← Eesti

3-16-41/14

Obsah (4)§ 1361§ 120§ 130§ 106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-41 Haldusa

§ 1361lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 07.01.2016 maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse N OÜ (registrikood XXXXXXXX) ettemaksukontole viitenumbriga 15596363 aresti seadmiseks summas 100 667,16 eurot. Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur N OÜ käibemaksu tagastusnõuete ja käibemaksu arvestuse õigsust perioodil juuli kuni august 2015 seoses ümarmetalli soetamise ja edasimüügi ning roomikekskavaatorite ostu ning hilisema kasutusega. 1) Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et N OÜ on E OÜ arvete alusel deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 19 096 eurot ning deklareerinud alusetult 0% määraga käivet ümarmetalli müügist V OY-le, sest soetatud ümarmetalli ei olnud tegelikkuses olemas. Kuivõrd väljamaksete seotust ettevõtte majandustegevuse ja maksustatava käibega ei ole piisavalt tõendatud, on võimalik, et metalli ostuks tehtud väljamaksete osas määratakse tasumisele tulumaks 21 613,20 eurot (108 066 x 0,2). 3-16-41 N OÜ kajastab juuli 2015 sisendkäibemaksu arvestuses käibemaksu summas 19 096 eurot seoses E OÜ-lt väidetavalt soetatud 248 tonni ümarmetalliga. Kauba eest tasuti kokku 108 066 eurot. N OÜ müüs soetatud ümarmetalli edasi samal kuul Soome äriühingule V OY ning kajastab tehinguid enda juuli 2015 käibemaksudeklaratsioonil 0% käibemaksu määraga summas 98 456 eurot. Maksuhaldur on pärinud Soome Vabariigilt 01.12.2015 ja 18.12.2015 infot V OY ja E OÜ kohta, et välja selgitada ümarmetalli ostu-müügitehingu ja transpordiga seotud asjaolud. Taotluse esitamise aja seisuga ei ole maksuhaldur päringule vastuseid saanud, ent vastuseta ei saa teha lõplikke järeldusi kauba olemasolu, koguse, hinna ning kauba liikumise kohta. N OÜ pole tõendanud ümarmetalli transporti: N OÜ juhatuse liikme AT sõnul korraldas kauba transpordi E OÜ ning tema ise tõstis tõstukiga autodelt 248 tonni ümarmetalli maha, kuid AT ei osanud öelda, mitme autoga metalli veeti ja millised need autod täpsemalt olid. Samamoodi pole tõendatud ümarmetalli transport Soome edasimüügil. Tegemist on suure kaubakogusega, mille kohta peaks olema tõendeid (laevapiletid, rahvusvahelise veose dokumendid, transporditeenuse osutaja andmed jms). N OÜ ega V OY pole transpordi eest tasunud. V OY juhatuse liige on AT tuttav ja endine töötaja BP, kelle sõnul väljastab ta V OY-ga seotud infot üksnes Soome maksuhaldurile. AT sõnul osteti ümarmetall edasimüügi ja kasumi teenimise eesmärgil. Samamoodi ostis metalli edasimüügi eesmärgil V OY, ent BP ei avaldanud, mida kaubaga edasi tehti. Tehingu tegemise ajal E OÜ juhatuse liikmeks olnud RA selgitused on üldsõnalised ning need ei ühti AT ütlustega. RA ei mäleta pool aastat tagasi toimunud tehingu detaile, samuti ei esitanud ta maksuhalduri nõutud dokumente. E OÜ-l puudub majandustegevus: äriühing on kustutatud käibemaksu-kohustuslaste registrist, kuna ei tõendanud majandustegevusega tegelemist Eestis. Kõnealust ettevõtet on kasutatud üksnes arvete väljastamiseks N OÜ-le. N OÜ poolt ümarmetalli eest tasutud summa (108 066 eurot) jõudis tema arvele tagasi: ostu eest tasuti E OÜ-le, kes tasus sama summa samadel kuupäevadel E ja R OÜ-le (juhatuse liige samuti RA), kes tasus selle omakorda V OY-le. V OY tasus N OÜ-le 115 943,40 eurot. Ümarmetalli ei toodeta Eestis ning E OÜ ei ole tõendanud kauba soetust, mistõttu ei ole kauba päritolu tõendatud. Kauba kohta esitatud sertifikaat on puudulik, seal pole kauba kogust ega muud infot. Sertifikaadil märgitud äriühingu sõnul ei ole tal infot sertifikaadi ja kauba kohta. 2) N OÜ on roomikekskavaatorite ostu arvete alusel deklareerinud alusetult juulis ja augustis 2015 sisendkäibemaksu kokku summas 100 194,73 eurot. Kuivõrd ei ole tõendatud, et N OÜ kasutab neid seadmeid maksustatava käibe tarbeks, on võimalik, et seadmete ostuks tehtud väljamaksete (98 056,47 eurot) osas määratakse tasumisele ka tulumaks 19 611,29 eurot (98 056,47 x 0,2). N OÜ soetas juulis ja augustis 2015 K OY-lt N AS-i finantseerimisel kapitalirendi lepingu alusel neli roomikekskavaatorit kokku hinnaga 602 666,47 eurot ning on kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses käibemaksu 100 194,73 eurot. N OÜ on N AS-ile tasunud august 2015 seisuga 98 056,47 eurot. AT selgitused ekskavaatorite kasutamise kohta on napid; ta väidab, et ta teeb kõiki töid seadmetega ise. Samas ei ole AT sõnul N OÜ-l tekkinud 06.10.2015 seisuga ekskavaatorite kasutamisest maksustatavat käivet. Liisingumaksete suurust arvestades ei ole ekskavaatorite seisma jätmine usutav. Ekskavaatorite olemasolu tuvastati 09.11.2015 vaatlusel ja neid ilmselgelt kasutatakse, kuna seadmed olid porised. Ekskavaatorite soetamine ei ühti N OÜ senise tegevusala ja majandustegevusega. Ekskavaatoreid kasutab maksuhalduri arvates tundmatu kolmas isik. 2

