Obsah (6)

§ 306§ 310§ 179§ 126§ 180§ 175

1-15-7872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016.a Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-7872 (15267000499) Kohtukoosseis: Kohtunik Anu

§ 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Lauri Sild Kar

S § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust lugeda alates 29.05.2015.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

§ 310, Ts

MS § 440 lg 1 alusel mõista välja Lauri Sild´ilt tsiviilhagi x kasuks 6295 €, mis tasuda kannatanu a/a-le EExxx SEB Pank AS. 1 1-15-7872

§ 179

lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3,4,9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Lauri Sild´ilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1075 €; - isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 15E-LäI0027) 84 €; - DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 15E-GE0818) 5985 €; - tasu riigi õigusabi eest 936 €, kokku 8080 €. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt jätta Lauri Sild´ile kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud kokku summas 255 € riigi kanda. teostatud Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700001831. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid:

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde: -CD-plaat Sindi telekom OÜ turvakaamera salvestisega; -CD-plaat ETK kaupluse Sindi Konsum turvakaamera salvestisega; -CD-plaat Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestisega.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt hävitada asitõendite lattu hoiule antud objektid: - rikutud 5 € rahatäht (pakend nr 1); - rikutud 10 € rahatäht (pakend nr 2); - DNA proov kahel tampoonil tagumise istme kõrvalistuja ukselingilt (pakend nr 6); - verekahtlase määrdumisega sokid ühiselamust (pakend nr 1); - liigendnuga ühiselamu toa laualt (pakend nr 2); - hall käekott verekahtlase määrdumisega ühiselamu toast (pakend nr 3); - sinise raamiga päikseprillid (pakend nr 4); - käekell (pakend nr 5); - beeži värvi dressipluus „Only“ (pakend nr 8); - sinist värvi teksapüksid „Reserved“ (pakend nr 10); - roosa tuulepluus „Skila“ (pakend nr 11); - jalatsid, mis oli Lauri Sillal korterist kainestusmajja toimetamisel jalas (pakend nr 1 ja pakend nr 2).

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada musta värvi päikseprillid (pakend nr 3) x´le.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 2 1-15-7872 Süüdistuse sisu Kriminaalasjas nr 15267000499 alustati menetlust selles, et 29.05.2015 kella 02:29-02:30 ajal Konsumi kaubanduskeskuse ees aadressil Jaama tn 8 Sindi linn Pärnu maakond, lõi klient Lauri Sild sõidukis Mercedes-Benz reg.nr xxx, taksoteenust osutavat taksojuhti x noaga mitmel korral, sealhulgas kõri piirkonda, tekitades verejooksu ja jättes eluohtlike vigastustega kannatanu sõidukisse ning lahkus sündmuskohalt. x elu suudeti päästa tänu politsei, kiirabi ning abipalvet kuulnud OÜ x taksojuhi kiirele reageerimisele ja abile. Lauri Sild´i süüdistatakse selles, et tema 29.05.2015.a kella 02.25- 02.27 ajal Pärnumaal Sindi linnas x juures peatunud taksos Mercedes Benz reg nr xxx jättis temale osutatud taksoteenuse eest tasumata 12.34 eurot ning ründas omakasu saamise ja röövimise eesmärgil taksoteenust osutanud taksojuht x, mille käigus lõi paremas käes olnud noaga x paremale poole kaela piirkonda, vigastades x välimise unearteri, alalõuaaluse süljenäärme ja suupõhja lihaseid. Seejärel Lauri Sild lõi Xt eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 9 korral, tabades vasaku kulmu, nina, lõuatsi, paremal pool kaela ja enesekaitseks näo ette tõstetud vasaku käe küünarvarre,

