← Eesti

4-16-112/20

Obsah (17)§ 29§ 135§ 155§ 156§ 14§ 87§ 126§ 125§ 133§ 24§ 5§ 19§ 70§ 69§ 2§ 55§ 150

4-16-112 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. märts 2016.a, Võru kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-112 Kohtunik Heiki Kolk Väärteoasi Viacheslav Grishin

§ 29lg 1 p 1 alusel so seoses teos väärteotunnuste puudumisega.

Edasikaebamise kord

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§-de 135 lg 4 p 3, 156 lg 1, 11 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 1.Maksu- ja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Lõuna tollipunkti 03.01.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930016000010/2 määrati Viacheslav Grishinile Tolliseaduse § 73 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut so 100 eurot. Tolliseaduse §-st 94 lg 3 ja KarS §-st 83 lähtuvalt konfiskeeriti 6,5 liitrit 40% kangusega alkohoolne jook.

  1. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevas väärteoprotokollis märgitud väärteo kirjelduse kohaselt 03.01.2016 kell 19.50 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Lõuna tollipunkti Luhamaa maantee piiripunkti sõiduautode terminali rohelise koridori liiklusriba sõiduauto xxxxx Y. A. registrimärgiga xxxxxxxxx, mille roolis oli Viacheslav Grishin. Sõidukijuht andis mõista, et temal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklaleerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Tolliseaduse (TS) § 40 lg 1 ja 2 , § 41 lg 1 ja 2 ning § 42 lg 2 ja 3 alusel teostati sõiduki, pagasi ja isiku täiendav läbivaatus. Läbivaatuse käigus avastati peidetud kujul deklareerimata 6,5 liitrit kanget alkohoolset jooki kangusega 40%. Alkohoolne jook oli pakendatud plastist veepudelistesse ja peidetud isikliku pagasi hulka. Avastatud kange alkohoolne jook ei olnud Viacheslav Grishini poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. 6,5 liitrit kanget alkohoolset jooki peeti kinni, asetati platsikaatkotti, tõkendati tõkendiga ET0048361 ja hoiustati Luhamaa PP-i laos. Tuvastati tollieeskirjade rikkumine. Tolliläbivaatuse kohta koostati reisija läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/
  2. 2.1 Väärteotoimikus olevas üldmenetluse otsuses on märgitud väärteoprotokolliga sarnane väärteo asjaolude kirjeldus.
  3. Viacheslav Grishin esitas 07.01.2016 Pärnu Maakohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt esineb Maksu - ja Tolliameti tollikontrolli osakonna Lõuna tollipunkti Luhamaa peainspektori T. M. poolt läbiviidud menetluses mitmeid ebatäpsusi. Väärteo kirjeldus ei ole seotud kaebuse esitanud isikuga, sest antud 29.09.2015 kuupäeval ei ole piiri ületanud, mis nähtub lisatud passilehtede koopiatest. Sellel ajal viibis Moskva linnas. Kirjelduses esitatud isikud ja auto sõiduauto on tundmatud ja seega ei ole kirjeldatud väärtegu kaebuse esitanud isikuga kuidagi seotud. Esitatud kaebuses palutakse väärtegu uuesti menetleda, sest väärteo kirjeldus ei ole täpne ja ei nõustu ka määratud rahatrahviga. Piiri ületades 03.01.2016 esitati allakirjutamiseks dokumendid, mille sisu jäi arusaamatuks, kuna kaebuse esitaja ei tunne eesti keelt (kohtutoimik lk 1). 3.1 Kaebusele lisatud Maksu- ja Tolliameti Tollikorralduse osakonna Lõuna tollipunkti 03.01.2016 üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 930016000010/2 väärteokirjelduse kohaselt karistati Viacheslav Grishinit selle eest, et tema 29.09.2015 kell 09.30 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Lõuna tollipunkti Luhamaa maantee piiripunkti sõiduautode terminali rohelise koridori liiklusriba sõiduauto T. H. registrimärgiga xxxxxxxxx, mille roolis ta oli. Sõidukis viibis ka kaasreisjana N. Y. . 2

