Obsah (5)

§ 21§ 23§ 18§ 19§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-1683 Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav Kohtuasi Eesti Keskera

). Seadus ei reguleeri erakonna üldkoosoleku läbiviimise korda, samuti ei näe seadus ette üldkoosoleku kvooruminõuet, nähes ette üksnes selle, et kvooruminõue sätestatakse põhikirjas (

§ 21lg 1).

Seetõttu piisab

§ 23

lg 1 ja EKS § 7 lg 21 kohaselt põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks kohalolijate häälteenamusest, sõltumata kohalolijate arvust.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Erakonnaseaduse (EKS) § 7 lg 21 kohaselt on erakonna põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Avaldaja põhikirja p 7.3.1 kohaselt tehakse kongressil otsused poolthäälteenamusega ja p 7.3.2 kohaselt erakonna põhikirja muutmise otsus osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega. 2
4. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja põhikirja p 7.3.2 tõlgendus, mille kohaselt tuleb häälteenamuse sisustamisel lähtuda mitte kongressil, vaid vastaval istungil osalenud saadikute arvust, vastuolus üldkoosoleku olemuse ja põhikirjas sätestatuga.
5. Kongress oli erakonna põhikirja p 7.2.1 järgi otsustusvõimeline, kuna sellest võttis osa 1031 liiget, mis on enam kui pool kindlaksmääratud esindusnormist (1092 saadikut). Põhikirja muutmiseks pidi seega p 7.3.2 kohaselt selle poolt hääletama 688 kongressil osalenud liiget, kuid hääletas 410 liiget. EKS kohaselt ei ole võimalik põhikirjaga ette näha, et häälte arvestamisel võetakse aluseks muu kui üldkoosolekul osalenud liikmete arv. Samuti ei ole võimalik põhikirjaga ette näha väiksemat häälteenamuse nõuet, kui sätestab EKS § 7 lg
6. Avaldaja tõlgendus on seega vastuolus erakonnaseaduses sätestatud nõuetega, kuna see ei arvesta üldkoosolekul osalenud liikmete arvu ega seda, et arvesse võetud häälte arv jääb alla seaduses sätestatud miinimumi.
7. Avaldaja tõlgendus põhikirja p-le 7.3.2 on vastuolus ka üldkoosoleku olemusega. EKS § 1 lg 2 teise lause kohaselt laieneb erakonnale mittetulundusühingute seadus niivõrd, kuivõrd erakonnaseaduses ei sätestata teisiti.

§ 18

kohaselt on mittetulundusühingu liikmete üldkoosolek selle kõrgeim organ, mis võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.

§ 19lg 1 p 1 kohaselt kuulub põhikirja muutmine üldkoosoleku pädevusse.

Seega peavad üldkoosoleku otsused olulisemates, sh põhikirja muutmise küsimustes, väljendama erakonna liikmeskonna enamuse tahet. Selline tulemus ei ole saavutatav, kui häälteenamust arvestatakse üksnes kongressi ühel istungil osalenud liikmete arvust. Seetõttu tuleb avaldaja põhikirja punkti 7.3.2 tõlgendada selliselt, et põhikirja muutmise otsus tehakse kongressil osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda teistsugust tõlgendust ka avaldaja põhikiri. Põhikirjast ei nähtu kongressi istungiteks jagamine. Seega on võimalik kongressil hääletamist reguleeriva p 7.3 alapunktis 7.3.2 nimetatud „osalejate häälteenamusena“ ka põhikirja tähenduses mõista üksnes kongressil osalejate häälteenamust. Kuna seadus ei reguleeri üldkoosoleku läbiviimise korda, ei võimalda EKS § 7 lg 21 ega avaldaja põhikiri teistsugust tõlgendust. Seega ei ole asjakohased määruskaebuse väited selle kohta, milline on konkreetse erakonna üldkoosoleku korralduslik ülesehitus. Iga erakond määrab üldkoosoleku läbiviimise korra ise.
2. Ebaõige on avaldaja väide, et põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda erakonna liikmete ühisest tahtest ja senisest praktikast. Varasem seadusevastane praktika on kahetsusväärne ja see ei õigusta samasuguse olukorra jätkamist. Avaldajal ei saa selleks olla õiguspärast ootust. Registriosakond leidis õigesti, et vastuolu tõttu põhikirjaga ei ole võimalik põhikirja uut redaktsiooni registrisse kanda. Seejuures ei ületanud kohtunikuabi põhikirja muutmise otsuse seadusele vastavuse kontrollimisel oma pädevuse piire, vaid täitis

§ 79lg-st 5 tulenevat kohustust. 16. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse Ts

MS § 667 lg 3 esimese lause alusel kirjalikus menetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3