(7)3-16-41 3) Pärast maksukohustuse määramist võib selle sundtäitmine N OÜ tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, mistõttu on vajalik täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et N OÜ on pannud toime maksupettuse.
  1. aastal on äriühingule kahel korral väljastatud maksuotsus maksupettuse toimepanemise kahtlusega.
  2. aasta majandusaasta aruandest nähtub küll kasum, ent kuna
  3. aasta käibemaksudeklaratsioonidel ei kajastata reaalseid majandustehinguid, ei saa olla kindel N OÜ majanduslikus seisus. N OÜ finantseerib tegevust suures osas laenudega. Ettevõttele kuulub küll kinnisvara, ent selle turuväärtus (38 000 eurot) on väiksem kui N OÜ juuli ja augusti 2015 tagastusnõude summa, mistõttu ei ole see piisavaks tagatiseks. Äriühingu neljast sõidukist kolmele on seatud keelumärge. Maanteeameti andmetel võõrandas äriühing
  4. aasta mais ühe oma sõidukitest, millest võib järeldada, et ta on asunud oma registervara võõrandama. Registritest nähtuv seis ei pruugi ka tegelikkusele vastata. Äriühingu vahendid pangakontol ei ole piisavad: 31.07.2015 seisuga oli lõppjääk ühel kontol 557,67 eurot ja teisel kontol 21,22 eurot ning 31.08.2015 seisuga olid lõppjäägid ühel kontol 2979,70 eurot ja teisel kontol 1551,93 eurot. Kuna raha on likviidne vara, ei pruugi maksukohustuse määramise järel pangakontodel enam vahendeid olla, eriti kui arvestada tõenäolise maksusumma suurust (kokku 160 515,22 eurot). 4) Maksuhaldur on pikendanud tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra, ent selle aja jooksul ei ole õnnestunud kontrolliperioodi kohta saada kõiki maksuotsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna osadelt ostu-müügi ahelas näidatud isikutelt ja Soome maksuhaldurilt ei ole MTA dokumente ja vajalikke selgitusi saanud. Seega jätkab maksuhaldur menetlust ning juuli–august 2015 alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine võib toimuda hiljem. MTA on sunnitud vabastama N OÜ ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist 100 667,16 eurot, kuivõrd äriühing on esitanud tagastusnõude taotluse. Juhul, kui maksuotsusega kuulub juurde määramisele maksusumma 160 515,22 eurot, siis ei ole võimaliku määratava summa tasumine pärast enammakse vabastamist ettemaksukontole enam tagatud. N OÜ registervarale ei ole võimalik taotleda tagatist. 5) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui N OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt on tagatise suuruseks koos täitekuludega 120 800,59 eurot (100 667,16 eurot + 20 133,43 eurot (täitemenetluse võimalik kulu – 20% nõude summast)), valides tagatise liigi vastavalt