(8)Valides rohelise koridori andis juht mõista, et temal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklaleerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Tolliseaduse (TS) § 40 lg 1 ja 2 , § 41 lg 1 ja 2 ning § 42 lg 2 ja 3 alusel teostati sõiduki, pagasi ja isiku täiendav läbivaatus. Läbivaatuse käigus avastati peidetud kujul deklareerimata VF-i maksumärkidega 1600 sigaretti "Camel" ja 1200 sigaretti "Marbolo" ning 2,25 liitrit isevalmistatud kanget alkohoolset jooki kangusega 50%. Sigaretid ja alkohoolne jook oli peidetud isikliku pagasi hulka. avastatu sigaretid ja kange alkohoolne jook ei olnud Viacheslav Grishini poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. 2800 sigaretti ja 2,25 liitrit kanget alkohoolset jooki peeti kinni ja hoiustati Luhamaa PP-i laos. Tuvastati tollieeskirjade rikkumine. Tolliläbivaatuse kohta koostati reisija läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/25 (kohtutoimik lk 2-5).
  1. Kirjalikus vastuses leiab Maksu - ja Tolliamet, et isikule inkrimineeritud väärteos esinevad nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ja tegu on õigusvastane ning süüline. Üldmenetluse otsuses sisaldub formaalne eksimus ja see ei ole loomult selline, mis tooks kaasa isiku õigeksmõistmise ning väärteomenetluse lõpetamise, vaid see on kõrvaldatav kohtumenetluses üldmenetluse otsuse osalise tühistamisega ning otsuse teokirjelduse osas uue otsuse tegemisega. Tõendatud on, et menetlusalune isik tõi 03.01.2016 kavatsetult Vene Föderatsioonist Eestisse 6,5 liitrit alkoholi, mille jättis piiriületusel deklareerimata. Sellise teo eest isikule määratud karistus on põhjendatud ja oma eesmärki kandev, mistõttu ei näe kohtuväline menetleja antud juhul põhjust karistust vähendada. Antud juhul on väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses erinev väärteokirjeldus, väärteoprotkollis märgitud rikkumise kirjelduses on tuvastatav TS § 73 lg 1 rikkumine. Menetlusalune isik andis väärteoprotokollis rikkumise kohta ka sisulised ütlused, millest nähtub, et ta sai aru millise teo toimepanemises teda süüdistatakse ja avaldas soovi saada otsus kohe samal päeval. Üldmenetluse otsuse lõpposas sisalduvad järeldused ja resolutsioon on tehtud väärteoprotokollis sisalduva teo kohta. Esitatud kaebuses ei ole isik 03.01.2016 toimepandud tegu vaidlustanud. Tõlgi kaasamine ei ole väärteomenetluses kohustuslik siis, kui isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimimngute sisu, või kui kohtuväline menetleja ametniku muu keeel oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-38-15 p
  2. Menetlusalune isik ei esitanud taotlust tõlgi kaasamiseks, samuti ei avaldanud menetluse kestel, et ta ei saa aru dokumentide sisust. Menetlusaluse isiku arusaam nähtub väärteoprotkollist, kuhu on ta andnud ütlused. Kohtuvälise ametniku vene keele oskus on olnud piisav, et viia menetlustoimngud läbi vene keeles ja dokumentide sisu isikule tõlkida. 4.1 Menetlusalusele isikule karistuse määramisel on lähtutud karistuse kohaldamise mudelist, isiku süü suurusest, hinnatud on üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Määratud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra ning on kohtuvälise menetleja arvates põhjendatud ja oma eesmärki kandev.
  3. Pärnu Maakohtu 08.jaanuari 2016 määrusega saadeti

§ 14

lg-te 1 ja 2 juhindudes esitatud kaebus arutamiseks alluvusjärgsele Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (kohtutoimik tl 31-32). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6.Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Maakohus määras Viacheslav Grishini esitatud kaebuse lahendamiseks kohtuistungi, teavitades kaebuse esitajat istungi toimumise ajast ja kohast ning selgitades, et tema 3

(8)kohtuistungile ilmumine ei ole kohustuslik. Viacheslav Grishin kohtuistungile ei ilmunud.