1. sõrme küüslüli ja peopesa piirkonda ning seejärel nõudis Xlt raha, öeldes „Raha siia raisk! Ma tahan raha, ma tahan palju raha!“ Peale rahalise nõude esitamist, haaras X parema käega Lauri Silla paremas käes olud noaterast kinni, kuid Lauri Sild tõmbas noatera X käest ära. Seejärel X tõmbas juhi ja kõrvalistuja istmete vahel paikneva käetoe lahti ning ütles Lauri Sillale „Võta raha, ma annan sulle palju raha, ära ainult tapa“. Lauri Sild haaras käetoest 20 eurot sularaha. Samal ajal haaras X käega Lauri Silla paremast randmest kinni ning hakkas seda murdma, mille peale Lauri Sild lõi Xt ühel korral vasaku käe rusikaga näo suunas, kuid ei tabanud, kuna X käsi jäi ette. X jätkas Lauri Silla parema randme murdmist, kuni Lauri Silla paremas käes olnud nuga kukkus mati peale. Seejärel X lükkas Lauri Silda kahe käega avatud ukse kaudu taksost välja ning kutsus raadiosaatja teel endale abi. Lauri Sild põgenes sündmuskohalt, jättes teadvalt eluohtlikult vigastatud X sõiduautosse Mercedes-Benz reg nr xxx, pidades ühtlasi võimalikuks abitusse seisundisse jäetud X surma saabumist. Lauri Sild tekitas Xle järgmised tervisekahjustused: torke-lõikehaav paremal pool kaelal kaela ülemises kolmandikus lõualuualuses piirkonnas koos platüsma (kaelanahalihase), välimise unearteri, alalõuaaluse süljenäärme ning suupõhja lihaste vigastusega, lõikehaav vasakul kulmu piirkonnas ja ninal, kaks lõikehaava lõuatsil, lõikehaav vasakul küünarvarrel, vasaku käe
2. sõrme küüslülil ja kolm torke-lõikehaava vasakus peopesas koos
3. sõrme painutajalihaste süva ja pindmise kõõluse vigastusega, torkehaav paremal pool kaelal kaela alumises kolmandikus, pindmine lõikehaav parema käe
4. ja
5. sõrme vahelisel alal
6. kämblaluu kaugmise otsa kohal pihkmiselt. Xl esinenud torke-lõikehaav paremal pool kaelal kaela ülemises kolmandikus lõualuualuses piirkonnas koos platüsma (kaelanahalihase), välimise unearteri, alalõuaaluse süljenäärme ning suupõhja lihaste vigastustega on eluohtlik. Väljakutsele saabunud patrullpolitseinik ja raadiosaatja kaudu abipalvet kuulnud OÜ x taksojuht osutasid kuni kiirabi saabumiseni Xle esmaabi, surudes verejooksu vigastatud unearterist kinni. Kohale saabunud kiirabi töötajad sulgesid Xl verejooksu haavapulbriga ning toimetasid X Pärnu Haiglasse, kus Xt koheselt opereeriti. Patrullpolitseiniku, taksojuhi, kiirabi töötajate ning Pärnu Haiglas arstide kiire ja professionaalse tegutsemise tagajärjel õnnestus X elu päästa, mistõttu Lauri Silla poolt toime pandud tegu jäi lõpule viimata. Oma sellise tegevusega pani Lauri Sild toime KarS § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt alustas vahetult teise inimese tapmise toimepanemist seoses röövimisega ja omakasu motiivil. 3 1-15-7872 Menetluse käik ja maakohtu seisukohad Lauri Silda süüdistatakse teise inimese mõrvakatse toimepanemises seoses röövimisega ja omakasu motiivil, so KarS § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde, leides, et Lauri Sild´i süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises leidis tõendamist ning palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele Lauri Sild´i süüdi tunnistada KarS § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2 järgi ning nõuab talle karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda alates 29.05.2015, mil Lauri Sild oli kahtlustatavana kinni peetud. Samuti palus prokurör Lauri Sild´ilt välja mõista kannatanu X esitatud tsiviilhagi alusel temale kuriteo tagajärjel tekitatud varaline ja mittevaraline kahju 6295 eurot. Kriminaalmenetluse kulud palus prokurör jätta Lauri Sild´i kanda. Kaitsja palus süüdistatava toimepandud teo ümber kvalifitseerida röövimisena KarS § 200 lg 2 p 5 järgi. Kaitsja nõustus prokuröriga selles osas, et kuriteo faktilised asjaolud on põhjendatud ja tõendatud, kuid leidis, et Lauri Sild´i käitumist on vajalik hinnata subjektiivsest küljest. Süüdistatav Lauri Sild tunnistas ennast süüdi ning nõustus ka esitatud tsiviilhagiga, võttes selle õigeks. Mõrv on tapmise raskem koosseis ehk kvalifikatsioon, mille järgi subsumeeritakse tapmine juhul, kui esineb üks või mitu § 114 lg 1 punktides loetud asjaolu ning puuduvad KarS §-de 114 ja 116 tunnused. Koosseisuga rünnatavaks hüveks on inimese elu kui kõige olulisem individuaalhüve. Tapmine seoses röövimisega või omakasu motiivil on alternatiiv-aktiline süüteokoosseis, sisaldades ühte seadustiku §-le 200 viitavat koosseisutunnust (seos röövimisega) ja ühte normatiivset koosseisutunnust (omakasu motiiv). Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii tapmise kui röövimise koosseisu. Süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Kui süüdlase kavatsetus hõlmab ka tapmise ehk kui tapetakse selleks, et hõivata ohvri vara, on tegemist tapmisega omakasu motiivil. Tapmine on toime pandud omakasu motiivil, kui süüdlane tegutses mistahes ainelise kasu saamiseks. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist KarS § 25 lg 2 mõttes. Kohus, ära kuulanud kannatanu X, tunnistajad E A, A P, D L, A P, A L, T V, süüdistatava Lauri Sild´i ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et Lauri Sild´ile esitatud süüdistus on põhjendatud ning leidnud tõendamist. Isikulisi ja kirjalikke tõendeid kogumis hinnates puudub kahtlus selles, et süüdistuses kirjeldatud teo pani toime Lauri Sild, kelle tegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Kohus tuvastas, et kuritegu pandi toime 29.05.2015 kella 02:25-02:27 ajal Sindi linnas Jaama 8 asuvas Sindi Konsumi parklas peatunud sõiduautos Mercedes Benz reg nr xxx. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemist kinnitavad süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja E A´e kohtuistungil antud ütlused, 29.05.2015.a x Sindi Pärnumaa sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja asendiplaaniga, 28.07.2015.a asitõendi protokoll Sindi Konsumi turvakaamerate 4 1-15-7872 videosalvestistega ajavahemikust 29.05.2015.a kell 02.25-02.35 ning häirekeskusesse tehtud kõne salvestise vaatlusprotokoll koos CD plaadiga. 22.07.2015.a 29.05.2015.a Jaama 8 Sindi Pärnumaa sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning asendiplaaniga tõendab sündmuskoha olustikku, kuriteo toimepanemise kohta, sõiduauto Mercedes Benz reg nr xxx seisukorda kuriteosündmuste järgselt. Samuti vere leidmist sõiduautos erinevates kohtades, sõiduteel, rahatähtedel, 5- ja 10-eurosel kupüüril. Eeltoodud tõendist nähtuvalt on kõige vererohkem sõiduki esiosa, salongi esiistmete vaheline konsool, kindalaegas, käigukang, juhiuksel läheduses olev asfalt. Seega leidis kinnitust asjaolu, et kuritegu pandi toime sõiduauto salongi esiosas, kus istusid süüdistatav ning kannatanu. Sindi Konsumi turvakaamerate videosalvestistega ajavahemikust 29.05.2015.a kell 02.2502.35 leidis tõendamist sündmuskoha olustik, sündmuse aeg, tumedat värvi taksoplafooniga sõiduauto liikumine ja peatumine. Samuti kahe isiku – tumeda peaga mehe ja heleda õlgadeni ulatuvate juustega naise liikumine ja riietus, kuid ka süüdistatava lahkumine kuriteo toimepanemise järgselt sündmuskohalt. 