§-i 122 loetelule. Kui N OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 100 667,16 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.01.2016 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa aresti seadmiseks N OÜ ettemaksukontole summas 100 667,16 eurot. Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuhalduri arvates on isik pannud toime maksupettuse, samuti on isikule varasemalt tehtud maksuotsused maksupettuse kahtlusega. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Isiku varasemat käitumist arvestades on võimalik, et maksusumma määramisel võib isik asuda võõrandama oma vara ja maksuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. N OÜ ettemaksukontole aresti seadmine summas 100 667,16 eurot on põhjendatud, kuna tema pangakontodel ei ole eeldatava maksukohustuse täitmiseks piisavalt vahendeid ning talle kuuluva registervara väärtus ei ole piisavalt suur, et selle võõrandamisest maksukohustust täita. 3

(7)3-16-41
  1. N OÜ esitas halduskohtu määruse peale 20.01.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 28.01.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. N OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.01.2016 määrus. 1) Kuna maksuhaldur võttis N OÜ määruskaebuse haldusasjas nr 3-15-3108 õigeks, vabastas halduskohus 06.01.2016 määrusega N OÜ ettemaksukonto aresti alt. Enammakse kandmisega N OÜ ettemaksukontole lõppes tagastusnõude kontrollimenetlus. Seega oleks MTA pidanud täitma juuli 2015 tagastusnõude summas 51 926,30 eurot hiljemalt 07.01.
  3. MTA tegi 11.01.2016 otsuse tagastusnõude täitmise kohta, kuid N OÜ-d vaid eksitati ning summat tema pangakontole tegelikult üle ei kantud. N OÜ-l tekib tagastusnõude täitmisega viivitamise tõttu oluline kahju liisinguintresside ja viiviste näol. N OÜ majandustegevus on tagastusnõude täitmata jätmise tõttu halvatud. 2) Võimaliku maksusumma kujunemine ei ole taotluses jälgitav. Halduskohtu määruses ei ole viidatud ühelegi tõendile, millest lähtuvalt võiks N OÜ-le määrata juuli ja august 2015 kontrolli tulemusena maksukohustuse summas 160 515,22 eurot. Kogu ettemaksukontol oleva raha arestimine on ilmselgelt ebaproportsionaalne meede hüpoteetilise ja ülepaisutatud maksunõude tagamiseks. 3) N OÜ on selgitanud maksuhaldurile, et ekskavaatoreid hakatakse kasutama äriühingu maksustatava käibe tarbeks. Ajahetk, mil vastav käive tekib, ei ole tagastusnõude lahendamisel oluline. Kuna tegemist on kapitalirendi lepingust tekkinud käibemaksu enammaksega, maksab käibemaksu riigile müüja. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine toob kaasa N OÜ topeltmaksustamise. Kohtumäärusest ei nähtu, millises summas ja milliselt tehingult võiks N OÜ-le määrata tasumiseks juurde käibemaksu. Nelja roomikekskavaatori hind kokku oli 602 666,47 eurot ning tehingult on kajastatud sisendkäibemaksu kokku summas 100 194,73 eurot. MTA on segi ajanud ekskavaatorite soetuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja nende eest augustis tasutud esimese liisingumakse summas 98 056,47 eurot. Tulumaksu määramine ekskavaatorite eest tasutud summalt ei ole põhjendatud. Ükski seadus ei nõua, et kaup või teenus tuleks ettevõtluses kasutusele võtta tagastusnõude menetluse tähtaja jooksul. Taotluse esitamise ajaks ei olnud MTA alustanud ega läbi viinud OÜ N tulumaksu tasumise kontrolli, mistõttu ei saagi üldse rääkida tulumaksu nõude tagamisest. 4) N OÜ on vaidlustanud tema suhtes varasemalt tehtud maksuotsused. Kõigis nendes asjades puudub vaidlus selles, et N OÜ poolt soetatud kaup oli olemas ja seda kasutati ettevõtluses. N OÜ majandusnäitajatest (
  4. aastal oli kasum 111 555 eurot) ja käibest ei saa järeldada, et ta võiks äritegevuse lõpetada ja muutuda maksejõuetuks.
  5. MTA vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) MTA alustas 18.09.2015 korraldusega nr 12.2-3/034592-2 juuli 2015 ja 13.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/034592-13 august 2015 N OÜ käibemaksuarvestuse kontrolli. Seega kontrollib maksuhaldur maksude tasumise õigsust. 2) Taotluses on maksuliikide kaupa toodud välja summad (käibemaks 119 290,73 eurot ja tulumaks 41 224,49 eurot), mille määramist maksuhaldur peab tõenäoliseks. Maksuhaldur on põhjendanud, miks ei saa taotluses nimetatud tehinguid deklareerida selliselt, nagu N OÜ seda on teinud. Asjaolu, et ekskavaatorid on reaalselt olemas, ei tähenda, et need on soetatud ettevõtluse tarbeks. Kuigi ekskavaatorid soetati juba juulis 2015, ei ole siiani esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nende kasutamist N OÜ ettevõtluses. Kui kulutus ei ole seotud ettevõtlusega, 4
(7)3-16-41 ei saa seda sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ning selliselt väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Tallinna Halduskohtu 12.01.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. 7.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 8.

