← Eesti

2-16-2071/5

Obsah (6)§ 187§ 407§ 129§ 162§ 174§ 178

2-16-2071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2

§ 187lg 6).

Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 215 eurot). Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus on 07.05.2012.a lahendiga (tsiviilasjas nr 2-1150221) kostjalt hagejate kasuks välja mõistnud elatise summas 200 eurot alates 2011.a augustist kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Käesolevas asjas paluvad hagejad elatise suurendamist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates hagi esitamisest. Kuna hagejate elatise suurendamise nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, siis kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele (

§ 407lg 1).

Kohus muudab

§ 129lg 2 ja § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinda ning loeb selleks 270 eurot.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Lisaks ei nähtu ka asja materjalidest, et pooled oleks menetluses kulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. 2 2-16-2071 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.