22.07.2015.a häirekeskusesse tehtud kõne salvestise vaatlusprotokoll koos CD plaadiga tõendab, et 29.05.2015 kell 02:27:48 tehti telefoninumbrilt xxx kõne hädaabi numbrile, mis kinnitab samuti teo toimepanemise aega. 28.05.2015.a patrull-lehtedega leidis kinnitust väljakutse aeg ning asjaolu, et tunnistaja A L ja T V olid 28.05.2015.a kella 19-07.00-ni patrullis. Tunnistajad T V ja A L kinnitasid oma kohtuistungil antud ütlustega samuti, et nemad nimetatud kuupäeval ja sellele järgnenud ööl patrulli teostasid. Kuriteo toimepanemise aeg leidis lisaks eeltoodule tõendamist ka SA Pärnu Haigla teatise ja tõendiga kannatanu saabumisest haiglasse. Tõendi kohaselt saabus SA Pärnu Haiglasse 51aastane mees, keda on pussitatud ning tema torkevigastused on elukohtlikud. Paremal kaelal on sügav nahahaav 15cm, kus on unearteri vigastus. Massiivne verejooks kaelalt ning vasaku peopesa sügav lõikehaav ca 10cm, kus viienda sõrme sirutaja-painutaja kõõluse läbilõige. Lisaks arteri vigastus peopesal, 5cm lõikehaav lõual, 2cm lõikehaav vasakul kulmul ning 8cm läbiv lõikehaav vasakul küünalvarrel. Süüdistatava Lauri Sild kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 28.05.2015.a koos E A Pärnus ja tarbis alkoholi. Kuna öömaja asus Sindis, siis oli plaan teha „külm arve“ ja sõita taksoga Sinti. Ta mäletab, et see mõte tekkis juba ennem, kui taksosse istuti. Süüdistatava ütluste kohaselt tellis takso tema tüdruksõber ning tegemist oli tumeda Mercedesega. Esialgne plaan oli joosta minema, kui takso on jõudnud sihtkohta, kuid kuna ta joosta ei jaksanud, siis sõitis tal katus ära ning ta ründas taksojuhti. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ilmselt kaasreisija E A autost juba lahkunud, kui ta kannatanut noaga lööma hakkas. Süüdistatava ütluste kohaselt istus ta eesistmel ja E A tema taga tagumisel istmel. Süüdistatav mäletab, et võttis noa ja lõi esimest korda kannatanud kõrri, kuid põhjust, miks seda tegi, öelda ei osanud. Samuti tõdeb, et lõi kannatanut ka kätte. Väidetavalt ta sündmust täpselt ei mäleta, samuti seda, kas sai taksojuhilt raha või mitte. Ta mäletab, et küsis seda ning seejärel ei mäleta, mis toimus. Võis olla nii, et ta lahkus ja läks Sindis olevasse x olevasse korterisse x-l, kus elasid D L ja A P. Korteris võttis ta verised riided seljast ära ja pani need pesumasinasse, noa viskas laua peale. Seejärel pani puhtad teksad jalga ja läks diivanile, kuhu jäi tukkuma ning siis tuli politsei. Seda, et ta oleks raha pesnud, ta ei mäleta ning kinnitas, et teistele ei rääkinud midagi, mida ta oli teinud, ent arvab, et teised võisid küsida küll, miks ta nii verine on. 5 1-15-7872 Kohtus antud ütluste kohaselt mäletab süüdistatav pussitamist umbkaudselt. Ta oli noa saanud kelleltki ning hoidis seda teksapükste paremas taskus. Tegemist oli oranži lahtikäiva noaga, mis taskus olles oli suletud asendis. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt kinnitab süüdistatav, et taksost ta minema joosta ei püüdnud ning taksojuht ei takistanud tema lahkumist autost. Tema ründel otsest eesmärki ei olnud ning taksojuhti ta tappa ei soovinud. Oma sõnade kohaselt sõitis tal katus lihtsalt ära, mis võis tuleneda sellest, et oli tarvitanud liiga palju alkoholi. Tunnistaja E A andis kohtuistungil ütlusi, et tunneb Lauri Sild´i 5 aastat ning kinnitab, et oli temaga koos ka 28.05.2015 õhtul ning sellele järgnenud ööl. Tunnistaja sõnade kohaselt olid nad koos Lauri Sild´iga Pärnu linnas ja tarvitasid alkoholi. Ööbima pidid nad minema Sinti A P juurde. Tunnistaja E A andis ütlusi, et takso tellis ta enda numbrilt xxx Pühavaimu tänavale Muusikakooli juurde. Ta kinnitas oma ütlustega, et taksosõidu eest ei olnud plaanis maksta ning kavas oli teha „külm arve“. Taksoga sõideti Sindi Konsumi juurde ning ta mäletab, et ütles taksojuhile, et läheb toob toast raha. Varasemalt leppisid nad Lauri Sild´iga kokku, et ta lahkub autost esimesena ja Lauri Sild jookseb talle järele. Kui ta hakkas autost väljuma, siis ta nägi, et nuga oli taksojuhi kõris. Ta ei mäleta otseselt, et oleks näinud noaga löömist, kuid tõdeb, et oli šokis, sest nägi suures koguses verd. Ta mäletab, et tegemist oli oranži ja musta värvi noaga, mis ei olnud talle võõras. Seda nuga nägi ta hiljem ühiselamu toas laua peal. Korteris nägi ta seda, et süüdistatav Lauri Sild pesi nuga ja nägi ka 5-euroseid rahatähti tema käes, mida süüdistatav lakkus verest puhtaks ning seejärel pesi. Riided pani Lauri Sild pesumasinasse, sest need olid verised. Mingi aja pärast läksid A P ja D L tanklasse suitsu tooma ja saabusid tagasi koos politseiga. Asjaolu, et Lauri Sild´il ja E A´el raha takso eest tasumiseks ei olnud ning plaanis oli teha „külm arve“, leidis kinnitust nii süüdistatava kui ka tunnistajate E A´e ja A P kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistaja A P andis kohtuistungil ütlusi, et E A ja Lauri Sild olid 28.05.2015.a Pärnus koos ning ööseks pidid nad tema juurde ööbima tulema. Umbes kella 01.00 ajal helistas E A talle ja ütles, et nad ootavad taksot, kuigi neil vahendeid takso eest tasumiseks ei olnud. Öösel nad kuulsid koos D L, kui E A ja Lauri Sild jõudsid nende korterisse. E A ja Lauri Sild olid köögis ning Lauri Sild oli olnud suhteliselt närviline ja tal oli ka nuga käes. Lauri Sild võttis teksade taskust välja neli 5-eurost rahatähte ning pesi need kraani all verest puhtaks. A P pani kaks 5-eurost rahatähte magamistuppa kuivama ja ühe 5-eurose võtsid nad Daniel Läänega kaasa, et tanklast suitsu osta. Tanklasse minnes nägid nad ka taksot, mille uksed olid lahti, politseid, kes neid läbi otsis ja hiljem küsitles. Politsei uuris, kas keegi on neil korteris ning D L teatas, et tema sõber koos oma tüdrukuga on, mille järel otsustas politsei nendega korterisse kaasa minna. Tunnistaja D L andis kohtus ütlusi, et mingil ajal öösel saabusid E A ja Lauri Sild nende korterisse. Ta kuulis, et E A läks kööki ja Lauri Sild tuli temaga tuppa rääkima, mille järel läksid nad kööki, kus nägi, et E A nutab. Süüdistatav kandis D L pükse, sest ta enda omad olid pesumasinas. Lauri Sild rääkis talle, et oli sõpradega linnas joomas ja otsustas mingil hetkel Sinti ära tulla, kuid ei vastanud, millega nad tagasi tulid. Tunnistaja D L märkas Lauri Sild´i sokil verd ja päris selle kohta, mille peale vastas süüdistatav, et see ei ole tema asi ja ärgu uurigu. Samuti nägi D L laual nuga, kuid ei tea, kas see oli verine või mitte, seda ei vaadanud seda nii põhjalikult. Ta nägi, et Lauri Sild´il oli raha ning see oli köögiakna peal. Lauri Sild lakkus verist raha, mille järel pesi seda veega. 