Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

2-15-16896 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 10.02.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-16896 Ts

) § 102 lg 2 alusel, sest kostjal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleks kostjalt sisse nõuda elatis hageja ülalpidamiseks summas mitte üle 75% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu määrast. Arvestades kõiki asjaolusid ning võttes arvesse kostja tulusid, tema kõige hädavajalikumaid kulusid tema enese ja tema teise lapse ülalpidamisele, pole kostjal võimalik maksta hagejale elatist suuremas summas kui 150 eurot kuus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
3. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 10.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu leides, et ta täidab oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Kostja on seisukohal, et kuna tal on veel üks alaealine ülalpeetav ja kostja üksi tagastab solidaarselt hageja seadusliku esindajaga võetud laenu, siis puudub kostjal materiaalne võimalus rahuldada hageja nõudeid esitatud ulatuses. 3 2-15-16896

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kostja toob oma vastuses hagiavaldusele välja, et tasub üksi poolte ühise elamulaenu tagasimakseid igakuiselt summas 339,81 eurot, mida on tõendanud esitatud pangakonto väljavõtetega (tl 60-62). Hageja on seisukohal, et ühisvaraga seotud vaidlused ei puuduta lapse ülalpidamiskohustust. Kohus, arvestades poolte seisukohti ja esitatud tõendeid, on jõudnud seisukohale, et kuivõrd vanemate vahel ei ole kokkulepet ja hageja seaduslik esindaja ei aktsepteeri, et kostja, tasudes ühiselt võetud laenu tagasimakseid, täidab hageja ülalpidamiskohustust, siis ei saa kostjapoolseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda kostja poolt tehtavaid laenu tagasimakseid. Hageja ei ela vanemate abielu kestel omandatud korteris, mille laenmakseid kostja tasub. Seega ei saa väita, et makstes hageja vanemate abielu kestel soetatud korteri laenumakseid annab kostja hagejale ülalpidamist, kandes lapse elukohaga seotud kulusid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja vanemate ühisvaraga seotud vaidlused ei saa olla asjakohased käesoleva tsiviilasja menetluses. 6. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja

1. a moodustab see summa 195 eurot. Sama määruse kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
2. a moodustab see summa 215 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kuivõrd kostja elab lapsest lahus peab tema täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Hageja sõnul maksab kostja elatist ebaregulaarselt ja alla seaduses sätestatud määra. Poolte vahel puudub vaidlus, et viimati maksis kostja elatist 07.10.2015 summas 150 eurot ja 06.11.2015 summas 112,50 eurot ehk alla seaduses sätestatud määra. Kohtupraktika kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt või ebapiisavalt (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-108-07). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et vanemate vahel on kokkulepe, et kostja maksab elatist summas 150 eurot või et tema võib anda lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt või et temal on õigus 4 2-15-16896 vähendada elatise suurust proportsionaalselt ajaga, mille jooksul hageja tema juures viibib. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et tema ostab hagejale riideid, jalanõusid ja muid vajalikke esemeid. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et tema annab lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras perioodil, millal laps viibib tema juures. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras asub kohus seisukohale, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. 7.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitel puudub temal materiaalne võimalus rahuldada hageja vajadusi hagis esitatud ulatuses, kuna tal on teine alaealine laps, kes elatise sellisel määral väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on esitanud Soome rahvastiku infosüsteemi väljavõtte (tõlge tl 55), millest nähtub, et kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps Maksim Jelesin. Kohus leiab, et kostja käesolevas menetluses kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei tulene

§ 102lg-s 2 sätestatud eeldusi elatise vähendamiseks.