§ 126lg 1 lähtudes arutas kohus väärteoasja ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta.

7. Maksu – ja Tolliamet määras Viacheslav Grishin´ile karistuse Tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi. TS § § 73 lg 1 järgi on karistatav deklareeritava kauba või sularaha toimetamine eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtuvalt on Viacheslav Grishin´i poolt ebaseaduslikuks kaubaks plastist veepudelitesse peidetud 6,5 liitrit 40% kanget alkoholi, mis oli peidetud isikliku pagasi hulka. 7.1 Kohus tuvastab esmalt, kas on tõendatud asjaolu, et Viacheslav Grishin´ilt veoki läbivaatusel avastatud plastist veepudelites olnud vedelikku oli 6,5 liitrit, kas see oli alkohol ja kas alkoholi kangus oli 40%. Kohtule esitatud väärteotoimik koosneb menetlusalusele isikule väljastatud Vene Föderatsiooni passi isikuandmete lehe koopiast, juhilubade koopiast, veoki läbivaatuse aktist, väärteoprotokollist ja üldmenetluses koostatud otsusest. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud väärteoprotkolli koostanud ametnik T. M. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt mõõdeti alkoholi kangust alkomeetriga, tema ise ei mõõtnud, kuid nägi mõõtetulemust, mõõtetulemus oli 40%. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et faktilised asjaolud ongi tõendatud tunnistaja ütlustega ja menetluse ökonoomikast lähtudes ei pidanud nad vajalikuks hakata teostama kallist ja aeganõudvat ekspertiisi. Kohus esitatud järeldustega ei nõustu. 7.2 Mõõteseaduse (MõõtS) § 5 lg 2 p-i 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Viidatud seaduse ja paragrahvi lg 1 järgi on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et kuna väidetava mõõtmise kohta ei ole kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, ei saa ainuüksi tunnistaja ütlustega, kes ise vahetult mõõtmist ei teostanud, seda ka tõendada. Isegi kui oletada, et mõõtmine tõesti toimus, ei ole see tõendina vormistatud ning seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Tõendite puudumise tõttu ei saa kohus hinnata, mõõdetud vedeliku kogust, kas mõõtmise teostas pädev mõõtja, kas ta kasutas nõuetekohast mõõtevahendit ning järgis asjakohast mõõtemetoodikat. 7.3 Alkoholiseaduse (AS) § 2 lg 3 järgi on alkohoolne jook õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. Viidatud sätte lg 5 kohaselt on kange alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi, lg 8 selgitab, et etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. Kuna mõõtetulemused ei ole jälgitavad, puuduvad tõendid ka selle kohta, et plastist veepudelites olnud vedelik oli kange alkohol. 7.4 Kohus leiab, et kohtueelne menetleja on jätnud väärteoasjas sisuliselt tõendid kogumata. Selle tulemusena ei saa kohus võtta ka seisukohta, kas piiri ületanud menetlusaluse isiku pagasist vedelik oli alkohol ja kuulus deklareerimisele. Kuna kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütluste kohaselt mõõtmist ei dokumenteeritud, ei saa kohus ka mõõtetulemust tõendavat dokumenti kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda.

§ 125

lg 1 teise lause järgi võib kohus kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Kohtuväline menetleja ei ole lisatõendite olemasolule viidanud. 4

(8)Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vajalikke menetlustoiminguid ei ole teostatud menetluse ökonoomsusest lähtudes. Menetluse ökonoomsusega ei saa õigustada tõendite kogumata jätmist. Kohus leiab, et väärteoprotkollis olevas väärteo kirjelduses nimetatud faktilised asjaolud ei ole tõendatud. 8. Kaebuse lahendamisel tuleb kohtul tuvastada

