Obsah (11)

§ 436§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

2-15-109685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-109685 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping, mille alusel kostja kasutas üürnikuna ruume aadressil XXX, Pärnu. Üürileping lõppes kostja lepingurikkumisest põhjustatud erakorralise ülesütlemisega 17.02.2015.a. Kostja jättis hagejale tasumata järgmised üürilepingu alusel esitatud arved 2140904, 2141014, 2141111, 2141175, 2141228, 2150007, 2150105, 2150113, 2150218 ja 2150276, kokku summas 5 182,59 eurot. Üürilepingu p 11.1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda viivist 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 07.08.2015.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa moodustab kokku 6227,73 eurot. Kuna kostja võlgnevuselt arvestatud viivise summa (6227,73 eurot) suurem, kui kostja põhikohustuse summa (5182,59 eurot), nõuab hageja kostjalt viivist summas, mis on võrdne täitmata põhikohustuse summaga, s.o. summas 5182,59 eurot. Hageja palub XXX'ilt OÜ XXXkasuks välja mõista põhivõla summas 5182,59 eurot ning viivise summas 5182,59 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ja ei tunnista enda vastu suunatud nõudeid. Üürilepingu eritingimuste p-ist 1.1 nähtub, et hageja esindajaks on juhatuse liige XXX. Samas ei nähtu ei üürilepingust ega ka hagile lisatud tõenditest asjaolu, et XXXOÜ esindajaks 03.03.2014.a üürilepingust tulenevate üürileandja õiguste ja kohustuste täitmisel oleks olnud kolmas isik, käesoleval juhul XXX XXXOÜ finantsjuhina. Äriregistrist nähtub, et osaühingu esindusõigust omab ainult juhatuse liige XXX. Kooskõlas TsÜS § 118 sätestatuga ei oma kostja informatsiooni, et juhatuse liige XXX on andnud volituse kolmandale isikule XXX’iga üürilepingu sõlmimiseks. Seega ei ole antud juhul välistatud, et tegemist on olukorraga, mida reguleerib TsÜS § 128, st et tegemist on tühise tehinguga, kuna finantsjuht XXX’l puudus volitus 10.02.2015.a edastada kostjale üürilepingu lõpetamise teadet. Kuna eelnevalt olid üüritud ruumid olnud läbi aastate (ca 78 kalendriaastat) kodutute ja narkomaanide asupaigaks, siis teostas XXX üürilepingu objektiks olnud ruumides järgnevaid remonttöid XXX suure maja ja hoovi renoveerimisel. Orienteeruvaks renoveerimistööde maksumuseks hindab kostja 7500-8000 eurot, seega on tegemist olukorraga, kus hageja on üürileandjana tekitanud olukorra, milles ei ole kostjal võimalik eesmärgipäraselt kasutada üürilepingu objektiks olevaid ruume, kuid hageja on saanud uuele üürnikule anda üürile kostja poolt renoveeritud ruumid, saades seega võimaluse teenida uuelt üürnikult kõrgemat üüritasu. Kostja on kursis asjaoluga, et kooskõlas pooltevahelise üürilepingu punktis 10.2 sätestatule on hagejal õigus mitte maksta kostjale üüriobjektile tehtud parenduste eest. Vaidlus puudub, et XXX’il puudub võimalus alates 17.02.2015.a üürilepingu objektiks olevaid ruume lepingus ettenähtud eesmärgil kasutada, kui ka faktis, et XXX’il jäid üürilepingu objektiks olnud ruumidesse temale kuuluvad elektrilised – ja mehhaanilised tööriistad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 2-15-109685
3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg 1 sätestab, et eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. VÕS § 272 lg 2 sätestab, et kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu- ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
2. Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 03.03.2014.a äriruumide üürileping nr P-2A/01-2014 (tlk 30-40) ning üüriperioodiks oli kokku lepitud 05.03.2014.a kuni 05.03.2018.a (lepingu p 2.2). Hageja palub XXX'ilt OÜ XXXkasuks välja mõista põhivõla summas 5182,59 eurot ning viivise summas 5182,59 eurot, kuivõrd kostja on jätnud tasumata üürilepingu alusel esitatud arved.
3. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ja ei tunnista enda vastu suunatud nõudeid. Kostja märgib, et eelnevalt olid üüritud ruumid olnud läbi aastate (ca 7-8 kalendriaastat) kodutute ja narkomaanide asupaigaks, siis teostas XXX üürilepingu objektiks olnud ruumides remonttöid XXX suure maja ja hoovi renoveerimisel. Orienteeruvaks renoveerimistööde maksumuseks hindab kostja 7500-8000 eurot. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd kostja ei ole eeltoodud asjaoludest tulenevalt kohtule oma protsessuaalset vastunõuet (vastuhagi) esitanud. Juhul, kui kostja soovinuks tehtud tööde maksumuse hüvitamist või võlgnevusega tasaarvestamist, tulnuks kohtule selline nõue esitada.
4. Kostja märgib, et üürilepingu objektiks olnud ruumidesse jäid temale kuuluvad elektrilised – ja mehhaanilised tööriistad. Samas ei ole kostja ka selle osas mingit (kahju hüvitamise, asjade tagastamise, tasaarvestus vms) nõuet esitanud. Seega ei ole ka nimetatud vastuväitel asja lahendamise seisukohalt kaalu. Kohus jätab selle tähelepanuta.
