KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-435 Haldusasi M.O.i kaebus ümberpaigutamise keelamiseks Menetlust

) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.O. on paigutatud justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 5 lg 2 p 1 alusel karistust kandma Tallinna Vanglasse. 14.02.2016 jõustus täitmisplaani muudatus, mille § 5 lg 1 p 4 kohaselt elukoha järgi Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega või kõrg- või üliohtlik, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. M.O.it on 22.05.2015 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt peetud kõrgohtlikuks.
2. Tallinna Halduskohtusse saabus 29.02.2016 M.O.i keelamiskaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega. M.O. palub kohtul keelata tema ümberpaigutamine Tartu või Viru Vanglasse vähemalt talle tehtava uue riskihindamiseni Tallinna Vanglas. M.O. põhjendab oma taotlust sellega, et teda külastab Tallinna Vanglas kaks korda kuus tugiisik M. Velström, kes kaebajat koolitab ja viib läbi kaebajale määratud individuaalseid sotsiaalprogramme. Tartu või Viru Vanglas selline koolituse võimalus puudub või tunnid ei toimu vajaliku sagedusega. Kuna teistest vanglatest asenduseks pakutav tugiisik sama koolituse jätkamist pakkuda ei suuda, viiks 3-16-435 kaebaja ümberpaigutamine teise vanglasse ohtu kaebaja taasühiskonnastamise. Lisaks eelnevale leiab kaebaja, et aprillis 2016 läbiviidava riskihindamise käigus on enam kui tõenäoline, et tema riskitaset ei hinnata enam kõrgohtlikuks.
3. Tallinna Halduskohtu 29.02.2016 määrusega rahuldati M.O.i esialgse õiguskaitse taotlus ja keelati M.O.i ümberpaigutamine kuni 07.03.
4. Sama määrusega kohustas kohus Tallinna Vanglat esitama hiljemalt 04.03.2016 seisukoht M.O.i esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
5. Tallinna Vangla esitas 04.03.2016 kohtule seisukoha, milles palub jätta M.O.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata või läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 19 lg-st 2 kinnitab kinnipeetava ümberpaigutamise korra valdkonna eest vastutav minister. Ümberpaigutamist reguleerib VangS § 19 lg 1 ja täitmisplaani § 5 lg 1 p
6. Täitmisplaani seletuskirjast nähtub, et arvestades Tallinna Vangla üldist seisukorda ning asjaolu, et tegemist on ühiselamu tüüpi vanglaga, ei ole otstarbekas viia kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate vangistust täide Tallinna Vanglas. Kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate üle järelevalve teostamine on tõhusam kambervangla tüüpi Viru Vanglas ja Tartu Vanglas. Täitmisplaan on vanglale täitmiseks kohustuslik. VangS § 11 lg 1 kohaselt kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat. Tallinna Vangla hinnangul ei tooks M.O.i karistuse kandmine Viru või Tartu Vanglas kaasa tema taasühiskonnastamise protsessi katkemist. Viru ja Tartu Vanglas on samuti spetsialistid, kes igapäevaselt töötavad kinnipeetavatega ja tegelevad spetsiifiliste probleemidega ning kes on suutelised aitama kaasa ning toetama M.O.it taasühiskonnastamise protsessis. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik vestles 15.02.2016 kaebaja tugiisikuga ning viimane ei välistanud kinnipeetava külastamist Tartu Vanglas, kuna ta liigub seoses muude tööülesannete täitmisega ka Tartu linna piirkonnas. M.O.i eelistus vanglate osas ei saa antud juhul olla ümberpaigutamata jätmise aluseks. Asjaolusid, mis välistaksid M.O.i paigutamise Tartu või Viru Vanglasse, Tallinna Vanglale teada ei ole. M.O.i väide, et tema riskitaset tõenäoliselt langetatakse käesoleva aasta aprillis, on isiku subjektiivne ja ennatlik seisukoht. Lisaks M.O.i väide distsipliinirikkumise puudumise kohta on käesolevaks hetkeks ebaõige, kuna Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 04.03.2016 käskkirjaga nr 5-2/250 on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine
7. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada. 6. Vang

S § 19 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat ning kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava nõusolekut (vt Riigikohtu 14.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-76-10). Samas on Riigikohtu halduskolleegium 02.06.2010 otsuses nr 3-3-1-30-10 märkinud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik 2

§ 121lg 2 p 2 alusel.

1. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 15 eurot. Vastavalt riigilõivu seaduse § 60 lg-tele 1 ja 6 kuulub kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv 15 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti 15 eurot. Kuna kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele, ei pea kohus põhjendatuks täiendava riigilõivu tasumise nõudmist kaebajalt. Tasutud riigilõivu 15 eurot loeb kohus tasutuks esialgse õiguskaitse taotluselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
2. Kohus leidis eelnevalt, et M.O.i kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kuulub tagastamisele. Samas ei ole määrus kaebuse tagastamist puudutavas osas veel jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jätta ning tuleb lahendada sisuliselt. 12.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel 3

§ 249lg 3).

1. M.O.i eesmärgiks on see, et teda ei paigutataks Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse vähemalt kuni uue riskihindamiseni Tallinna Vanglas. Arvestades 14.02.2016 jõustunud täitmisplaani muudatusi ning asjaolu, et kaebajat on 22.05.2015 individuaalse täitmiskava kohaselt peetud kõrgohtlikuks, on tõenäoline, et kaebaja paigutatakse hiljemalt 30.04.2016 Tartu või Viru Vanglasse. Samas ei nähtu kohtule, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega tekivad kaebajale tagajärjed, mille kõrvaldamine oleks hiljem võimatu või ebamõistlikult raskendatud. Kaebajal on ümberpaigutamise korral võimalik taotleda enda ümberpaigutamist tagasi Tallinna Vanglasse, kui selleks on mõjuvad põhjused. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja koolitamist ei pruugi jätkata teises vanglas sama tugiisik, ei ole piisav esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
2. Kohus leiab, et antud juhul ei saaks pidada kaebaja huvi säilitada oma senist vanglakeskkonda, sh jätkata täpselt samade koolitustega ja tugiisikuga, ülekaalukamaks avalikust huvist täitmisplaani täitmise vastu. Avalikuks huviks seejuures on tagada riskihindamise tulemusel kõrgohtlikuks tunnistatud kinnipeetavate äraviimine Tallinna Vanglast, mis on laagertüüpi ja vananenud vangla ning seetõttu kõrg- ja üliohtlike kinnipeetavate kinnipidamiseks julgeolekukaalutlustel vähem sobiv kui Tartu Vangla või Viru Vangla.
3. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa pidada põhjendatuks ka seetõttu, et kohtu hinnangul on kaebus ilmselgelt perspektiivitu (vt käesoleva määruse punktid 5-9).
4. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist ning M.O.i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Kruusvee Kohtunik 4