5 eurot andis ta tema ja A P kätte, 6 1-15-7872 kellega koos mindi tanklasse suitsu ostma. Konsumi juures nägid nad koos A P verist taksot. Politsei pidas nad teepeal kinni ning nad otsiti läbi. Politsei uuris, kas neil on keegi veel korteris ja nad ütlesid, et sõber ja sõbranaine, misjärel mindi korteri juurde, kus E A avas seest poolt ukse ning politsei tungis korterisse. Kannatanu X kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta süüdistatavat enne intsidenti ei tundnud. Ta töötas OÜ-s x ning osutas teenust OÜ-le x. 28.05.2015.a oli tal graafikujärgne öövalve ning ta osutas teenust sõiduauto Mercedes-Benz-iga, reg nr xxx. Tema ütluste kohaselt on igal taksol oma spetsiaalne number tellimusteks ja dispetšeritega suheldakse kutsungite kaudu. Kannatanu mäletab, et ta sai tellimuse Pühavaimu 8, kus taksosse tulid meesterahvas ja naisterahvas. Kliendid soovisid sõita Sindi Konsumi juurde. Esmalt sisenes meesterahvas tagumisest uksest esimesena ja nad olid valmis mõlemad taha istuma, kuid mingil hetkel mõtles meesterahvas ringi ja istus tema kõrvale ette ja naisterahvas istus tema taha tagumisel istmel. Asjaolu, et süüdistatav istus juhi kõrval ning kaasreisija E A tema taga tagumisel istmel leidis kinnitust ka süüdistatava ja tunnistaja E A antud ütlustega. Kohus, tuginedes 10.06.2015 fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile, tuvastas, et kannatanu tundis Lauri Sild´i ära näokuju ja näojoonte järgi. Kannatanule jäid hästi meelde silmad, sest sellel hetkel, kui autos käis võitlus, vaatas ta süüdistatavale põhiliselt silma. Kohus uuris ka teist 10.06.2015 fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, kus kannatanule on esitatud äratundmiseks E A, kuid kannatanu E A´t ära ei tundnud. Kannatanu ütluste kohaselt ei jõudnud ta kohale jõudes isegi öelda, kui suur on arve, samuti ei olnud ta jõudnud parkida, auto liikus ning ta pani tule põlema. Siis toimus kõik väga kiiresti, äkki sai ta aru, et teda oli noaga kõrri löödud, sest ta nägi, et süüdistatav Lauri Sild tõmbas käega noa tagasi. Hetke pärast purskas verd ja see esimene löök lõdvestas keha niivõrd, et edasi mäletab ta väga kiired lühikesi lööke. Ta mäletab, et jätkusid löögid pea piirkonda, aga kuna tal olid käed ees, siis see peatas löögid, et need ei ulatanud pähe. Mida rohkem lööke tuli, taganes kannatanu takso ukse ja istme vahelisse nurka, seda rohkem jäi süüdistataval ruumi ja löögid tugevnesid ja hakkasid tera otsaga üle käe tulema. Ta sai aru, et ei saa vastu süüdistatavale, keha oli jõetu ja pilt ujus silmade ees. Peale korduvaid noaga löömisi hakkas süüdistatav raha nõudma. Ta ütles selle peale, et võta raha, ära ainult tapa. Autos oli sel hetkel 35 eurot paberkupüürides ning see asus kahe istme vahel käetoe all konsoolis. Kannatanu avas selle, mille järel süüdistatav vaatas sinna sisse ja sel hetkel jättis ta löömise järgi. Ära kadusid konsoolist nii raha kui päikeseprillid. Kannatanu ei pööranud sellele erilist tähelepanu, mida süüdistatav konkreetselt kaasa võttis, sest aru, et kuna lööke ei tulnud rohkem, on tal võimalus süüdistatav autost välja lükata, mis tal ka lõpuks õnnestus. Süüdistatav lahkus, kui oli raha saanud. Kannatanu mäletab, et tal oli raadiosaatja katkises käes ning tal õnnestus abi kutsuda. Teadvusele tuli ta alles siis, kui keegi katsus ta kaela ja paigaldati tampoon verejooksu peatamiseks ning mäletab ka seda, et oli kiirabiautos. Tunnistaja A P andis kohtus ütlusi, et on OÜ-s x dispetšer ning oli sellel ametikohal ka 28.05.2015.a. Tema ülesandeks on vastu võtta tellimusi ja registreerida neid vihikusse. Andmed sisestatakse tavaliselt vastavalt tellimusele, esmalt märgitakse kellaaeg, seejärel koht ja siis kes tellimuse võtab ning tellija telefoninumber. Samuti märgitakse taksojuhi number, kes tellimuse võtab. Ta mäletab, et takso tellis aadressile Pühavaimu 8 naisterahvas. Asjaolu, et aadressile Pühavaimu 8 Pärnu tellis takso naisterahvas, leidis kinnitust ka süüdistatava ning tunnistaja E A´e kohtuistungil antud ütlustega. 7 1-15-7872 Kohtulikul uurimisel leidis täielikku kinnitust et Lauri Sild oli isik, kes kannatanut Xt noaga täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt üheksa korda kaela, pea ja käte piirkonda lõi. Kohus tuvastas, et kannatanule X´le tekitatud tervisekahjustused olid eluohtlikud. Seda kinnitab eelkõige 13.07.2015 isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt 15E-LäI0027, kuid ka kannatanu X 22.07.2015 SA Tartu Ülikooli kliinikumi väljavõte haigusloost. Kohus leiab, et kannatanu X seisundit pärast pussitamist kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ja sündmuskoha vaatlusprotokollile, mis on tehtud 29.05.2015.a kell 02.45 x Sindi linn Pärnumaa koos fototabeli ja asendi plaaniga ning tunnistaja T V kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja T V kohtus antud ütluste kohaselt on ta PPA Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik ning töötas sellel ametikohal ka 28.05.2015.a. Tema sõnade kohaselt reageeris patrull väljakutsele ja oldi kolmekesi, tema, välijuht P N ja kadett. Sindi Konsumi juures nägid nad universaalkerega Mercedest, mille kõrvalistuja uks oli lahti ning ukse juures oli ka üks verine rahatäht. Seda, kas juhi uks oli lahti, ta ei mäleta. Taksos oli meesterahvas külili vajunud ja taksos oli palju verd. Taksojuht ütles talle, et teda oli pussitatud ja ta vajab kiiresti abi. Ta vestles taksojuhiga, et viimane teadvust ei kaotaks ning nägi kaelal olevaid haavu. T V uuris, mis juhtus ning taksojuht selgitas talle, et võttis Pühavaimu 8 juurest peale ühe meesterahva ning ühe naisterahva. Mõne aja möödudes saabus kiirabi ja kannatanu viidi minema. Ta ise jäi koha peale ning hakkas otsima ümbruskonnast jälgi. Ütluste kohaselt vaatasid nad patrulliga ringi ning kadett hakkas käima korrusmajade juures, ta ise läks x asuva x juurde. Uksekäepidemel märkas ta veresugust jälge, samuti klahvilukustil, millest võis oletada, et kuriteo toimepanija võis sinna minna. Mõne aja pärast märkasid nad paarikest, kes juba varasemalt ringi liikus ja ta uuris, kus nad elavad. A P ja D L teatasid, et nende juurde tulid ööbima meesterahvas ja naisterahvas, kes saabusid kiirustades ja olid närvilised. Tunnistaja T V ütluste kohaselt kutsuti seejärel abiväge ja otsustati korterisse sisse tungida, kus olidki meesterahvas ja naisterahvas, kes olid ka taksos olnud ja nad toimetati jaoskonda. Tunnistaja A L andis kohtus ütlusi, et oli samuti PPA Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinikuna 29.05.2015.a mai öösel patrullis. Nad reageerisid teisele väljakutsele, mis Sindi linnas oli, aga enne sellel väljakutsele minekut, käisid läbi ka Sindi Konsumi juurest, et saada isiku kirjeldusi ja informatsiooni patrullilt, kes oli juba kohal. Sindi Konsumi juures nägid nad taksot ja politseipatrulli. Nad aitasid teist patrulli ja tiirutasid tänavat pidi, et leida isikuid, kes võivad asjaga seotud olla. Kui nende patrull oli liikunud edasi, siis oli kohapealne patrull märganud ühte poissi ja tüdrukut, kellega vestlema mindi ning kes teatasid, et nende juurde olid tulnud kaks isikut, kelle kirjeldus vastas otsitavatele, mistõttu otsustati minna x kontrollima. Tunnistaja A L andis ütlusi, et mingi aja möödudes läksid nad ühiselamus olevasse korterisse. Korteris viibiv meesterahvas oli alkoholijoobes, näha, et elu näinud, kuna tema sõnavõtt oli mahlakas. Noormees väitis, et tema nimi on J, kuid kuna oli alust arvata, et tema oli teo toimepanija, siis pani A L tal käed raudu, et toimetati Pärnu kainestusmajja. Kohus, tuginedes uuritud tõenditele, tuvastas, et pärast kannatanule vigastuste tekitamist ja raha äravõtmist, läks süüdistatav Lauri Sild minema, jättes üliraskes seisundis kannatanu maha. Asjaolu, et Lauri Sild läks x korterisse, võttis verised riided seljast, pani need pesumasinasse, pesi käed ja raha puhtaks, pani puhtad riided selga ning heitis puhkama kinnitavad süüdistatava enda ning tunnistajate E A, A P ja D L ütlused. Lisaks kinnitavad eeltoodut 8 1-15-7872 29.05.2015.a x Sindi Pärnumaa sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning asitõendite vaatlusprotokoll. Kohus leiab, et 29.05.2015.a x Sindi Pärnumaa sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab kuriteosündmusele