831 eurot, mille tasumiseks andis kohus 12 kuu pikkuse tähtaja alates kohtuotsuse jõustumisest.
6. Harju Maakohtu 17.06.2016 otsuse peale esitas M. Suls apellatsiooni, millest nähtuvalt pole süüdistatav nõus maakohtu pool määratud maksegraafikuga, kuna ta kannab karistust kinnipidamisasutuses. Sellest tulenevalt taotleb ta menetluskulude tasumise võimaldamist karistuse ärakandmise järgselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. 1 1-16-841 Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt ei saa KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, s.o KrMS-i
8. peatüki
9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. M. Sulsi apellatsioonist ei nähtu ühegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist. Nimelt taotleb M. Suls talt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise võimaldamist karistuse ärakandmise järgselt. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kokkuleppes kokku lepitud asjaoludega, mida M. Sulsil ei ole pärast maakohtu otsuse tegemist võimalik enam vaidlustada. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3 asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. Kokkuleppe eseme osaks on KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt ka tsiviilhagi. 17.03.2016 on prokuröri, süüdistatav M. Sulsi ja kaitsja T. Vaske vahel sõlmitud kokkuleppes muuhulgas märgitud, et väljamõistetavad menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ositi, igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (II kd, tl 17). Seega oli juba kokkuleppe sõlmimisel süüdistatav teadlik nii sellest, milline karistus talla mõistetakse kui ka sellest, et tal tuleb asuda menetluskulusid hüvitama koheselt kohtuotsuse jõustumise järgselt ning seda igakuiste maksetena. Kokkuleppe on nii süüdistatav, tema kaitsja kui ka prokurör allkirjastanud ning ka kohtuistungil on süüdistatav ja tema kaitsja aga ka prokurör jäänud kokkuleppe juurde. Ka nähtub, et kohtuistungil on süüdistatav aru saanud sellestki, et menetluskulude osas pole tal võimalik kohtulahendit vaidlustada ning saanud aru võimalusest taotleda kohtuotsuse jõustumise järgselt menetluskulude ajatamist. Nagu eelpool kohus märkis, on menetluskulud kokkuleppe esemesse kuuluvad küsimused ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja selle tasumise osatamisega. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni pidada ainetuks.
10. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).
11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatav M. Sulsi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2