Kostja on oma vastuses hagile toonud välja, et ta elab Soomes ja töötab ettevõttes KULTEK OY, kus tema netosissetulek moodustab 1700 eurot kuus ning esitanud kohtule töölepingu (tl 58,59). Kostja väitel on tema igakuised kulud järgmised: eluasemekulud 810 eurot (lk 63) ja elektrikulud 86 eurot (lk 64). Seega moodustavad kostja väitel tema eluasemekulud kokku 896 eurot (810 + 86). Muude kulude kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Kuivõrd kostja elab korteris koos abikaasa ja lapsega, siis tuleb eluasemekulud summas 896 eurot jagada kolmeks ja kostja osa eluasemekuludest on 298,66 eurot. Samuti jääb kostja kanda pool kostjaga koos elava lapse eluasemekuludest summas 149,33 eurot (298,66 eurot : 2). Samas summas peab kandma lapse ülalpidamiskulud kostja abikaasa. Seega peab kostja kandma igakuised enda ja teise lapse eluasemekulud summas kokku 447,99 eurot (298,66 eurot + 149,33 eurot). Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv kostja väide, et minimaalne elatusmiinimum moodustab Soomes seisuga

1. a kahe täiskasvanud inimese kohta 825,36 eurot, st ühe inimese kohta 412,68 eurot. Kohtu hinnangul peab lapse vanem tegema kõik endast sõltuva alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks ja vajadusel piirama oma vajadusi. Kostja väitel ei tööta tema abikaasa, kuna hoolitseb väikelapse eest. Seega saab kostja abikaasa eelduslikult ka riigitoetust, mille arvelt saab maksta tema kanda jäävad eluaseme- ja muud kulud. Lisaks märgib kostja, et kuni
2. a lapse elatusmiinimum moodustab Soomes 305,87 eurot. Arvestades kostja sissetulekut summas 1 700 eurot ja väljaminekud, millised koosnevad eluasemekuludest summas 447,99 eurot, millele lisandub kostja enda ja tema teise lapse minimaalsete vajaduste täies ulatuses rahuldamiseks kuluv 718,55 eurot (412,68 + 305,87), seega kokku 1 166,54 eurot (447,99 + 718,55), saab kostja anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras ning kostja teine laps ei jää seejuures varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav hageja. Kostja ei ole välja toonud ega põhistanud muid seaduses sätestatud mõjuvaid põhjuseid miinimumsummas elatise vähendamiseks. Tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu. Seega tuleb kostjal täita miinimumsummas ülalpidamiskohustust oma 5 2-15-16896 alaealise lapse osas. Kohus arvestab sellega, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kuid kohtu hinnangul ei anna see põhjust käesolevas asjas hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla kehtestatud miinimummäära. Samas on kohus seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust mõlema alaealise lapse osas. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja 15.01.2016 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks kulu lepingulisele esindajale summas 450 eurot (ilma käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 4,5 tunni ulatuses tunnitasumääraga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja taotleb, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik hageja lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on õigusteenust osutatud mahus 4,5 tundi, sh 2,5 tundi kliendi dokumentide uurimine ja analüüs, hagiavalduse koos lisadega ettevalmistamine, koostamine ja kohtusse esitamine; 2 tundi kostja vastusega tutvumine ja analüüs, hageja kompromissettepanku koostamine ja kohtusse esitamine, hageja seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine. Kohus, võttes arvesse hagiavalduse ja selle lisade (tl 1-26) ning täpsustatud hagiavalduse (tl 36-39) sisu ja mahtu, arvestades ka lepingulise esindaja dokumentide uurimisele ja analüüsimisele kuluvat aega, on hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus 2,5 tundi nimetatud toimingute tegemiseks täielikult põhjendatud ja vajalik. 6 2-15-16896 Kohus hindas ja analüüsis kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuse koos lisadega (tl 50-68), hageja kompromissettepaneku (tl 47-48) ning hageja 23.12.2015 menetlusdokumendi (tl 71-73) sisu ja mahtu ning on seisukohal, et kõik hageja seadusliku esindaja lepingulise esindaja viimati väljatoodud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg kokku mahus 2 tundi on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 kohaselt. Seega kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit), põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja ajakulu kokku mahus 4,5 tundi, mis lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades teeb kokku 450 eurot (käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja on kohtule esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7