§ 133

nimetatud asjaolud, muuhulgas p 6 järgi ka see, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtuväline menetleja on läbi viinud üldmenetluse ja menetlusaluse isiku suhtes on koostatud väärteoprotokoll. Kaebuse esitaja on tõstatanud küsimuse tõlgi kaasamises ja esitanud väite, et temale esitati allakirjutamiseks arusaamatud dokumendid, ta ei valda riigikeelt. Lähtudes nii menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuse sõnastusest, kui ka menetlusalust isikut iseloomustavatest asjaoludest so tema passi koopiast, millest nähtuvalt on tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga, leiab kohus, et ilmselgelt ei valda menetlusalune isik eesti keelt sellisel määral, et ta saaks eesti keelest piisavalt aru. Pigem saab järeldada, et ta ei valda eesti keelt. 8.1

§ 24

lg 2 järgi kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Riigikohus on seda sätet tõlgendanud selliselt, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Viidatud lahendis selgitati, et

§ 5

järgi on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, s.t selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning võimaldama

§ 19

lg-tes 2 ja 3 ning § 22 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Riigikohus on märkinud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine ja menetleja peab omal algatusel kaasama menetlusse tõlgi (vt RKKKo nr 3-1-1-38-15 p-d 7, 8). 8.2 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahendi ja käesoleva väärteoasja asjaolud on erinevad. Nimelt on viidatud Riigikohtu lahendis märgitud, et väärteoasja materjal vormistati eesti keeles ja menetlusdokumentide sisu tõlkis suuliselt vene keelde kohtuvälise menetleja ametnik. Väärteoprotokollis avaldas menetlusalune isik, et protokolli sisu on talle tõlgitud ja arusaadav (vt viidatud Riigikohtu lahendi p-i 6). Käesolevas asjas olevast väärteoprotkollist ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks väärteoprotkolli sisu menetlusalusele isikule tõlkinud. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokollis puudub ka venekeelse teksti tõlge eesti keelde. Kohtuväline menetleja on omapoolsele kirjalikule vastusele lisanud väärteoprotokollis oleva menetlusaluse isiku ütluste tõlke, kuid tõlke on teinud S. G. , keda on hoiatatud vastutusest AvTS § 54 ja KarS §-de 318 ja 321 järgi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul jättis kohtuväline menetleja täitmata

§ 5

sätestatud kohtuvälise menetleja kohustused ning ei taganud menetluse läbiviimist menetlusalusele isikule arusaadavas keeles. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik sai aru toimunud menetlusest ja sellele viitab menetlusaluse isiku poolt antud ütlused. Menetlusalune isik on väärteoprotkolli kirjutanud omakäeliselt kokku 5 rida vene keeles. Kohus ei ole veendunud, et sellega oleks tõendanud asjaolu, et ta sai kogu menetlusest aru. 8.3 Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kohtuvälise menetleja ametnik viis menetluse läbi vene keeles. 5

(8)Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud väärteoprotkolli koostanud ametniku T. M. ütluste kohaselt ta väärteoprotokolli täielikult ei tõlkinud, kuid andis vene keeles edasi väärteprotkolli sisu. Kohus leiab, et sellist kohtuvälise menetleja ametniku tegevust, kus menetluse käigus antakse eesti keelt mittevaldavale menetlusalusele isikule edasi üksnes sisu, ei taga menetlusaluse isiku õigusi. Väärteoprotokollis puudub märge selle kohta, et kohtuväline menetleja oleks protokolli eestikeelse osa tõlkinud menetlusalusele isikule vene keelde. T. M. ütluste kohaselt jäi see tegemata liigse kiirustamise tõttu, sest toimumas oli vahetus. Kohus leiab, et isegi vahetuse toimumine ei õigusta menetlusaluse isiku õiguste rikkumist so tagada menetlusalusele isikule tõlk ja seega ka menetlustoimingust arusaamine. Väärteoprotokollist nähtuvalt kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei ilmselt ei mõistnud. Väärteoprotokolli lk 3 on alljärgnev trükitud eestikeelne tekst: „Menetlusalusel isikul ja tema kaistjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotkolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada kuni 03.01.2016“(kuupäev märgitud käsikirjas). Sellele tekstile järgneb menetlusaluse isiku omakäeliselt kirjutatud venekeelne tekst (tõlge) : „Lahendit tahan praegu saada“. Kohtu arvates viitab ülalmärgitu selgelt asjaolule, et ilmselt ei ole menetlusalusele isikule kas teksti täielikult tõlgitud või ei ole ta sellest aru saanud, sest väärteoprotokollis trükitud tekstis ei ole selgitust lahendi kättesaamise tähtaja lühendamise kohta, vaid üksnes selgitus toimikuga tutvumise ja vastulause esitamise tähtaja lühendamise võimalus. Kui menetlusalusele isikule oleks väärteoprotokoll tõlgitud vene keelde, ei oleks ta saanud avaldada taotlusi, mida eestikeelses tekstis tegelikult kirjas ei olegi. Samas ei nähtu ka see, et menetlusalune isik oleks taotlenud toimikuga tutvumise ja vastulause esitamise tähtaja lühendamist. 9. Kohus leiab, et menetlusõigust on rikutud ka üldmenetluse sätete kohaldamisel. Väärteoprotokoll on menetlusaluse isiku suhtes koostatud 03.01.2016 ja otsus on koostatud samal päeval, so samuti 03.01.2016.