§ 1361

lg 1 sõnastusest järeldub, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Taotlust ei saa esitada enne menetluse alustamist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). 9. Maksuhaldur alustas 28.08.2015 teatega (tl 9) juuli 2015 ning 28.09.2015 teatega (tl 10) august 2015 N OÜ käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Lisaks alustas maksuhaldur 18.09.2015 korraldusega (tl 11-15) juuli 2015 ning 13.11.2015 korraldusega (tl 16-18) augusti 2015 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Seega viis maksuhaldur paralleelselt läbi nii tagastusnõude tuvastamise kui ka üksikjuhtumi kontrollimenetlusi. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõppeb

§-de 106 ja 107 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 34 tähenduses tagastusnõude aktsepteerimisega. Tagastusnõude aktsepteerimisega aga ei lõppenud praegusel juhul varasemalt alustatud üksikjuhtumi kontrollimenetlused (millele ei laiene

§ 106lg-s 2 ja KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtajad).

Määruskaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-4-13 oli tegemist olukorraga, kus oli alustatud tagastusnõude tuvastamise menetlus ning maksuhaldur ei olnud näidanud, et ta oli lisaks sellele alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega. Praegusel juhul see nii ei ole. Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et maksuhaldur on teda eksitanud ja tagastusnõude täitmisega viivitanud, ei mõjuta täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmist ning on seega asjakohatud. Arvestades, et maksuhaldur taotles luba ettemaksukonto arestimiseks summas 100 667,16 eurot ning tulevane võimalik maksunõue on 160 515,22 eurot, sh tulumaksunõue 41 224,49 eurot, ei oma tähtsust see, kas maksuhaldur oli taotluse esitamise ajaks alustanud eraldi tulumaksu tasumise kontrolli.

  1. Taotlusest nähtub, et maksuhalduri hinnangul ümarmetalli, mille N OÜ väidetavalt soetas E OÜ-lt 95 480 euro eest (millele lisandus käibemaks summas 19 096 eurot), tegelikkuses ei eksisteerinud. Seetõttu ei ole maksuhalduri hinnangul lubatav sisendkäibemaksu mahaarvamine nimetatud tehingult ning N OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu summas 19 096 eurot. Lisaks arvestas maksuhaldur, et vastavalt väljamakselt tuleb tasuda tulumaksu summas 21 613,20 eurot. Taotluses esitatud asjaolude pinnalt saab käibemaksu ja tulumaksu määramist selle tehingu osas kokku summas 40 709,20 eurot pidada tõenäoliseks, kui maksuhalduri esialgsed hinnangud leiavad maksumenetluse käigus kinnitust.
  2. Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et juulis ja augustis 2015 K AS-ilt N AS-i finantseerimisel kapitalirendi lepingu alusel soetatud nelja roomikekskavaatori kogumaksumusega 602 666,47 eurot kasutamine N OÜ majandustegevuses ei ole tõendatud. 5

