Obsah (6)

§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 178

2-15-108490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2015. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 367alusel.

Kostja vastuväited hagile

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt abistab hageja kostjat Eesti Vabariigis osaühingu asutamisel ja sellega kaasnevate notariaalsete toimingute tegemisel. Hageja pakkus kostjale võimalust vormistada enda nimele äriühing XXX OÜ. 17.11.2014 vormistati äriühing kostja nimele. Pooled leppisid kokku, et kostja kannab kõik firma asutamisega seonduvad kulud (riigilõiv, notaritasu, teenustasu). Kostjale 21.11.2014 esitatud arve nr MA1400323 summas 798 eurot sisaldas lisaks kokkulepitud tasule ka juriidilise aadressi kasutamise eest tasu 222 eurot. Kostja ei ole sellist teenust hagejalt tellinud. Kostja ei ole saanud teenusest loobuda, kui ta ei ole seda tellinud. Maakohtu põhjendused
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
3. 28.08.2015 määrusega keeldus kohus hageja viivisenõude menetlusse võtmisest (tl 67). Seega menetleb kohus hageja nõuet kostja vastu põhinõude 222 euro väljamõistmiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et neil oli 21.11.2014 sõlmitud suuline kokkulepe, mille sisuks oli hageja poolt teenuse osutamine kostjale Eesti Vabariigis osaühingu asutamiseks ja sellega kaasnevate notariaalsete toimingute tegemiseks. Vaidlust pole ka selles, et teenuse osutamise tasu hinnaks oli 576 eurot, mille kostja on hagejale tasunud (arve nr MA1400323, tl 39). Kostja ei ole vaidlustanud, et on kohaseks kostjaks. Kohtu hinnangul vastab hageja ja kostja asutaja suuline kokkulepe võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestatud käsunduslepingu sätetele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlus on selle üle, kas hageja ja kostja asutaja vahel on kokkulepe ühe aasta aadressiteenuse osutamise osas tasuga 222 eurot. 2 2-15-108490
4. Hageja on selgitanud, et välja kujunenud praktika kohaselt ettevõtted, kellel ei ole oma kontorit või muud pinda, mille aadressi oleks võimalik juriidilise aadressina kasutada, ostavad aadressiteenuse mõnelt teenusepakkujalt tasu eest. Käesolevas asjas on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja esmane registreeritud juriidiline aadress oli XXX, 10148 Tallinn, e hageja pakutud aadress (tl 41). VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on 06.10.2015 elektronkirjas selgitanud pooltele tõendamiskohustust. Hageja seadusliku esindaja XXXkirjaliku seletuse kohaselt sai vastavalt poolte kokkuleppele kostja juriidiliseks aadressiks XXX, mis oli hageja poolt pakutud aadress. Kostja asutaja oli sellega nõus (tl 86). Hageja seadusliku esindaja XXX’i kirjaliku seletuse kohaselt tutvustas ta XXX’le hageja tooteid ja teenuseid, sh hinnakirja, ja lepingutingimusi. XXX tellimus oli tavapärane tellimus, mida hageja äriühingute asutamisel teenusena osutab. Asutatava äriühingu aadressiks sai kostja pakutud aadress. Kokkuleppe kohaselt olid esialgsed asutamiskulud 700 eurot käibemaksuta (tl 86-87). Kohtule esitatud kostja poolt hagejale esitatud teenuse tellimuse lehelt nähtub, et registreerimisaadressiks on märgitud: „kasutatakse teie aadressi“ (tl 44). Seega on kohtu hinnangul tõendatud hageja väide, et kostja asutaja tellis hagejalt teenuste paketi, mis sisaldas mh aadressiteenust. Hageja on selgitanud, et pakkusid nimetatud teenust 12 kuuks ning kostja tellis hagejalt tavapärase teenuste paketi.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud kokkulepe, millega kostja asutaja tellis hagejalt aadressiteenuse kasutamise 12 kuuks hinnaga 222 eurot. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Kohus leiab, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Menetluskulud
6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kostja kanda. 9.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtukuludeks on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Hageja on tasunud hagiavalduselt kokku riigilõivu (45+30) 75 eurot (tl 87). Nimetatud menetluskulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3 2-15-108490 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik 4