2-15-16620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2016.a, Tallinn, Tartu mnt ko

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja

1. a moodustas see summa 195 eurot. Sama määruse kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seega seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
2. a moodustab see summa 215 eurot. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX´ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hagejate kasuks nende ülalpidamiseks alates kohtule avalduse esitamisest 05.11.2015 kuni hagejate täisealiseks 2 2-15-16620 saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3. Käesolevas asjas paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 05.11.2014.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad esitasid kohtule hagiavalduse 05.11.

1. Seega on kumbki hageja õigustatud saama elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 05.11.2014.a kuni 04.11.2015.a eest. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus leiab, et hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 05.11.2014 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 04.11.2015 (kaasaarvatult) eest summas 2 313,25 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 04.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a. 177,5/30x27=159,75 eurot; ajavahemik 01.12.2014.a. kuni 31.12.2014.a. 177,5x1=177,5 eurot; 01.01.2015.a. kuni 31.10.2015.a. 195x10=1950 eurot; 01.11.2015.a. kuni 04.11.2015.a. 195/30x4=26 eurot).
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3