Obsah (4)

§ 67§ 37§ 63§ 64

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-98 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. K kaebus Viru Vangla 19.11.2015 käskkirj

§ 67p 1 rikkumises ja määrati karistuseks karterisse paigutamine 7 ööpäevaks.

1. V. K esitas 11.12.2015 Viru Vanglale vaide nr 6-12/347-1 (tl 27) Viru Vangla 19.11.2015 käskkirja nr 6-3/1505 kehtetuks tunnistamiseks.
2. Viru Vangla 16.12.2015 vaideotsusega nr 6-12/347-2 (tl 7-7p) jäeti V. K vaie täies ulatuses rahuldamata. 1 Kaebuse põhjendused ja taotlus
3. 14.01.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V. K kaebus Viru Vangla 19.11.2015 käskkirja nr 6-3/1505 tühistamiseks. Kaebaja ei nõustu 19.11.2015 käskkirjaga nr 6-3/1505 ning vaidlustab selle täies ulatuses. Kaebaja pööras mitu korda Viru Vangla tähelepanu sellele, et tema keeldumine majandustööde tegemisest on tingitud temal esinevast allergiast. Majandustööde tegemine võib oluliselt kahjustada tema terviseseisundit. Viru Vangla meditsiiniosakond on 07.06.2013 tuvastanud kaebuse esitajal kroonilise allergilise nohu. Samas
4. aastal Viru Vangla poolt oli kaebuse esitajale korraldatud väljasõit Puru Haiglasse allergoloogi vastuvõtule, kes samuti tuvastas allergia esinemist. Vastav tõend oli edastatud arsti poolt Viru Vanglasse. Vangistuse ajal kaebuse esitaja terviseseisund järsult halvenes tal esineva allergia tõttu. Kaebajal esinevad raskused hingamisega, kuna pideva allergeenidega kokku puutumise tõttu tekib tal limakesta turse. Vangistuse ajal pöördus kaebuse esitaja korduvalt vangla meditsiiniosakonda kaebustega allergilisele nohule, kuid määratud ravikuurid ei andnud tulemust. Vanglas olevad ravivõimalused on napid, kuna puuduvad pädevad eriarstid, kes valdaksid seda valdkonda. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vastustaja oma otsustuse langetamisel on piisava põhjalikkusega uurinud ja kaalutlenud kõiki asjaolusid. Meditsiiniosakonna poolt tõendi välja andmist, mille kohaselt on kaebaja võimeline tegelema majandustöödega, saab pidada raskeks hooletuseks, sest visuaalse läbivaatuse teostamise abil, ei saa antud juhul kindlaks teha, kas isikul esineva allergia puhul majandustööde tegemine võib raskendada tema terviseseisundit või mitte. Sellise otsustuse langetamisel peavad olema läbiviidud teatud uuringud (nt allergiaproovid), mille teostamise võimalused vanglal puuduvad. Kaebaja keeldus meditsiinilisest ülevaatusest 25.10.2015 ja 29.10.2015 just nimelt sel põhjusel, et vanglas puudub vastava pädevusega eriarst ning vangla meditsiiniosakonna töötaja poolt teostatava ülevaatuse tagajärjel tehtav otsus ei ole sel põhjusel usaldusväärne. Otsusest aga sõltub kaebaja tervis ja elu. Vaatamata kaebaja taotlusele korraldada talle väljasõitu eriarsti vastuvõtule, pole vastustaja seda teinud ehk pole täitnud oma kohustust selgitada välja menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolusid ja koguda täiendavaid tõendeid. Kaebaja ei ole võimeline töötama majandustöödel tervislikel põhjustel. Viru Vangla on aga kaasanud kaebaja tööde tegemise võimelisuse kindlakstegemiseks selleks ebapädeva meditsiinitöötaja. Kaebaja on nõus ja soovib teha tööd ja teenida rahalisi vahendeid, kuid sellisel tööl, mis ei ohusta tema tervist ja vastaks tema oskustele ja võimetele. Vastustaja vastuväited
