← Eesti

1-16-1924/7

Obsah (7)§ 199§ 68§ 74§ 184§ 65§ 69§ 75

Kriminaalasi nr. 1-16-1924 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 29. märtsil 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Grete Vaht

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 1 aasta,

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, kandmata karistus vangistust 11 kuud ja 28 päeva. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata ning määrati 2 aastane katseaeg, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 184lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Cuido Pihtjõe´d süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 14.10.2015.a kella 11.06 suures koguses narkootilist ainet 97%-list alfa-pürrolidinovalerofenoonhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,15 grammi, milles puhast narkootilist ainet alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) on 0,13 grammi (vastavalt 11.11.2015.a koostatud ekspertiisiaktile nr 15E-AN1211), s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Omandatud ainet hoidis ta enda juures kuni 14.10.2015.a kella 11.06-ni kahes minigrip kilekotis plastikust prillitoosis, mil see XXX maja juures sõiduautos Toyota, registreerimisnumbriga XXX, tema jalgade juurest politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nr 14E-LÕX0143 nähtuvalt 0,05 – 0,2 grammist alfa-pürrolidinovalerofenoonist (alfa-PVP-st), tugeva sõltuvuse korral 0,3 – 0,5 grammist alfa-PVP-st. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega (omandamisega) pani Cuido Pihtjõe toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Cuido Pihtjõe ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Cuido Pihtjõe´le karistuseks 1 aasta ja 2 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada mõistetavat 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.07.2015.a otsusega 1-15-4778 mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra, s.o vangistus 11 kuud 28 päeva, ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat, see on 720 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, seega on mõistetavaks karistuseks 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 4 alusel on Cuido Pihtjõe kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud ning allutada Cuido Pihtjõe üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Cuido Pihtjõe´d käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).

§ 75

lg 2 p 8 kohaselt määrata, et Cuido Pihtjõe on kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Cuido Pihtjõe temale

§ 184

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 2 Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub Cuido Pihtjõe´lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1075 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Cuido Pihtjõe´l tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Cuido Pihtjõe´lt tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 84 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Cuido Pihtjõe´lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Asitõendid - ekspertiisist järele jäänud pulber, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida

191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1211 tagastatud prillitoos ja pakendid asuvad pitseeritult ühes pakendis kriminaalasja materjalide juures - konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 74

lg 5, § 65 lg 2, § 69 lg 1, § 69 lg 4, § 75 lg 2 p 2¹ ja 7, 75 lg 2 p 8 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Cuido Pihtjõe

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 2 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.07.2015.a otsusega 1-15-4778 mõistetud karistuse ärakandamata osa vangistuse 11 kuud 28 päeva võrra, ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat, üldkasuliku tööga 720 (seitsesada kakskümmend) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest

§ 69

lg 4 alusel on Cuido Pihtjõe kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Cuido Pihtjõe´d käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).

§ 75

lg 2 p 8 kohustada Cuido Pihtjõe´d osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Cuido Pihtjõe määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Lääne–Harju kriminaalhooldusosakonna Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Cuido Pihtjõe´lt 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Cuido Pihtjõe´le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - ekspertiisist järele jäänud pulber, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida

191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1211 tagastatud prillitoos ja pakendid asuvad pitseeritult ühes pakendis kriminaalasja materjalide juures - konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva 4 jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.