Obsah (6)

§ 175§ 336§ 172§ 138§ 143§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-10474 Tsiviilasi

§ 175lg 1 mõttes.

Käesolevas asjas ei ole põhjendatud välja mõista kahe lepingulise esindaja õigusabikulusid, kuna asi oli keskmise keerukusega hagita asi. Eeltoodud põhjendustel mõistis kohus HR-lt välja NM kasuks menetluskulud 3048 eurot, s.o õigusabi 25,4 tunni ulatuses x 120 = 3048 eurot käibemaksuga. NM menetluskulude nõue jäi rahuldamata 4437,60 euro ulatuses (õigusabikulu). MM määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse ning uue määrusega mõista HR-lt täiendavalt välja menetluskulud 4579,40 eurot, millest õigusabikulu moodustavad 4329,40 eurot ja kohtukulu 250 eurot. 05.-09.03.2012 õigusabitoimingute eest jättis maakohus põhjendamatult välja mõistmata 2 tunni ulatuses õigusabikulu. 09.05.2012 HR poolt organiseeritud koosolekust/nõupidamisest osavõtmine XXXXXXXXX maaüksusel oli vajalik kompromissi leidmiseks. HR kutsus kokkusaamisele ka Nissi ja Kernu valla esindajad, s.h oli kohal Kernu valla vallavanem EK, samuti olid kohal osad piirinaabrid ja oli ka 4 Tuuliku aiandusühistu esimees. Kompromissini küll ei jõutud, kuid ei saa väita, et tegemist oleks olnud kasutu toiminguga. Seega on koosoleku faktiline aeg 1 tund käsitletav vajaliku ja põhjendatud ajakuluna. 24.05.-17.07.2012 õigusabitoimingud on põhjendatud vähemalt 8 tunni ulatuses. HR 11.04.2012 vastus oli kokku 8-l lehel ja koos vastusega esitati 7 lisa. MM 02.07.2012 seisukoht oli mahuliselt 6 lk ning koos seisukohaga esitati 8 lisa, mille esindaja oli ise kogunud. 08.08.2012 õigusabi on vajalik, kuna esindaja pidas oluliseks ise olukorraga tutvuda, et saada tervikpilt järjekordselt aset leidnud muudatustest (metallpost teel, killustiku ärakoorimine, tee kitsendamine piiretega jne). Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et õigusabi saab ja tuleb osutada üksnes advokaadi kontoris ning kohapeal asjaoludega tutvumine on alati kliendi enda riisikol selles mõttes, et vastavad kulud jäävad kindlasti kliendi enda kanda. Seetõttu tuleb toimingule kulunud 1 tundi pidada kohtuasjaga seotud toiminguks. 29.10.2012 paikvaatluse põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 2 tundi ja 40 minutit. Maakohus määras paikvaatluse algusajaks kell 12.00 ja menetlusosalised olid kohal alates sellest kellast, kuigi kohus hilines paikvaatlusele üle 1 tunni. HR 26.10.2012 EÕK muutmise taotluse läbitöötamisele ja sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik vähemalt 4 tundi. Maakohus ei arvestanud, et HR tugines taotluses sellele, et üle Hingu oja saaks rajada uue silla. See väide oli menetluses uus ja vajas seetõttu süvendatult läbitöötamist. Ilmselgelt ei saa pidada heaks tavaks õigusaktidesse süvenematult menetlusdokumentide koostamist. 05.03.2013 õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Maakohus arvestas küll istungi faktilist ajakulu ja nõupidamise ajakulu, kuid jättis täielikult arvestamata ettevalmistuse kulu. Istungiks kogunenud dokumentide maht oli võrdne ühe täiemahulise kohtutoimikuga ja on ebamõistlik eeldada, et esindaja suudaks selle mahu läbi töötada vähem kui 1 tunniga. 02.04.2013 taotluse sisu ja mahtu arvestades ei ole 1 tund ja 30 minutit sugugi ülemäärane. Samuti ei ole ülemäärane ajakulu 08.05.2013 Maaküte OÜ-le järelepärimisele, mis on üheleheküljeline A4formaadis e-kirja väljatrükk, kulunud 30 minutit. 16.05.2013 taotluse põhjendatud ajakulu on kindlasti vähemalt 1 tund, arvestades, et taotlusel on lisad, mis vajasid läbitöötamist. 29.05.2013 taotlus kohtutäitur Kairi Kummile on 1-lehekülje pikkuse sisuga ning sellele on lisatud tõendid mistõttu 1 tund ja 30 minutit ei ole sugugi ülemäärane ajakulu. 16.09.2013 ja 24.09.2013 õigusabitoimingud tuli teha seetõttu, et HR rikkus EÕK määrust. Ebaõiglane on, kui HR poolse õigusrikkumise tagajärg jäävad hüvitamata avaldaja menetluskulud, mille teke on otseses põhjuslikus seoses HR õigusvastase käitumisega. Kahe toimingu peale 1 tund on põhjendatud ajakulu