5. 17.02.2016 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 24-25). Vastustaja leiab, et kaebaja keeldus õigusvastaselt vanglaametniku korraldust täitmast ning tema karistamine distsiplinaarkorras oli põhjendatud. Ka kaebuses esitatud seisukohad ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele.
6. Puudub vaidlus, et kaebaja on vangla 08.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1583-T määratud vangla majandusosakonna abitööliseks, kelle tööülesanneteks on koristustööd. Käskkirjast nähtub, et kaebaja tööle määramisel on arvestatud tervishoiutöötaja poolt antud seisukohaga, mille kohaselt tohib kaebaja teostada koristustöid märgpuhastusega ning ilma olmekemikaale kasutamata. Antud käskkiri on kehtiv. Vastustajal puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Kaebuses väljendatu, nagu oleks kaebaja tööle määramisele antud kooskõlastuse näol tegemist tervishoiutöötaja raske 2 hooletusega, ei saa olla käesoleva menetluse vaidlusküsimus. Kinnipeetava väited majandustööl levivast tolmust ning sellest tulenevast ohust tema tervisele on ilmselgelt üle dramatiseeritud, et õigustada enda korraldusele allumatust. Vangla eluosakonna koristamine niiske lapiga on ilmselgelt töö, mis ei nõua erilist füüsilist pingutust ning selle käigus ei lendu ka tolmu, kuivõrd on üldteada, et niiskes keskkonnas tolmuosakesed ladestuvad pinnale. Oluline on ka, et 25.10.2015 ettekandest 6-20/7709-1 nähtuvalt kinnipeetav ei soovinud enda tervist meditsiinitöötajal kontrollida lasta, samuti ei toonud 04.11.2015 sündmuse puhul kaebaja üldse välja viidet enda terviseprobleemile. Nähtuvalt tervisekaardi sissekandest RVL 166 nähtub, et kaebaja ei avaldanud teda läbi vaatama tulnud tervishoiutöötajale tegelikult oma terviseprobleeme.
7. Tegemist ei olnud seega õiguspäraste keeldumistega korralduste täitmisest ja nende eest distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane. Vaidlustatud käskkiri on ka muus osas nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärane, selle väljaandmisel on järgitud vormi- ja sisunõudeid, teostatud kaalutlused, sh karistuse liigi ja ranguse osas olid õiguspärased. Kaebaja poolt välja toodud terviseprobleemid ei ole sellised, mis välistaksid kinnipeetava kohustuste täitmise vanglas ning mõningane kerge töö ei sea ohtu tema tervist TTOS § 14 lõike 5 punkti 4 tähenduses. Kaebuses välja toodud etteheited, et vangla ei ole kaebajale tervishoiuteenust osutades pidanud vajalikuks kaasata vanglaväliseid arste, on aga tervishoiuteenuse osutamise sisulised küsimused ning ei ole halduskohtumenetluses lahendatavad. Kohtu seisukoht
8. Käesolevas haldusasjas on V. K vaidlustanud Viru Vangla 19.11.2015 käskkirja nr 63/
9. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt kaebaja ei allunud 24.10.2015, 28.10.2015 ja 04.11.2015 vanglaametnike korduvatele korraldustele asuda tööle. Kaebaja tunnistati süüdi