5. Poolte vahel on vaidlus äriruumi üürileping ülesütlemise kehtivuse osas. Kostja märgib, et hageja finantsjuht XXX’l puudus volitus edastada 10.02.2015.a kostjale üürilepingu lõpetamise teadet. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide on üldsõnaline ja alusetu. Ülesütlemise avaldus (tlk 41) on esitatud OÜ XXX finantsjuht XXX poolt. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Käesoleval juhul on nimetatud ühepoolne tehing (lepingu ülesütlemine) tehtud hageja töötaja poolt hageja majandustegevuses, mistõttu kohus eeldab, et OÜ XXX finantsjuht XXX’l olid olemas 3 2-15-109685 kõik vajalikud volitused nimetatud tehingu tegemiseks. Ainuüksi kostja paljasõnaline ning põhistamata väide, et üürilepingu ülesöelnud isikul puudusid selleks volitused ei veena kohut. Kohus lisab, et 10.02.2015.a ülesütlemisavaldus vastab VÕS § 325 lg 1-2 sätestatud vorminõuetele ning lepingu p-is 14.3 sätestatud tähtaja nõudele. Seega on pooltevaheline leping lõppenud erakorralise ülesütlemisega 17.02.2015.a.
6. Esmalt analüüsib kohus hageja põhinõuet, mille kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse tasumata arvete eest summas 5 182,59 eurot. Lepingu p-i 7.2.3 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt põhiüüri, hooldus-, haldus- ja kõrvalkulude eest vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele. Lepingu p-ide 2.7 ja 8.1 – 8.3 kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma igakuiselt üüri 720 eurot (koos KM-ga) jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Lepingu p-ide 9.1 ja 9.6 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lisaks halduskuludele, hoolduskuludele, maamaksule ka kütte, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest 5 kalendripäeva jooksul arve saamisest.
7. Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
8. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus on ülal leidnud, et poolte vahel oli leping, kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, hageja on lepingu õigesti üles öelnud, kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on õigus kohustuse täitmist nõuda.
9. Hageja on esitanud kostjale eraldi arved üüri ja kõrvalkulude eest. Hageja on esitanud kostjale üüriarved (tlk 42-45; 49) perioodi september 2014.a – veebruar 2015.a eest summas 3 600 eurot (720 x 5). Samuti on hageja esitanud kostjale kõrvalkulude arveid (tlk 46, 48; 50-51) perioodil detsember 2014.a kuni lepingu lõpetamiseni summas 1 582,59 eurot. Hageja märgib, et nimetatud arved on tasumata. Kostja ei ole nimetatud asjaolu oma seisukohas ka vaidlustanud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kohus rahuldab kõrvalkulude nõude kogu ulatuses, s.o summas 1 582,59 eurot ning üürinõude summas 3 317,07 eurot (s.o perioodi september 2014.a – jaanuar 2015.a eest summas 720 eurot x 4 kuud = 2 880 eurot, millele lisandub üür veebruari 17 päeva eest summas 720 eurot / 28 päevaga x 17 päeva = 437,07 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4 899,66 eurot (1 582,59 + 3 317,07).
10. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt viivist summas, mis on võrdne täitmata põhikohustuse summaga, s.o summas 5182,59 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud 4 2-15-109685 kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu p 11.1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda viivist 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Alljärgnevalt arvutab kohus, kui suur on kostja viivisevõlgnevus hageja ees (arvestades sealjuures 2015.a veebruari üüriarvet üksnes 17 päeva ulatuses): Arve nr Maksetähtaeg 2140904 2141014 2141111 2141175 2141228 2150007 2150105 2150113 2150218 2150276 01.09.2014 01.10.2014 01.11.2014 01.12.2014 13.01.2015 01.01.2015 17.02.2015 01.02.2015 19.03.2015 25.03.2015 Tasumata summa (EUR) 557,50 720 720 720 122,27 720 187,38 437,07 340,20 375,24 Viivis kokku: Viivituse kestus (päeva) 341 311 280 250 207 219 172 188 142 136 Viivise summa (EUR) 950,53 1119,60 1008 900 126,55 788,40 161,15 411,72 241,54 255,16 5 962,65
11. Kuna kostja võlgnevuselt arvestatud viivise summa (5 962,65 eurot) suurem, kui kostjalt väljamõistetav põhivõlgnevus summa (4 899,66 eurot), vähendab kohus kostjalt väljamõistetava viivise summa võrdsustades selle põhivõlgnevuse summaga 4 899,66 eurot.
12. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 9 799,32 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 4 899,66 eurot ning 07.08.2015.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4 899,66 eurot.
13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 17.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 18. OÜ XXXesindaja esitas 03.12.2015.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad menetluses tasutud riigilõivus 600 eurot ning lepingulise esindaja kuludes summas 891 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi 5 2-15-109685 osutatud 8,25h ulatuses tunnihinnaga 108 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 1 491 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohtu põhjendused 19.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 20. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad menetluses tasutud riigilõivus 600 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 155,48 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 444,52 eurot (tlk 52, maksekorraldus), kokku 600 eurot. Seega on vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks on 891 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 8,25h ulatuses tunnihinnaga 108 eurot (käibemaksuta).
3. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: kaasuse materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine ja selle esitamine kohtule 6,25h; tutvumine kostja vastusega, seisukoha koostamine kohtule kostja vastuse kohta 2h. 6 2-15-109685
4. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
5. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8,25h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (108 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 891 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 1 491 eurot (lepingulise esindaja kulu 891 eurot + riigilõiv 600 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 1 491 eurot. 26.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 491 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7