KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-397 Kohtuasi A.S. kaebus arvuti kasutamise mittevõimaldamisega Viru

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 121

lg 2 p 1 võimaldab kaebuse tagastada ka juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4. Vangistusseaduse (VangS) § 1’ lg 5 ja 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti ja toimingu peale või vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile või riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

§ 47

lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud ning ainult selles ulatuses, milles pole nõuet tähtaegselt rahuldatud.

1. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 5958 vene rahvusest elanikku 01.01.2016 seisuga 49,67% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 11 996 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust.
2. Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 49’. Selle lõiked üks, kaks ja kolm näevad ette, et vangla peab saatma võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta kulude maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale 26.02.2016 saadud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja vanglasisesel arvel oli kahjunõudega vaide inspektor-kontaktisiku poolt vastu võtmise päeval 93,41 eurot. Võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimisele saamise taotlusel on kirjas täpselt sama rahasumma, kuid tema on taotlusele antud allkirjaga keeldunud nõusolekust ise tõlkimise eest tasuda. Seetõttu ei olnud vanglal õigust arvuti kasutamise mittevõimaldamise peale 05.02.2016 koostatud vaides esitatud kahjunõuet menetlusse võtta, ta pidigi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas läbituks lugeda. Muid arvuti kasutamisega seotud nõudeid pole kaebaja kohtueelselt aga üldse esitanudki.
3. Lisaks kahjunõudele on kaebaja sõnastanud ka tuvastamisnõude.

§ 45

lg-s 2 kehtestatu võimaldab niisuguse nõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib kohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda vastavat haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada. Kaebusest nähtub, et kaebaja pole rahul, et ei saanud arvutit kasutada ja tema vastav taotlus selle kasutamiseks jäeti läbi vaatamata. Oma vastavat õigust saaks ta kõige tõhusamalt kaitsta selle kohta 18.02.2016 tehtud otsuse peale tühistamise ja asja uuele lahendamisele kohustamise nõuete abil. Seega ei saa tuvastamisnõue olla lubatav, sest ainuüksi selle abil pole kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Tühistamis- ja kohustamisnõude esitamise tingimuseks on eelnevalt juba osundatud VangS § 1’ lg 5 kohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kuna kohtu päringule edastatud teabe kohaselt pole kaebaja vastustajale selliseid nõudeid esitanud, on mõlemad nõuded lubamatud ning kohus ei pea talle tegema ettepanekut kaebuse muutmiseks. 8. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus hüvitamisnõude osas kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise ning tuvastamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu lubatav. Tartu Halduskohus ei saa kaebust menetlusse võtta ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-st 4 ja lg 2 p-st 1 tulenevatel alustel täies ulatuses tagastama. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane