1-06-14047/97

(5)Edgar Kaasik andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 21). Kinnipidamisasutusest Edgar Kaasik kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx, kus elavad tema ema, kasuisa ja poolvend. Korteri tingimused vastavad elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning selle elanikud andsid nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isikulisikul on põhiharidus. Vangistuse ajal osalemud eesti keele kursustel ja sooritas B1 taseme eksami, läbinud ka B2 taseme kursuse. Soovib osaleda autojuhi kursustel. Lõpetas keevitaja eriala ning töötab metallitsehhis alates 2012.a. On osalenud sotsiaalprogrammides Usk ja Teadmine, Igapäevane Valik, Agressiivsuse Asendamise Treening. Osalenud muusikaringis, draamaringis, kunstiringis, breiktantsuringis ning psühholoogilistel nõustamisel. 2012.a. töötas majandustöödel. On töötanud mitteametlikult autolukksepana. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx OÜ-s. rahalised nõuded tasutud. Isikul on toetav sotsiaalne võrgustik ema, võõrasisa, õe, poolvenna ja tädi näol. Varem kuulusid tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kellega koos tarvitati alkoholi. käesoleval ajal nendega ei suhtle. Viimane kuritegu oli toime pandud isikute suhtes, kellega suhtlemisel tekkisid tülid, isiklikud vaenulikud hoiakud, viha. Alkoholi tarvitas sageli. Pani toime kuriteo olles alkoholijoobes. Alkoholi tarvitades muutus agressiivseks ja kasutas vägivalda. Käitumine vangistuses rahulik. Eesmärgiks on luua perekond ja asuda tööle. Soovib hoiduda kuritegelikust eluviisist. On kriminaalkorras karistatud 2 korda, vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sooritas uue kuriteo katseajal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%. Vangla ei toeta Edgar Kaasiku ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema ema, võõrasisa ja poolvend. Tegu on 3-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Korter kuulub xx xx. Ema ja võõrasisa on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusel olnud ühe korra, kuid katseaja alguses võeti vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Täiendavalt teatas kriminaalhooldusametnik, et Edgar Kaasikul on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xx lukksepana. Edgar Kaasik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Edgar Kaasik tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 2

(5)KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 2 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Kohus leiab, et isiku varasem karistus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole sellest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on kriminaalkorras karistatud avaliku korra raske rikkumise eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist katseajal. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi liigtarvitamine Seega on olemas suur oht, et vabanedes võib tal taas alkoholi tarvitamisega probleeme, mis omakorda tekitab ohtu ühiskonnale. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses omandanud riigikeele oskuse ning keevitaja kutse, osalenud erinevates sotisaalprogrammides ning olnud hõivatud tööga. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elavad tema ema koos abikaasaga ja kinnipeetava poolvend. Ema ja kasuisa andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx OÜ. Isiku lähivõrgustik emast, kasuisast, õest, poolvennast ja tädist. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime rasked isikuvastased kuriteod, üks kannatanu suri), korduvat karistust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 2 korda kriminaalkorras karistatud, ning allutataud ka kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu käesoleval ajal küll ei suhtle, kuid kohus ei saa välistada suhete taastumist vanglast vabanemisel ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. 3

(5)Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et isikuvastased süüteod ei ole aktsepteeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud üksiku episoodiga, vaid isik 20 minuti jooksul toime 4 süüteoepisoodi, millest 2 oli esimese astme kuriteod ning kus üks kannatanu suri ning teised said raskelt vigastada. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud aspektidega, mille kohaselt seisneb isiku ohtlikkus teise inimese tapmises, raskete kehavigastuste tekitamises, vägivalla kasutmises, alkoholi liigtarvitamises. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja lahendab konflikte ebaseaduslikul ja ohtlikul viisil. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses omandanud keevitaja kutse ning töötab metallitsehhis, samuti on läbinud hulga sotsiaalprogramme ja omandanud riigikeele oskuse, samuti on hõivatud huvitegevutega. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.12.2021, ärakandmiseks on veel üle 5 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada haridus, osaleda sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (kutse omandamine, tööhõives osalemine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuriteos, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, olid noahaavad tekitatud viiele isikule, kellest üks suri. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt 4

(5)vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Edgar Kaasik temale Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5