(7)3-16-41 KMS § 29 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks eelduseks soetatud kauba seotus maksumaksja ettevõtlusega ehk tegemist peab olema maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. Seega kajastas N OÜ oma käibemaksuarvestuses N AS-i arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu kokku summas 100 194,73 eurot. Samuti peab maksuhaldur võimalikuks ekskavaatorite ostuks tehtud väljamaksete (98 056,47 eurot) osas tulumaksu määramist summas 19 611,29 eurot.
  1. Täitmist tagavate toimingute kontekstis ei ole nõutav maksuotsuse aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid kohus peab kontrollima üksnes maksuotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2687, p 10).
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud ekskavaatorite ostutehingu maksuarvestuses kajastamisega seoses käibemaksu määramine summas 100 194,73 eurot ja tulumaksu määramine summas 19 611,29 eurot, s.o kokku 119 806,02 eurot. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis veenvalt kummutaksid maksuhalduri seisukoha. Määruskaebuse esitaja märgib iseenesest õigesti, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib kohe kaupade või teenuste soetamisel, sõltumata sellest, millal kaup või teenus ettevõtluses kasutusele võetakse. Praegusel juhul aga puuduvad ümberlükkamatud tõendid ekskavaatorite kasutamise kohta N OÜ majandustegevuses ning ringkonnakohus ei pea N OÜ juhatuse liikme AT ütlusi ja äriühingu tegevusalasid arvestades usutavaks, et N OÜ soetas ekskavaatorid eesmärgiga hakata neid oma maksustavata käibe tarbeks kasutama.
  3. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks mootorsõidukite ja nende osade müük ning lisategevusaladena nimetati reklaami müüki, spetsialiseerimata hulgikaubandust, transporditeenuse pakkumist ja kardispordiga seotud tegevusi.
  4. aastal plaaniti jätkata samade tegevustega. Ekskavaatoriteenuse osutamine või ekskavaatorite rent oleks N OÜ jaoks varasemaga võrreldes täiesti uus tegevusvaldkond. Ehkki kaks hinnalist seadet soetati juba juulis 2015, ei osanud AT veel sama aasta oktoobris (tl 23-27p) täpselt öelda, kes ekskavaatoritega tööle hakkab ning kas N OÜ hakkab nendega ise teenust osutama või rendib seadmed välja. Ka detsembriks ei olnud ekskavaatoritele juhte leitud ega ekskavaatoriteenuse osutamisest käivet tekkinud (tl 83). Siit saab järeldada, et N OÜ-l puudus enne seadmete soetamist ja liisingumaksete tasumise kohustuse võtmist kindel plaan seadmete kasutamise kohta oma majandustegevuses, kuigi seadmete maksumust arvestades võiks kasumi teenimisele orienteeritud mõistlikult ettevõtjalt sellise plaani olemasolu eeldada. Majanduslikult ebaloogiline käitumine võib viidata maksupettusele. Kas maksupettus ka tegelikult toime pandi, tuvastatakse edasises menetluses, praeguse asja lahendamiseks on piisav, et esineb põhjendatud esialgne kahtlus maksupettuse toimepanemise kohta.
  5. Eeltoodu põhjal on N OÜ suhtes toimuva kontrolli võimalikuks tulemuseks rahalise kohustuse määramine summas 160 515,22 eurot. Eeldatava maksusumma kujunemine on taotluses jälgitav.
  6. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

§ 1361

lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna 6

(7)3-16-41 Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-52172 p 8 ning 27.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-51698 p 9).

  1. Praegusel juhul on põhjust arvata, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri kahtlus, et N OÜ on korduvalt osalenud maksupettuses, annab põhjust arvata, et see äriühing võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on maksukohustuse vähendamise eesmärgil teadlikult kajastanud maksudeklaratsioonis valeandmeid, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse.
  2. Maksuhaldur on näidanud, et N OÜ-l ei ole piisavalt väärtuslikku register- või muud vara, mille võõrandamise kaudu oleks võimalik katta kavandatava maksuotsusega määratavat maksukohustust. Määruskaebuse esitajale kuulub kinnistu väärtusega 38 000 eurot ning neli sõiduautot, millest kolmele on seatud kasutamise keelumärked. Samuti ei ole äriühingu pangakontol maksukohustuse täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus määratavat maksusummat tõhusalt tagada.
  3. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli N OÜ kasum 111 555 eurot, kuid sellest ei saa veel järeldada, et ettevõte ka praegu kasumit teeniks ja jätkaks seda kuni maksuotsuse tegemiseni. Maksuhaldur on välja toonud, et perioodi mai kuni oktoober 2015 käibedeklaratsiooni ja TSD andmetel ületavad N OÜ kulud tema tulusid. Äriühingu pearaamatust ja pangakontode väljavõtetelt nähtub, et ta finantseerib oma tegevust suures osas laenudega. Varade vähesuse ja arvatava varasema pahatahtliku käitumise tõttu on alust eeldada, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb maksukohustus ilmselt täitmata. Olukorras, kus puuduvad muud, maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on ettemaksukonto arestimine proportsionaalne meede. Tagastusnõude täitmiseks saab N OÜ pakkuda MTA-le tagatise taotluses näidatud summas.
  4. Eeltoodu põhjal jääb N OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.01.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.