vahetult järgnenud sündmuste asjaolusid, st sündmusega haakuvaid kuriteojälgi, verejälgi, mida oli võimalik leida x asuva x paremal pool asuva külgmise välisukse küljel, käepidemel. Sellest nähtub, et süüdistatav sisenes pärast kuriteo toimepanemist nimetatud x ja korterisse nr x, kus isik ka kinni peeti. Eeltoodud korterist leiti kuriteosündmusega puutumuses olevate isikute riideid ja muid esemeid. Korteris oli veremäärdumisega käekell, sokid, käekott, päikeseprillid ja nuga, mis oli kuriteo toimepanemise vahend. Samuti leiti korteris olevast pesumasinast riided, mida süüdistatav kuriteo toimepanemise ajal kandis ning millelt verejälgi pesemisega soovis eemaldada. Kohus tuvastas, et fotol nr 12 on näha ka diivani serva peal ja fotol nr 35 puhuri ees kuivamas raha – 5-eurosed kupüürid, mille süüdistatav oli kannatanult rünnaku järgselt röövinud. Asitõendi 29.05.2015 Pärnumaal Sindi Jaama 8 ees teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja pakendatud rahatähtede, prillide ning 29.05.2015 Pärnumaal Sindi x toas nr teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja pakendatud sokid, nuga, naiste käekott, päikeseprillid, käekell ning tunnistaja A L poolt 29.05.2015 ülekuulamise käigus eksperdile ja valveuurijale üle antud verekahtlase määrdumisega jalatsid tõendavad vere leidmist süüdistatavale kuuluvatel esemetel. Samuti nähtuvad võrdlusmaterjali võtmiste määrustest ja ekspertiisimaterjali võtmise protokollidest ning ekspertiisiaktist nr 15E-GE0818 19.08.2015 kannatanu ja süüdistatava DNA leidmise kohad, sealhulgas kannatanu DNA leidmine x Sindi Pärnumaa asuva kortermaja ukselingilt võetud proovist, mis sisaldas verd. Süüdistatav Lauri Sild andis kohtus ütlusi, et ta ründas taksojuhti, kuna tal sõitis katus ära, mis võis tuleneda sellest, et oli tarvitanud liiga palju alkoholi. Kohus, tuginedes uuritud tõenditele, tuvastas, et süüdistatava Lauri Sild´i joove ei olnud ekspertiisi kohaselt väga suur. 29.05.2015.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist nähtub, et Lauri Sild´il fikseeriti joove 0,83mg/l. Kohus leiab, et tegemist on keskmise joobega, milline ei ole sedavõrd raske, et inimene ei suudaks oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohtulikul uurimisel leidis täielikku kinnitust, et süüdistatav Lauri Sild pani teo toime omakasu motiivil, sest tegutses ainelise kasu saamiseks. Kohus tuvastas, et süüdistatav ei püüdnud ära joosta, nagu alguses oli plaaninud. Ta otsustas taksojuhti rünnata ja lüüa teda noaga kõrri, mille järel kasvas süüdistatava soov üle röövimiseks. Kohus tuvastas, et süüdistatav Lauri Sild tegi esimese löögi omakasu motiivil, selleks, et vabaneda taksoarve maksmiseks, rahalisest kohustusest. Taksoarve suurus oli 12,34 €. Kohus, tuginedes RKKK 3-1-1-129-13 lahendile, leiab, et kasu võib väljenduda nii toimepanija vara suurendamises kui ka varaliste kohustuste vähendamises. Kohtus leidis tõendamist, et Lauri Sild sundis vägivallaga kannatanut raha asukohta avaldama, et see enda valdusesse saada. Raha nõudmist tõendavad nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlused. Asjaolu, et süüdistatav taksost raha kaasa võttis tõendab seegi, et takso lähedusest leiti 10- ja 5-eurone kupüür ning nelja 5-eurose kupüüri olemine süüdistatava Lauri Sild´i käes. Kannatanu X on samuti oma ütlustega kinnitanud, et taksos oli 35 eurot 9 1-15-7872 paberkupüürides. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et süüdistatav oleks saanud verised rahatähed kusagilt mujalt. Ka tunnistaja E A kinnitas, et raha pärines taksojuhilt. Samuti on tunnistajad D L ja A P oma ütlustega kinnitanud, et süüdistatav oli kusagilt saanud raha 5eurostes kupüürides, mille ta puhtaks lakkus, pesi ja laiali jagas. Kohus hindab tõendeid kogumis ja ühelgi tõendil ei ole kindlaksmääratud jõudu. Lähtudes aset leidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate E A, A P, D L, A P, A L, T V ütlustest ning asjas kogutud tõenditest on kohus seisukohal, et Lauri Sild pani toime teise inimese mõrvakatse seoses röövimisega ja omakasu motiivil, so KarS § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 114 lg 1 p 5 sätestatud tegu tahtlust. Kohus leiab, et Lauri Sild pani KarS § 114 lg 1 p 5 sätestatud kuriteo kannatanu X suhtes toime otsese tahtlusega, sest teadis või vähemalt möönis, et lüües kannatanut vähemalt üheksal korral noaga kaelpiirkonda, on tavalise elukogemusega inimesele selge, et selle tagajärjel võib saabuda inimese surm. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Lauri Sild tegutses tapmistahtlusega, sest lõi kannatanud noaga, püüdes rahalisest kohustusest vabaneda ning võttes kannatanult kaasa ka raha. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et Lauri Sild´i poolt toimepandud tegu tuleb ümber kvalifitseerida röövimisena põhjusel, et röövimise või omakasu saamise kavatsus oli Lauri Sild´il juba enne seda, kui nad E A taksosse istusid. Kaitsja sõnul on seda kinnitanud ka tunnistaja E A. Kaitsja arvab, et süüdisatava tegevus oli suunatud eelkõige taksoarve mittemaksmisele ning valitud meetod tekitas kannatanult tervisekahjustuse, kuid leiab, et tapmise plaani või kavatsust süüdistataval ei olnud. Lauri Sild sai taksoarvest vabaks ja veel ka teatud rahalisi vahendeid, kuid selle tõttu ei ole tema käitumine suunatud eelkõige tapmisele. Kaitsja leiab, et subjektiivne külg tuleks ümber hinnata ja süüdistatava tegu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 5 järgi, mis on toime pandud raske tervisekahjustus tekitamisega. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht on oletuslik ega põhine ühelgi konkreetsel tõendil. Samuti ei ole süüdistatav oma teguviisi kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus selgitanud, ta on väitnud vaid seda, et tal sõitis katus ära. Seega leiab kohus, et järeldused kuriteo toimepanija käitumise subjektiivse külje kohta tuleb teha süüdistatava teo objektiivsete asjaolude põhjal. Tagajärjedelikti puhul peab süüdistatava tahtlus hõlmama nii tegu, tagajärge kui nendevahelist põhjuslikku seost. Riigikohus on lahendis 3-1-1-128-06 märkinud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda siis, kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Kohus asub seisukohale, et arvukad noalöögid annavad kinnitust toimepandud teo ohtlikkusest kannatanu elule ja tervisele ning viitavad tapmistahtluse olemasolule. Kohus leiab, et süüdistatav Lauri Sild, lüües kannatanult noaga korduvalt kaela piirkonda, sai aru, et võib põhjustada kannatanule sedavõrd raske tervisekahjustuse, et kannatanu sureb. Süüdistatav Lauri Sild sooritas noalöögid inimese elutähtsatesse piirkondadesse. