lg 3 järgi rahatrahviga 95 trahviühikut, s.o 5700 krooni ja
lg 5 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning
Väärteootsuse kohaselt R.K.08.veebruaril 2009.a. kella 17.25 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 195 kilomeetril liikudes Tartu suunas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 49 km/h võrra, juhtis mootorsõidukit millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Sellega pani R.K.toime liikluseeskirja § 124 p 2 ja § 127 rikkumise ning väärteod
R.K.esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles talle mõistetud lisakaristuse tühistamist kuna määratud rahatrahv on talle piisavaks karistuseks ja juhtimisõiguse äravõtmine võib segada kevadist ja suvist praktika toimumist, kuna tegemist on looduses käimisega üle Eesti. Kohtuistungil jäi R.K.esitatud kaebuse juurde. Tema seletuste kohaselt juhtis ta isale kuuluvat autot sõites Otepäält suusatamast. Väljas oli pime. Tema ees sõitis vanem sõiduk, millel oli taga haagis puudega. Koormast lipendas midagi ja oli kahtlus, et midagi võiks koormast välja kukkuda. Kuna eesolev auto sõitis 80 km/h, siis otsustas R.K.temast mööduda. Tee oli korras, ette oli hea nähtavus ja vastutulijaid ei olnud. Kuna vanema sõiduki ees sõitis veel 4 sõidukit kolonnis, siis ei hakanud kaebuse esitaja nendele vahele pressima ning teostas möödasõidu kõigist sõidukitest. Ta tunnistab, et kiirus kasvas möödasõidul 150 km/h. Nimetatud lõigul oli suurimaks lubatud kiiruseks 90km/h. Kuna tegemist oli tema isale kuuluva autoga, siis seetõttu puudusid tal algaja juhi tunnusmärgid. R.K.avaldas kohtuistungil, et soovib rahatrahvi ajatamist kuna ta õpib ja tööl ei käi. Samuti taotles ta lisakaristuse tühistamist kuna suvel on vaja teha praktikat Järvseljal ning kuhu on vaja autoga minna. Samuti on tal võimalus saada juulis tööle Palamusele ja ilma juhtimisõiguseta on töö raskendatud. Kohtuvälise menetleja ametnik leidis, et R.K.rikkumine kiiruse ületamise näol oli raske, eriti arvestades, et tegemist oli algaja juhiga. Kohtuvälise menetleja seisukohalt on kaebuse esitanud isikule mõistetud karistus põhjendatud. Ta oli nõus mõistetud rahatrahvi ajatamisega, kuid leidis, et lisakaristuse vähendamine ei ole põhjendatud. Liikluseeskirja § 124 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 127 kohaselt õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel - algaja juhi tunnusmärk. Kohus leiab, et R.K.poolt 08.veebruaril 2009.a. toime pandud rikkumised on tõendamist leidnud. Seda eelkõige kaebuse esitaja enda ütlustega, kes rikkumisi tunnistab. Samuti tõendab kiiruse ületamist liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, milles on fikseeritud kiirust mõõtnud ja kiirest ületanud autode asukohad, tee- ja ilmastikuolud ning fikseeritud R.K.poolt juhitud sõiduki kiirus. Rikkumiste toimumise üle kohtus vaidlust ei esinenud ning kohus leiab, et need on liikluseeeskirja järgi ka õigesti kvalifitseeritud. Asulavälisel teel, kus R.K.poolt toime pandud rikkumine aset leidis, oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Samuti tema, kui esmase juhtimisõigusega juht, ei tohiks ka liiklusmärkidega lubatud suurema kiirusega teelõigul juhtida mootorsõidukit kiiremini, kui 90 km/h. Arvestades teiste liiklejate ohutusega ning vajadusega anda märku, et tegemist on esmast juhtimisõigust omava isikuga, s.t kellest lähtuvalt võib oht liikluses olla suurem ning kelle suhtes on kaasliiklejatel põhjendatud omada erilisemat tähelepanu, on ette nähtud eristada algaja juhti poolt juhitav sõiduk sellekohase eraldusmärgiga. Arvestades eeltoodut ning rikkumise asjaolusid käitus R.K.08.veebruaril 2009.a. eriti vastutustundetult ning ohtlikult teiste isikute suhtes. Olles ise esmase juhtimisõigusega juht, kelle juhtimiskogemus on väike ning seega olles võimalikult suuremaks ohuks kaasliiklejatele ning andmata teistele liiklejatele teada eraldusmärkide kaudu, et tegemist on algaja juhiga, valis olukorra lahendamiseks eriliselt ohtliku viisi, mida isegi enamik kogenud juhte ei teeks. Teostades algaja juhina möödasõitu korraga 5 autost, pimedal ja talvisel ajal, märja asfaltkattega teel kiirusega, mis oli rohkem kui pooleteistkordne lubatust, on eriti lubamatu ja kuritahtlik käitumine. R.K.on varasemalt väärteokorras karistatud mitmel korral, kuid kehtivaid karistusi on üks, s.o 02.novembril 2008.a.
Väärteootsuse kohaselt R.K.suhtes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Teda on nimetatud otsusega karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h
lg 3 ettenähtud sanktsiooni järgi peaaegu keskmises suuruses karistusega ning
lg 1 järgi liiklusnõuete muu rikkumise eest, s.o algaja juhitunnuseta mootorsõidukiga sõitmise eest, sanktsioonis ettenähtud miinimumilähedase summaga. Kohtuistungil avaldas R.K., et ta kahetseb juhtunut ja leidis nüüdseks, et ei toiminud õigesti. Seega tuleb arvestada karistuse mõistmisel eelnimetatut tema suhtes kergendava asjaoluna. Samas, arvestades rikkumise raskust ning ohtlikkust ning samaliigilise rikkumise korduvat ning raskema kvalifikatsiooni järgi toimepanekut, on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse määr põhjendatud. Liikluseeskirja järgi teise rikkumise eest mõistetud karistus 10 trahviühikut, mis on miinimumilähedane, on kohtu hinnangul samuti põhjendatud, arvestades küll rikkumise kergemaid asjaolusid, kuid samas mitme erineva rikkumise üheaegset toimepanekut. Kohtunik on seisukohal, et arvestades R.K.üliõpilasstaatust ja hetkel töökoha puudumist, on põhjendatud talle mõistetud karistuse ajatamine tasumiseks pikema aja jooksul. R.K.ile kohaldatud lisakaristuse osas leiab kohus, et kuna tegemist oli esmakordse lisakaristuse kohaldamisega ning maksimaalne lisakaristuse kohaldamise aeg sellise rikkumise eest oleks 6 kuud, siis ei ole esmasel lisakaristuse kohaldamisel, samuti arvestades kergendavat asjaolu kahetsuse näol, põhjendatud kohaldada seda pikemaks kui miinimumtähtajaks. Samas peab kohus märkima, et arvestades rikkumise asjaolusid, s.o juhi algaja staatust ning seega vähest juhtimiskogemust, väliskeskkonna olusid – pimedus, märg teekate, ning manöövri ohtlikkust, samuti varasemat samaliigilist rikkumist, siis on lisakaristuse kohaldamine R.K.puhul põhjendatud. R.K.poolt väljatoodud asjaolud, praktika teostamine ning võimalik tööl käimine, ei ole rikkumise asjaolusid arvestades sellise kaaluga, mis oleksid kohtule aluseks lisakaristuse täielukule tühistamisele. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 - § 135, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse 02.märtsi 2009.a. otsus väärteoasjas nr 2602,09,002515 osaliselt. Karistada R.K.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.