1. 08.11.2013 õigusabitoimingu kulu tuleb hüvitada, sest menetlustoiminguks, mis tehti oli kohtule järelepärimise saatmine. Kohtule järelepärimiste saatmine menetluse seisu ja ajakava osas on asjakohane ja vajalik toiming ning kogu asjaajamisele (s.h kliendiga nõupidamine jne) kulunud 1 tund ei ole ülemäärane. MM päringule järgnes kohtu 11.11.2013 selgituskiri osapooltele. 5 27.-29.11.2013 õigusabikulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses. 2013 novembri lõpuks oli kohtumenetlus seisnud ca pool aastat. Seetõttu oli esindajal vaja läbi töötada kogu eelnev toimik koostamaks kohtu poolt küsitud vastust. 07.01.-10.02.2014 õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. 07.01.2014 taotluse põhjendused olid 1 lehel ning 40 minutit ei ole ülemäärane ajakulu. 13.01.2014 esialgse õiguskaitse taotlus kajastas endas uusi asjaolusid ning selle koostamine ei olnud võimalik 45 minutiga. 29.09.2014 ettevalmistus ja esindus maakohtu istungil on põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 tunni ulatuses. Väär on kohtu seisukoht, et kohtuistungi ajakulu on üksnes 2 tundi. Kohtukutsetes paluti kõigil menetlusosalistel ja nende esindajatel ilmuda kell 9:
2. See, et kohus alustas istungit 30 minutit hiljem, ei tähenda, et menetlusosalised või nende esindajad oleks tohtinud hilineda.
3. ja 22.04.2015 õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik 3,5 tunni ulatuses. Õigusabikulu vähendamise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et avaldaja taotlus rahuldati osaliselt. 25.05.2015 õigusabitoimingule kulunud 2 tundi oli vajalik ja põhjendatud kulu, kuna täitetoiming ise kestis kokku vähemalt 1,5 tundi ja aega kulus nii HR kutsutud Eestimaa Ühendatud Vasakparti aukohtu esinaisega suhtlusele kui ka eksperimendi korraldamisele, mille käigus MM tõi lähedal asuvast Laitse Rallipargist tuletõrjeauto ning üritas sellega juurdepääsuteed läbida. Ta suutis suunaga XXXXXXXXX kinnistult XXXXXXX kinnistule truubi osa ja HR poolt teele tehtud kurvi raskustega läbida, kuid sõites XXXXXXX kinnistult tagasi XXXXXXXXX kinnistule sõitis auto maha teele paigaldatud puuposti. Truubi juures oleva teelõigu läbimine oli keeruline ja isegi professionaalne veoautojuht MM sai sellega hakkama osaliselt ning äärmiselt aeglaselt sõites ja aegajalt manööverdades. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult rahaliselt kindlaks määramata ja välja mõistmata vähemalt 20 tundi õigusabikulu ehk rahaliselt 2600 eurot + käibemaks, kokku 3120 eurot. Maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata ka dokumentaalse tõendi hankimise kulu - RTS Infraehitus OÜ Tuuliku AÜ 26 tee lahenduse väljatöötamise, mahtude arvestuse ja 31.03.2013 hinnapakkumise koostamise kulu - 250 eurot. MM küsis hinnapakkumist, et seda kasutada tõendina kohtumenetluses. RTS Infraehitus OÜ hinnapakkumist hindas maakohus tõendina 29.10.2014 määruses. Maakohus pidas põhjendatuks õigusabile kulunud aega 41,29 tundi. Kui korrutada see läbi tunnihinnaga 120 eurot on tulemuseks 4920 eurot. Lisades sellele käibemaksu, on tulemuseks 5904 eurot ehk 829,20 eurot suurem summa, kui on rahaliselt kindlaks määranud ja välja mõistnud maakohus. Lisaks vähendas maakohus põhjendamatult avaldaja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määra 120 euroni ilma käibemaksuta. Selline otsustus ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (näiteks Tallinna Ringkonnakohus määruses nr 2-12-
4. Arvestades tunnihinda 130 eurot + käibemaks oleks maakohus pidanud rahaliselt kindlaks määrama ja välja mõistma maakohtu enda põhjenduste alusel 6396 eurot. HR määruskaebus HR palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldaja ja NM menetluskulude kindlaksmääramise taotlused menetlemata ja tagastada või alternatiivselt vähendada väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. HR jääb varem esitatud vastuväidete juurde ja palub neid arvestada. 6 Täiendavalt märgib ta, et