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-46-11 välja toonud, et tapmistahtlusest annab tunnistust ka südame või 10 1-15-7872 muu elutähtsa piirkonna vigastamine, sest sel juhul on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema tegu võib kaasa tuua mistahes tagajärje, sealhulgas suure tõenäosusega surma. Kohtulikult uuritud tõenditest nähtuvalt olid löögid suunatud kannatanu kaela ja pähe, millised on elutähtsad piirkonnad. Kohus, tuginedes ekspertiisiaktile, tuvastas, et kannatanult tekitati torke-lõikehaav paremale poole kaela ülemises kolmandikus lõualuualuses piirkonnas, mis oli eluohtlik. Kohus leiab, et üldtuntud on ju asjaolu, et kuriteo toimepanemisel kaela noaga vigastamine võib üldjuhul kaasa tuua isiku surma, kuna tegemist on piirkonnaga, kus asetsevad või saavad alguse mitmed arterid, veenid, veresooned. Seega leiab kohus, et löögi sooritamise piirkond annab samuti kinnitust Lauri Sild´il olnud tapmistahtluse olemasolust. Kohtu hinnangul süüdistatav Lauri Sild pidi juba esimese noalöögi järel ainuüksi vererohkusest tulenevalt mõistma teostatud löögi eluohtlikkust, kuid vaatamata sellele jätkas korduvaid noalööke elutähtsate organite piirkonda. Kohus leiab, et sellest tulenevalt pidi ta mõistma isiku surma saabumist ja soovima isiku surma. Kuna süüdistatav pidi juba esimese noalöögi puhul arvestama ja prognoosima surma saabumise võimalikkust, aga jätkas siiski korduvate noalöökide sooritamist elutähtsate organite piirkonda, pidi ta soovima isiku surma saabumist, mis viitab otsesele tahtlusele. Tapmistahtluse tuvastamise puhul on oluline hinnata ka teo toimepanija käitumist teole vahetult eelnenud ja vahetult järgnenud ajal. Kohus tuvastas, et süüdistatav Lauri Sild alustas oma rünnakut kaitsetu inimese vastu, kes mitte mingil viisil ei ohustanud teda. Tapmistahtluse olemasolule viitab ka süüdistatava käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Ta ründas kannatanut korduvalt noaga, võttis raha ja läks ära, jättes kannatanu sündmuskohale surema. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitus, et oma ööbimiskohas vahetas ta riided, pani verised riided pesumasinasse pesema ning heitis puhkama. Selline tegevus näitab, et süüdistatav ei hoolinud kannatanu seisundist ega kahetsenud toimepandut. Süüdistatava käitumisest ei nähtu mingeid samme, mille põhjal võinuks asuda seisukohale, et ta lootis eelmärgitud tagajärje kujunemist vältida. Vaid patrullpolitseiniku, teise taksojuhi, kiirabi töötajate ning Pärnu Haigla arstide kiire ja professionaalse tegutsemise tulemusena õnnestus kannatanu X elu päästa. Kohtu hinnangul süüdistatav Lauri Sild teadis või vähealt möönis, et kannatanu võib mitmete samasse piirkonda tehtud noalöökide tagajärjel surra. Ta lõi kannatanut vähemalt üheksal korral noaga, mis tõid endaga kaasa elukohtlikud tervisekahjustused. Lauri Sild oma tegevusega on näidanud ülimat ükskõiksust inimelusse, sest tema poolt teostatud rohkearvulised noalöögid suurendasid raskete tagajärgede saabumise tõenäosust. Kohus tuvastas, et need löögid olid intensiivsed ja tugevad, millest tulenevalt ei õnnestunud kannatanul ennast korralikult kaitsta. Samuti nägi kannatanu, et vastupanu osutamine võib viia üksnes raskeima tagajärje saabumiseni. Seda tõendavad kannatanu X kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt mäletab ta, et kaela löömisel järel jätkusid löögid pea piirkonda, aga kuna tal olid käed ees, siis vaid see peatas löögid, mistõttu need pähe ei ulatunud. Ka kuriteo toimepanemise vahendit ja selle omadusi on peetud kohtupraktikas olulisteks asjaoludeks, mis annavad informatsiooni tapmistahtluse olemasolust. Kohus leiab, et lisaks Lauri Sild´i poolt teostatud löökide arvukusele näitab tapmistahtluse olemasolu ka löökide kiirus ning suund. Ründe ohtlikkust väljendab ka vahend, millega kuritegu toime pandi. Kohus tuvastas, et asitõendi vaatlusprotokollis oleva foto kohaselt on tegemist liigendnoaga pikkusega 11,5cm, laiusega 4cm, paksusega 1,5cm. Noatera on ühe lõikeservaga ning terava otsaga. Kohus tuvastas, et tegemist ei ole tavapärase noaga, vaid ohtliku teraga noaga, mis 11 1-15-7872 võib tungida sügavale kehaõõnde, kaela või pähe ning põhjustada tõsiseid tagajärgi. Täpseid ja kiireid lööke tehes ei kontrollinud süüdistatav Lauri Sild enam mitte kuidagi sündmuste edasist käiku. Löökide tugevust kinnitavad ka kannatanu X´l vasakul, enesekaitseks kasutusele võetud käele tekitatud vigastused, mis ulatusid lihaste ja kõõluste vigastusteni ning on fikseeritud ka SA Pärnu Haigla tõendis, mis kannatanu vigastusi sündmuse järgselt kajastab. Kohtuliku uurimise tulemusel leidis kinnitust, et süüdistatava poolt teostatud noalöögid olid suunatud elutähtsasse piirkonda. Kohus tuvastas, et esimese löögi tegi süüdistatav kannatanule ootamatult kaela, kui viimane taksot parkima hakkas, millest tulenevalt ei olnud võimalik kannatanul ka ennast kaitsta. Kannatanu X sõnade kohaselt on ta suur ja tugev mees, aga sel hetkel oli ta täiesti abitu, kuna parema käega parkis autot, kael oli sellises asendis, et süüdistataval oli väga hea sinna lüüa. Esimene löök kaela oli nii tugev, et põhjustas temas jõuetuse tunde, millest tulenevalt sai ta aru, et tema tahtest ei sõltu enam midagi ja ta süüdistatavale vastu ei saa. Ekspertiismäärusest ja isiku ekspertiisiaktist nr 15E-LäI0027 koos fotodega nähtuvad samuti kannatanu vigastuse detailsem paiknemine, vigastuste iseloom, raskusaste, tekkemehhanist ja aeg. Kohus leiab, et eksperdiarvamus tõendab põhjuslikku seost vigastuste tekitamise ja tagajärje vahel, enesekaitsele omaste vigastuste esinemist kannatanu vasakul ja paremal käel. Kohtulikul uurimisel kogutud materjalidega ei ole tuvastatud, et Lauri Sild ei oleks ette kujutanud seost oma teo ja tagajärje vahel. Riigikohtu lahendi 3-1-1-28-01 p-s 6 väljendatud seisukoha kohaselt peab isik üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost. Kohus leiab, et nimetatud kriteerium on käesolevalt täidetud. Kohus leiab, et analüüsides tegu tervikuna, ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes oleks Lauri Sild võinud arvata, et tagajärgi ei pruugi saabuda. Riigikohus on lahendites 3-1-1-142-05 p 18 ja 3-1-1-128-06 p 10 rõhutanud, et lootus tagajärje mittesaabumiseks peab olema tõsimeelne, tuginema konkreetsetele asjaoludele ega tohi toetuda süüdistatava poolt kontrollimatule õnnelikule juhusele. Kohus tuvastas, et Lauri Sild ei ole kohtusaalis välja toonud ühtegi argumenti ega asjaolu, mis annaksid tavalise elukogemuse pinnalt aluse kinnitada tagajärgede mittesaabumise lootuse olemasolu. Kohtuliku uurimise tulemusena selgus, et Lauri Sild suhtus täieliku ükskõiksusega kannatanu seisundisse, ei kontrollinud enam olukorda ega püüdnud kuidagi kannatanule ka abi osutada. Kannatanu pääses vaid tänu õnnelikule juhusele, mis ei olnud kuidagi süüdistatava mõjusfääris ega kontrolli all. Kohus leiab, et süüdistatava Lauri Sild´i kuriteojärgne kalkuleeritud ja kuriteojälgi kõrvaldav käitumine ei viita kuidagi sellele, et isiku joobeaste oleks tema taju ja arusaamist toimuvast mõjutanud. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja kohtumenetluse käigus ei ole esile kerkinud asjaolusid, mis lükkaksid ümber Lauri Sild´il esinenud tapmise tahtlust seoses omakasu motiivi ja röövimisega. Seega puudub alus kuriteo ümber kvalifitseerimiseks mõne muu karistusseadustiku paragrahvi järgi. Kohus leiab, et lähtudes tehiolude kogumist, so teo toimepanemise viisist, korduvatest jõulistest löökidest, vigastuste iseloomust ja paiknemisest pani Lauri Sild toime KarS § 114 lg 1 p 5 sätestatud kuriteo kannatanu X suhtes otsese tahtlusega, sest teadis, et lüües teist inimest noaga vähemalt üheksal korral kaela, võib see kaasa tuua teise isiku surma ning möönis seda. 12 1-15-7872 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohus leiab, et Lauri Sild´i poolt kannatanu noaga löömine oli põhjendamatu ning õigusvastane, millest tulenevalt alustas süüdistatav Lauri Sild kannatanu X suhtes teise inimese tapmise toimepanemist seoses röövimisega ja omakasu motiivil ning pani toime KarS § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et Lauri Sild ei pannud tegu toime hädakaitses ega ka hädaseisundis. Kohtus leidis tõendamist, et Lauri Sild´i keegi ei rünnanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Lauri Sild oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus tuvastas, et kohtueelses menetluses on Lauri Sild´il teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis (akt nr 388), mille käigus on hinnatud Lauri Sild´i vaimset seisundit. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis on teostatud 14.08.2015.a Tallinna Vanglas. Ekspert leidis, et Lauri Sild ei põe skisofreeniat ega mõnda teist rasket psüühikahäiret. Temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud Lauri Sild´il sellist psüühilist seisundit, mis oleks olulise määral mõjutanud tema teadvust ja käitumist ning takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja oma käitumist juhtida. Temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oli Lauri Sild süüdivusseisundis, st ta oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Lauri Sild on psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Seega ei esine Lauri Sild´i psühholoogilisi iseärasusi, mis oleks mõjutanud tema käitumist 29.05.2015.a. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Lauri Sild´i süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest ja arvestab eelkõige Lauri Sild´i süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Süüdistatav Lauri Sild on varasemalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 10.10.2013.a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Lauri Sild´il on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 9 kehtivat väärteokaristust. Kohus leiab, et varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast eelmisi süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist isikuga, kellel esinevad düssotsiaalse isiksusehäire tunnused, kes on varem toime pannud ka vägivallaga seotud kuritegusid. Teda on varem korduvalt karistatud vangistusega. 13 1-15-7872 Süüdistatav Lauri Sild pani toime esimese astme kuriteo, mis oli suunatud inimese elu vastu. Kohus tuvastas, et Lauri Sild seadis õigushüve kahjustamise eesmärgiks, seega realiseeris suurema teoebaõiguse kui see, kes teeb seda ettevaatmatusest. Tema tahtliku tegevuse tulemusena tekkisid kannatanule eluohtlikud vigastused, mis tänu õnnelikule juhusele ja kiirele abile ei põhjustanud inimese surma. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel on oluline arvestada ka isiku käitumisega vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kohus tuvastas, et pärast sündmust lahkus Lauri Sild sündmuskohalt, võttes kaasa kannatanult röövitud raha. Kohus hinnangul iseloomustab tema toimepandud teo julmust ka see asjaolu, et ta lakkus ühiselamu korteris, kuhu läks ööbima, lakkus verised rahatähed puhtaks, loputas need veega ning heitis puhkama. Eeltoodu näitab selgelt seda, et süüdistataval oli ükskõik, kas kannatanu jääb elama või sureb. Teda ajendas kuriteo toimepanemisele varalistest kohustustest vabanemine, omakasu saamine, mis hiljem kasvas üle varalise kasu saamise sooviks. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine viitab üksnes enda vajaduste rahuldamisele ning ükskõiksusele inimelu, kui kõrgeima õigushüve suhtes. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus, tuginedes süüdistatava kohtuistungil antud ütlustele, asub seisukohale, et Lauri Sild ei kahetse kannatanu suhtes toimepandud tegu. Süüdistataval oli kohtuistungil korduvalt võimalus kannatanult vabandust paluda, kuid seda ta teinud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on ükskõikne, millest väljendub tema tegevuse külmaverelisus teise inimese elu suhtes ning samuti täielik ükskõiksus kannatanu suhtes, kelle ta jättis abituna surema. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole osanud ei kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses oma tegevusviisi kirjeldada ega põhjendada. Pigem on süüdistatav olnud ärritatud, miks üldse toimunu kohta detailselt informatsiooni soovitakse teada saada. Tuginedes eeltoodule kohus leiab, et süüdistatav ei kahetse oma tegu ning ei ole aru saanud enda toimepandud teo tõsidusest ning raskusest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumise tõttu on kohus seisukohal, et Lauri Sild tuleb süüdi tunnistada KarS § 114 p 5 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 29.05.2015, mil Lauri Sild peeti kahtlustatavana kinni ning vahistati. Tsiviilhagi. Kannatanu X on esitanud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6295 eurot. Kohus leiab, et Lauri Sild´i süü varalise kahju ja mittevaralise kahju tekitamises kannatanule on nimetatud suuruses tuvastatud, millest tulenevalt tuleb tsiviilhagi rahuldada ning tekitatud kahju süüdistavalt välja mõista. 14 1-15-7872 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluses olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kannatanu X tsiviilhagi summa koosneb mittevaralisest ja varalisest kahjust kokku 6295 €. Mittevaraliseks kahjuks hindab kannatanu 2000 €. Varalise kahju moodustab saamata jäänud töötasu 3500 €, röövitud ja rikutud raha 35 €, ravimitele kulutatud 150 €, sõidule raviasutustesse 100 €, auto keemilisele puhastusele 210 €, auto remondile 150 €, riietele 150€. Riigikohus on oma 28.10.2010.a lahendis nr 3-1-1-79-09 p-s 8 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kannatanu ütluste kohaselt on tal tekkinud mitmed vigastused. Purustatud on parem keelenärv, mida ei ole võimalik taastada ning mööda keele keskjoont on keel paremalt poolt töövõimetu. See mõjutab otseselt toitumist, ei saa neelata selle keele pool, ning ka kõnelemist. Tema sõnade kohaselt on katki ka paremapoolne süljenääre, mida ei saa taastada, ja suupõhja lihased, mis tähendab seda, et parempoolne neel, mis mõjutab toitumist, ei tööta. Kannatanu kätt on operetitud korduvalt, kuid väike näpp enam liikuma ei hakka. Kannatanu ütluste kohaselt on tal võimalik juhtida vaid automaatkastiga sõiduautot ning tema igapäevaelu on vahejuhtumi tõttu häiritud. Tema koostööleping OÜ-ga x on lõpetatud, kuna ta ei oleks suutnud oma kohustusi täita. Kuus kuud on ta olnud haiguslehel, mida enam pikendada ei saanud ning millest tulenevalt on talle määratud puue ja töövõimetus esialgselt üheks aastaks. Seda kinnitab ka 27.11.2015.a Sotsiaalkindlustusameti otsus nr 1287917, mille kohaselt on X´l kuriteo tagajärgedest tulenevalt töövõimetus 80%. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 22.07.2015.a haigusloo väljavõttest nähtub, et kannatanu vajab saadud vigastuse tagajärjel jätkuvalt ravi. 15 1-15-7872 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kannatanu nõue välja mõista mittevaraline kahju summas 2000 € on põhjendatud. Samuti loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kannatanu esitatud varalise kahju nõuet. Süüdistatav Lauri Sild teatas kohtuistungil, et nõustub kannatanu tsiviilhagiga ning hagile vastu ei vaielnud. Seega on süüdistatav hagi õigeks võtnud. Samuti ei vaielnud kaitsja tsiviilhagile vastu. Kuivõrd hagi on õigeks võetud, siis leiab kohus, et see tuleb rahuldada. Seega tuleb