§ 67p 1 rikkumises ja teda karistati 7 ööpäevaks karterisse paigutamisega.

10.

§ 37

lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 37

lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

1. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 08.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1583 määrati kinnipeetav V. K tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 05.10.2015 kuni 04.01.2016 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2. Töötamise iseärasuseks on lubatud ainult märg koristus ilma olmekemikaalideta. Käskkirjast nähtub, et kaebajale on antud võimalus enda ärakuulamiseks. Kinnipeetava selgituste kohaselt ei ole ta nõus töötama, kuna on oht tervisele. Käskkirjale on tehtud märge selle kohta, et kinnipeetav keeldus seda allkirjastamast.
3. Kuna Viru Vangla 08.10.2015 käskkirja nr 6-2/1583 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
4. Viru Vangla neljanda üksuse vanemvalvur Tõnis-Mikk Aabna 25.10.2015 ettekande nr 620/7709-1 (tl 30) kohaselt 24.10.2015 kella 20:10 paiku kinnipeetav V. K keeldus täitmast õhtuse loenduse ajal kinnipeetavale antud korraldust asuda tööle koristajana. Kinnipeetav meedikut ei soovinud.
5. Viru Vangla neljanda üksuse valvur Andres Kaljusaar’e 29.10.2015 ettekande nr 620/7825-1 (tl 30p) kohaselt 28.10.2015 kella 20:15 kinnipeetav V. K keeldus korduvatele 3 korraldustele vaatamata graafiku järgi tööle minemast K3 osakonda koristama. Kinnipeetav väitis, et tal on allergia. Meditsiiniõde vaatas kinnipeetava üle ja vabastust kinnipeetavale ei antud.
6. Viru Vangla järelevalveosakonna valvur Taavi Simm’i 04.11.2015 ettekandest nr 620/8038-1 (tl 31) nähtub, et 04.11.2015 kella 20:15 kinnipeetav V. K ei allunud loenduse ajal valvuri poolt antud seaduslikele korraldustele minna graafiku järgi määratud tööle. Kinnipeetav vastas, et tema tööle ei lähe ja võite teda sealt nimekirjast kustutada. 17.

§ 37lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

18. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et

§ 37

lg‑s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust.

§ 37

lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.
2. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt

§ 37lõikele 3.

Kaebaja hinnangul meditsiiniosakonna poolt tõendi välja andmist, mille kohaselt on kaebaja võimeline tegelema majandustöödega, saab pidada raskeks hooletuseks, sest visuaalse läbivaatuse teostamise abil ei saa antud juhul kindlaks teha, kas isikul esineva allergia puhul majandustööde tegemine võib raskendada tema terviseseisundit või mitte. Puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab.

1. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse lisana Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt 07.06.2013 väljastatud tõendi (tl 11), mille kohaselt kaebuse esitajal on diagnoositud krooniline allergiline nohu.
2. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna tõendi (tl 33) kohaselt 28.10.2015 pärast õhtust loendust keeldus kinnipeetav tööleasumast sektori koristajana. Kell 21:30 toimus õe visiit kinnipeetava juurde. Kinnipeetava vastuse kohaselt ei saanud ta tööle minna allergia tõttu. Küsitud, milles allergia avaldub, vastas kinnipeetav, kas õde huvitab, miks ta tööle ei läinud või allergia. Töölt vabastatust ei antud. Perearstide sissekanded lubavad töötamist.
3. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Tööle määramise käskkirjast nähtuvalt on töötamise iseärasuseks lubatud ainult märg koristus ilma olmekemikaalideta.
4. Samuti on leidnud tuvastamist, et kaebaja ei soovinud 24.10.2015 (tl 30) meditsiinitöötaja poolt enda üle vaatamist. Kuna kaebaja keeldus enda tervisekontrollist meditsiinitöötaja poolt, siis sellest tulenevalt lasub kaebajal endal tõendamiskoormis. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda väidetava halva terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel, mistõttu ei olnud tegemist õiguspärase korralduse täitmisest keeldumisega. Samuti ei ole 04.11.2015 sündmuse puhul kaebaja välja toonud terviseprobleemide esinemist, mis takistaks kaebajal tööle asumast. Kaebaja üksnes vastas, et tema tööle ei lähe ja et teda võib sellest nimekirjast kustutada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebaja keeldus meditsiinilisest ülevaatusest 25.10.2015 ja 29.10.2015 põhjusel, et vanglas puudub vastava pädevusega eriarst ning vangla meditsiiniosakonna töötaja poolt teostatava ülevaatuse tagajärjel tehtav otsus ei ole sel põhjusel usaldusväärne. 4 24.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. 25. Kohtule esitatud IV üksuse inspektor-kontaktisik Kert Räis’i 12.11.2015 teatisest (tl 32) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 26. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud

§ 67

p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 32), menetluse käik on protokollitud (tl 27p-29) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

1. Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke.
2. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
3. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 23.01.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5