§ 336

lg 5 ning justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 203 lg-te 11 ja 2–5 ning § 241 lg 5 koostoimes tohib advokaat tsiviilkohtumenetluses kohtule esitada dokumente alates 01.04.2015 üksnes E-toimiku süsteemi vahendusel.

§ 336

lg 6 sätestab, et eelkirjeldatud põhimõtteid rikkuvat e-kirja teel edastatud menetlusdokumenti võib kohus menetleda üksnes juhul, kui e-kirja teel menetlusdokumendi edastamiseks on toodud välja mõjuv põhjus, mida avaldaja esindaja ei ole aga välja toonud. Seega tulnuks avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jätta menetlemata ja avaldajale tagastada. Maakohus ei võtnud seisukohta selle osas, et NM põhiliseks esindajaks kohtumenetluses oli Kaido Miitra, kes osales NM esindajana paikvaatlusel ning istungitel ning selles osas, et alates 03.05.2013 oli NM esindajatena M. Tamme ja M. Paddari kaasamine täiendavate esindajatena põhjendamatu ning ebavajalik. Käesolev asi ei olnud keerukas ning mitme esindaja menetluses osalemise vajaduse puudumist kinnitab ka fakt, et HR ja avaldajat esindas menetluses üks esindaja. Pealegi juurdepääsu ajaloolise kulgemise põhilise vastuväite esitas varasemas menetluses NM ning seda kordas paikvaatlusel ja 05.03.2013 istungil K. Miitra. Järelikult ei olnud täiendavate esindajate M. Tamme ja M. Paddari kaasamine vajalik. Ka ei ole maakohus arvestanud ühegi K. Miitra, M. Tamme ega M. Paddari vastuväitega. Järelikult ei olnud NM esindajate vastuväited asjakohased ega vajalikud. Maakohus oleks pidanud rakendama

§ 172

lg 8, 152 lg 3, Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ koostoimes tunnitasu alammäära 2,34 euro keskmist ehk viiekordset korrutist 11,7 eurot lepingulise esindaja kulude välja mõistmisel. Menetluskulude kindlaks määramisel ja välja mõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha hagi (või ka hagita menetluses avalduse) esitamisel. Seega tulnuks maakohtul mõistliku suurusena rakendada lepingulise esindaja tunnitasu 11,7 eurot. Vastused määruskaebustele Avaldaja ja NM paluvad jätta HR määruskaebus rahuldamata. HR palub jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb HR-lt avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ning uue määrusega suurendada HR-lt avaldaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 250 euro võrra. MM määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, HR määruskaebus jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub avaldajaga, et kohtule esitatud RTS Infraehitus OÜ hinnapakkumise näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, mistõttu on selle saamiseks tehtud kulutused käsitletavad menetluskuludena. Vastavalt

§ 138

lg-le 2 on menetluskuludeks kohtukuludena asja läbivaatamise kulud, mille hulka kuulub ka dokumentaalse tõendi saamise kulu (

§ 143p 2).