§ 310, Ts

MS § 440 lg 1 alusel Lauri Sild´ilt välja mõista tsiviilhagi kannatanu X kasuks summas 6295 eurot. Asitõendid.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt tuleb jätta kriminaalasja juurde: -CD-plaat Sindi telekom OÜ turvakaamera salvestisega; -CD-plaat ETK kaupluse Sindi Konsum turvakaamera salvestisega; -CD-plaat Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestisega.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt kuuluvad hävitamisele asitõendite lattu hoiule antud objektid: rikutud 5 € rahatäht (pakend nr 1); rikutud 10 € rahatäht (pakend nr 2); DNA proov kahel tampoonil tagumise istme kõrvalistuja ukselingilt (pakend nr 6); verekahtlase määrdumisega sokid ühiselamust (pakend nr 1); liigendnuga ühiselamu toa laualt (pakend nr 2); hall käekott verekahtlase määrdumisega ühiselamu toast (pakend nr 3); sinise raamiga päikseprillid (pakend nr 4); käekell (pakend nr 5); beeži värvi dressipluus „Only“ (pakend nr 8); sinist värvi teksapüksid „Reserved“ (pakend nr 10); roosa tuulepluus „Skila“ (pakend nr 11); jalatsid, mis oli Lauri Sillal korterist kainestusmajja toimetamisel jalas (pakend nr 1 ja pakend nr 2).

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada musta värvi päikseprillid (pakend nr 3) X´le.

Menetluskulud.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Seega tuleb Lauri Sild´ilt järgevad menetluskulud riigituludesse välja mõista. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude väljamõistmise korda. Käesolevas kriminaalasjas on Lauri Sild´i menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega, so 1075 €. Samuti

§ 175lg 1 p 3 kohaselt isiku kohtuarstlik ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 15ELä

I0027) 84 € ja DNA ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 15E-GE0818) 5985 €.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu ka Lauri Sild´i määratud kaitsjale Vahur Krinal´ile makstud tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja – menetluses 936 €. Seega Lauri Sild´ilt tuleb välja mõista menetluskulud kokku summas 8080 €. Süüdistatava Lauri Sild suhtes on teostatud ka ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (akt nr 388) selgitamaks, kas isik sai aru oma teo tähendusest, on võimeline osalema 16 1-15-7872 uurimistoimingutes ja kandma karistust. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt tuleb ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 255 € jätta riigi kanda. Anu Tammeniit Kohtunik Rene Järvmägi Rahvakohtunik Peep Põlma Rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2016.a kohtuotsuse resolutsioon: Pärnu Maakohtu

1. jaanuari
2. a kohtuotsus Lauri Silla (SILD) suhtes jätta muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Lauri Sillalt Eesti Vabariigi kasuks 120 (sada kakskümmend) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Vahur Krinalile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsus jõustus 19.04.2016.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega. 17