§ 70

lg 4 järgi kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Kohtuväline menetleja on viidanud menetlusaluse isiku lausele, kus isik märgib, et soovib otsust saada täna. Kohus leiab, et isegi kui nimetatud lauset tõlgendada kui menetlusaluse isiku taotlust lahendi koopia kättesaamise aja lühendamisena, on kohtuvälise menetleja ametniku poolt tegelikult tähtaeg välistatud.

§ 70

lg 4 ei anna kohtuvälisele menetlejale õigust lahendi koopia kättesaamise tähtaega välistada, vaid seda võib üksnes lühendada. Kohus selgitab, et üldmenetluse läbiviimise eesmärk ongi see, et menetlusalusele isikule koostatakse väärteoprotokoll, antakse kätte selle koopia ning menetlusalune isik saab soovi korral esitada vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotkolli kättesaamisest.

§ 69

lg 6 teise lause kohaselt võib menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Seega peab menetlusalusele isikule peab jääma mõistlik aeg protokolli kättesaamise ja otsuse saamise vahele, sest tähtaja välistamine välistab ühtlasi ka vastulause esitamise võimaluse. Asjaolule, et tähtaega ei ole võimalik välistada, viitab ka

§ 70

lg 4 viimane lause, mille kohaselt kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. 6

(8)Seega, kui seadusandja oleks jaatanud võimalust lahendi kättesaamise tähtaega välistada, ei oleks vajadust saata lahendit menetlusaluse isiku taotluse alusel e-posti aadressile. Kehtiv väärteomenetluse seadustik ei sätesta võimalust saada üldmenetluse otsus kätte samal päeval, kui koostati väärteoprotokoll. 10. Kohtuvälise menetleja poolt ilmselge kiirustamise tõttu on tekkinud segadus ka väärteo lühikirjelduse ülekandmisega otsustesse. Menetlusalune isik on kaebusele lisanud üldmenetluse otsuse, kus väärteo lühikirjeldus ei ühti väärteoprotkollis märgitud kirjeldusega ning ei ole temaga seotud (kohtutoimik lk 2-3). Kohtuvälise menetleja esindaja on kirjalikus vastuses märkinud, et teokirjeldus tõepoolest ei ühti, kuid selle vea saab kõrvaldada kohtumenetluse käigus. Samas kohtule esitatud väärteotoimikus olevas üldmenetluse otsuses märgitud väärteokirjeldus ühtib väärteoprotokolli väärteokirjeldusega. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud otsuse koostanud T. M. selgitas, et märkas eksimust, parandas selle, kuid menetlusalusele isikule sai kiirustamise tõttu kaasa antud ebatäpse väärteokirjeldusega üldmenetluse otsus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja selgitused antud asjas toimunud menetluse käigu osas on vastuolulised. Väites kirjalikus vastuses, et üldmenetluse otsuses ongi esklikult jäänud menetlusega mitteseotud väärteokirjeldus, on menetlustoimingut teostanud ametnik ise selgitanud, et tegelikult märkas ta tekkinud eksitust koheselt, parandas selle ja menetluslausele isikule sai ekslikult antud ebatäpne otsus. Seega ilmselt oli ebatäpne otsus algselt ka väärteotoimikus. Kohus märgib, et väärteotoimikus olev üldmenetluse otsus koosneb kokku 2 lehest, millel on tekst mõlemal leheküljel, kusjuures esimesel leheküljel puuduvad allkirjad, allkirjad asuvad teisel leheküljel ning menetlusaluse isiku allkiri teise lehekülje pöördel. Kui võrrelda väärteotoimikus olevat üldmenetluse otsuse ja kaebuse lisatud üldmenetluse otsuse tekstiasetust, tuleb tõdeda, et väärteotoimikus asuva otsuse esimese lehekülje pöördel oleva teksti asetus on erinev. Kaebusele lisatud leheküljel 2 olev tekst algab sõnadega Eestisse saabumisel … , väärteotoimikus oleva üldmenetluse otsuse esimese lehekülje pöördel (lk 2) algab tekst sõnadega Alkoholi-, tubaka-, … . Seega on ilmselgelt üldmenetluse otsuse tekstid erinevad ja menetlusalusele isikule kätte antud üldmenetluse otsuse tekstis olev väärteokirjeldus ei ühti väärteoprotokolli väärteokirjeldusega. 10.1 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole üldmenetluse otsust parandades lähtunud kehtivast seadusandlusest.