Kuna kohtud jätsid menetluskulud HR kanda, siis on avaldajal õigus nõuda ka nimetatud kulutuste hüvitamist (menetluskulude jaotamisel ei ole kohtud teinud otsustes mingeid erandeid). Hinnapakkumisele viitas otsuse põhjendavas osas ka maakohus. Seetõttu ei ole alust väita, et vastavat kulu summas 250 eurot ei tuleks avaldajale hüvitada. Ülejäänud osas ei anna avaldaja väited alust esimese astme kohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses loetletud tööde sisu ja nimetatud tööle väidetavalt kulunud aega ning avalduses esitatud tööde sisu ja ajakulu analüüsides 7 jõudnud järeldusele, et avaldaja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab lugeda 42,29 tundi. Vastavale järeldusele on kohus jõudnud iga avalduses nimetatud töö sisu ja sellele väidetavalt kulunud aega hinnates, seega on põhjendamatu määruskaebuses toodud väide, et kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad avaldaja esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalil. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista avaldaja taotletud ulatuses. Samuti ei ole õige avaldaja kaebuses sisalduv hinnang kohtupoolsele käsitlusele õigusabi tunnihinna suuruse osas. Maakohus on igati põhjendanud, miks ta leidis, et vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot (käibemaksuga). Kohus kohaldas nimetatud tunnitasu määra seetõttu, et sellist tunnitasu on vajaliku ja põhjendatuna käsitlenud oma praktikas ka Riigikohus. Lisaks arvestas kohus lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilise kogemusega ning asjaoluga, et tsiviilasi on keskmise keerukusega hagita asi. Madalama astme kohtu kaalutlusotsust saab ringkonnakohus muuta vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole kohus seda teinud. Põhjendamatu on ka avaldaja etteheide maakohtu menetluskulu arvutuskäigule. Maakohus leidis, et esindajatasu suuruseks on tunnihind 120 eurot (käibemaksuga) ning korrutas selle põhjendatud ja vajaliku ajakuluga, s.o 42,29 tunniga, saades matemaatiliselt korrektselt summaks 5074,80 eurot. Avaldaja leiab alusetult, et väljamõistetud summale lisandub täiendavalt käibemaks. Vastuseks HR määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et nimetatud isiku õigusi ei ole riivatud sellega, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaadati, kuigi avaldusest ei nähtu mõjuv põhjus, miks see esitati e-posti teel. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on see edastatud HR esindajale, toimikust nähtuvalt esitas HR avalduse kohta oma vastuväited, millega maakohus määruse tegemisel ka arvestas. Toimiku materjalist nähtub, et 03.05.2013 andis adv M. Tamme kohtule teada esindusõigusest ja NM-ga 29.04.2013 sõlmitud kliendilepingust (tl 115, II köide). Samuti nähtub toimikust, et 06.12.2013 palus adv M. Paddar end lisada e-toimikusse NM esindajana. Lisaks nähtub toimikust, et NM nimel on menetlusdokumente allkirjastanud lepingulised esindajad, kes on ka võtnud osa kohtuistungitest. Seega on tõendatud, et kulu näol, mille hüvitamist HR-lt nõuti, on tegemist NM kulutusega lepingulistele esindajatele. See, et NM esindas menetluses K. Miitra, ei mõjuta õigust kasutada professionaalset õigusabi. Kulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel hindas kohus mitme lepingulise esindaja osalemise vajalikkust ning leidis, et põhjendatud on ühe professionaalset õigusabiteenust pakkuva esindaja osalemine ning vähendas selle võrra väljamõistetavat õigusabikulu. HR viide

§ 172

lg-le 8 ei ole asjakohane, kuna Riigikohtu praktikast lähtuvalt tuleb ka hagita menetlustes esindajakulu väljamõistmisel kohaldada

§ 175lg-d 1-31 ning lähtuda eelkõige kulude vajalikkusest ja põhjendatusest.

Eeltoodust tulenevalt ei muuda ringkonnakohus maakohtu seisukohta vajaliku ja põhjendatud õigusabi ulatuse osas. Menetlusosalisi esindanud lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutluspiire ületanud.

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 8