← Eesti

2-14-54106/24

Obsah (5)§ 657§ 238§ 171§ 177§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-54

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldusega, et kostja ei rikkunud kütuse eest tasumise maksetähtaega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Müügilepingu punkti 6.1 kohaselt tasub ostja kauba eest 14 päeva jooksul müüja poolt arve saamisest arvates tingimusel, et kaupade tarne on nõuetekohaselt lõpule viidud, ostjale on üle antud asjakohased dokumendid (sealhulgas kirjalikud kaupade koguse ja kvaliteedi sertifikaadid). Vastavalt müügilepingu punktile 6.4 on ostjal õigus tasumisest keelduda juhul, kui kaupade üleandmine ei vasta lepingus sätestatud tingimustele, sealhulgas kui kauba kogus ja/või kvaliteet ei vasta lepingutingimustele. Müügilepingu punkti 7.1 järgi toimub koguse määramine kütuse mahalaadimisel ostja mahutisse. Vastuvõetava kütuse koguse vastavust A-saatelehe andmetele määrab sõltumatu ekspert transpordivahendi mahuti nivoo anduri ja transpordivahendi kütusemõõdiku näidu alusel. Müügilepingu punkti 7.2 kohaselt on kauba eest arve esitamise aluseks kauba üleantud kogus tonnides.
  2. Maakohus leidis õigesti, et müügilepingu punkti 6.1 ei saa tõlgendada nii, et kostja pidi igal juhul tasuma kütuse eest 14 päeva jooksul arve saamisest. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Müügilepingu sätteid koosmõjus tõlgendades ei saanud kolleegiumi arvates arve tasumise tähtaeg hakata kulgema enne, kui oli nõuetekohaselt kindlaks tehtud üleantud kütuse kogus ja esitatud andmed kütuse koguse kontrollimise kohta kostjale. Nii on müügilepingu punkti 7.2 kohaselt arve esitamise aluseks kauba üleantud kogus tonnides ning punkti 7.1 järgi peab kauba kogus olema kontrollitud sõltumatu eksperdi poolt. Vastavalt müügilepingu punktile 6.1 on arve tasumise tingimuseks asjakohaste dokumentide ostjale üleandmine. OÜ Analiit-AA on 26.03.2014 väljastanud akti, et üleantud kütuse kogus vastab A-saatelehtedes märgitud kogusele (tl 32). Nimetatud akt esitati maakohtu tuvastatu kohaselt kostjale 27.03.
  3. Seega sai kostja eksperdi kinnituse, et üleantud kütuse kogus vastab A-saatelehtedes märgitud kogusele 27.03.2014 ning 14 päevane tähtaeg arve tasumiseks algas 28.03.
  4. Kuna kostja tasus arve 07.04.2014, siis ei olnud kostja viivituses ning maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata.
  5. Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud kütuse üleandmise-vastuvõtmise akti koos lisadega (tarnete loetelu ja OÜ Analiit-AA katseprotokoll), OÜ Analiit-AA 26.03.2014 akti, 13.01.2014 diislikütuse müügilepingu ja maakohtu 11.12.2014 otsuse. Kõik eelnimetatud tõendid on esitatud juba maakohtule. Samuti on kohtutoimikus olemas maakohtu otsus. Seega puudub vajadus nende dokumentide esitamiseks ning kohus keeldub

§ 238lg 1 alusel nende vastuvõtmisest.

Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29). 6 Menetluskulude jaotus 23. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

  1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne
  2. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.