§ 2järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 306 lg 5 kohaselt pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Isegi viidatud sätteid kohaldades on lubatud otsuses vaid tehnilist laadi paranduste tegemine, sisuliselt ei tohi otsust pärast allkirjastamist enam muuta. Kohtuvälisel menetlejal oleks ilmselt tulnud sellises olukorras kaaluda KrMS § 307 alusel menetluse uuendamist, sest viidatud sätte lg 1 p 3 alusel saab menetluse uuendada, kui menetluses tuvastatakse oluline viga ja mille saab kõrvaldada. Menetluse uuendamise järgselt oleks saanud koostada ka väärteoprotokollis märgitud väärteokirjaldusele vastava otsuse. 11. Kohtuvälise menetleja esindaja on esile toonud asjaolu, et kirjeldatud rikkumiste korral tuleb üldmenetlust kohaldada selleks, et kohtuväline menetleja saaks lahendada ka konfiskeerimise küsimuse.

§ 55

lg 3 p 2 järgi kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust muuhulgas ka juhul, kui on vaja otsustada konfiskeerimine. Seega on õige kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht, et konfiskeerimise otsustamiseks tuleb läbi viia üldmenetlus. Samas ei saa põhjendatuks lugeda kohtuvälise menetleja seisukohta, et üldmenetluse otsus tuleb menetlusalusele isikule ilmtingimata samal ajal (piiri ületamise ajal) ka kätte anda. 7

(8)

§ 70

lg 1 järgi antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Viidatud sätte lg 4 viimase lause järgi kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. Sama sätte lg 5 kohaselt teatatakse menetlusalusele isikule kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Seega ei sätesta kehtiv väärteomenetluse seadustik kohustust, et kohtuväline menetleja peab üldmenetluses tehtava lahendi menetlusalusele isikule kätte andma, vaid menetlusalusele isikule tehakse teatavaks otsuse kättesaamise aeg, tema soovi korral saadetakse otsus ka e-posti aadressile. Seadus ei sätesta üldmenetluse otsuste puhul erisusi ka siis, kui kohaldatud on konfiskeerimist. 12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Viacheslav Grishin´i kaebus kuulub rahuldamisele. Väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine Viacheslav Grishin´i poolt ei ole tõendatud, tõendatud ei ole TS § 73 lg 1 kirjeldatud tegevus (teo objektiivne koosseis) ja kohtul puudub võimalus välja nõuda täiendavaid tõendeid. Kohtuvälises menetluses on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtuväline menetleja on asja menetlenud ja arutanud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda (

§ 150lg 1 p 9).

Samuti on rikutud üldmenetluse läbiviimise sätteid. Kohus leiab, et kirjeldatud rikkumisest on väärteomenetluse olulised rikkumised, mida ei saa kohtumenetluses kõrvaldada. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteoasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.