4-16-1529/8

4-16-1529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 a, Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number Väärteoasi 4-16-1529 M.B. kaebus Keskkonnainspektsiooni 19.02.2016 otsusele väärteoasjas nr 940016000025, millega M.B.-d karistati KPS § 77 lg 2 järgi. Menetlusosalised, esindajad Kaebuse esitaja: M.B., kaitsja Ants Kuningas (e-post: ants.kuningas@gmail.com). Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106, asukoht Kopli 76, Tallinn, epost valve@kki.ee). RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M.B kaebus ning tühistada Keskkonnainspektsiooni 19.02.2016 otsus väärteoasjas nr 940016000025 ning lõpetada väärteomenetlus M.B suhtes teos väärteotunnuste puudumise tõttu (VTMS § 29 lg 1 p 1).
3. Mõista riigieelarve vahenditest M.B kasuks välja 318 eurot väärtoeasjas valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule otsuse teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale saabus 01.03.2016 M.B kaebus Keskkonnainspektsiooni 19.02.2016 otsusele väärteoasjas nr 940016000025, millega M.B-d karistati KPS § 77 lg 2 nõuete rikkumise eest. Keskkonnainspektsiooni 19.02.
5. a otsuse kohaselt karistati M.B-d kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 2 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 240 eurot selle eest, et M. B on väidetavalt rikkunud KPS § 18 lg 1,5,6 ja 8 alusel kehtestatud andmete esitamise korda. Sama väärteo kvalifikatsioon on kajastatud kohtuvälise menetleja poolt 20.01.2016 koostatud väärteoprotokollis. Väärteoprotokoll on teatavasti samaväärne kriminaalmenetluse süüdistusaktiga. Käesoleval juhul ei kajastu väärteoprotokollist (ega väärteootsusest) kaebaja erisubjektsus, mis võimaldaks lugeda süüteokoosseisu tunnused täidetuks. Kuigi M.B on andnud menetluses ütluseid, sh selgitanud, et tema poolt ei ole
6. aastal üldse kala püütud, kusjuures kuni juunikuu lõpuni 1 4-16-1529 kasutas kalapüügiõigust kalur I.S., kes volitusest tulenevalt esitas kalapüügiloa andjale ka vastavate kuude kalapüügipäevikud. I.S. on esitanud kalapüügipäevikuid õigeaegselt mais (kalapüügipäevik NR XXXXX) ja juunis (kalapüügipäevik NR XXXXXX), kusjuures juuni päevikus on kalur kirjutanud „püünis väljas“. Pärast 2015 juunikuud ei ole ükski püügiloale kantud isikutest püügiloa alusel kala püüdnud. Augustikuus helistati kalamajanduse osakonnast M.B-e ja teatati, et kalapüügipäevik on esitamata. M.B helistas I.S.-le ja palus dokumendid korda ajada, sest nii püügiluba kui kalapüügipäevik olid I.S valduses. I.S lubas esitada kalapüügipäevikud koheselt, kuid jättis kohustuse täitmata. Septembris 2015 helistati M.B-le kalamajanduse osakonnast uuesti ja teatati, et kalapüügipäevik on ikka esitamata. Saadu info alusel võttis M.B I.S-i käest kalapüügipäeviku ja esitas selle kalapüügiloa andjale 28.09.2015 kuupäeval. Kohtuväline menetleja ei ole M.B selgitusi arvestanud ega kontrollinud, vaid on teinud süüstava otsuse, kuigi M.B tegevuses puudub süüteokoosseis. M.B ei ole erisubjekt, kes oleks kohustatud esitama kalapüügipäevikut juuli ja august 2015 kohta, sest ei ole kalapüügiloa omanik, laeva kapten ega kala esmakokkuostja kalapüügiseaduse tähenduses. M.B-le ei ole väljastatud ka kirjalikku volitust. Seega ei saanud M.B panna toime väärteootsusega temale inkrimineeritud väärtegu. Lisaks eelnevale on kohtuväline menetleja määranud karistuse kehtetu seaduse ja kehtetu määruse alusel. KPS, mis kehtib alates 01.07.2015, ei sätesta § 18 koosseisus kalapüügiandmete esitamise kohustust. KPS § 18 sätestab kalapüügi nõudeid eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks. Viidatud paragrahvis ei ole lõikeid 1, 5, 6 ja 8, millele on viidanud kohtuväline menetleja väärteoprotokollis ja otsuses. Selle paragrahvi alusel ei ole kehtestatud ka määrust andmete esitamise korra kohta. Seega ei olnud M.B-l võimalik perioodil 05.08.2015 — 05.09 2015 rikkuda KPS § 18 lg 1, 5, 6 ja 8 sätestatut. Kaebaja palub hüvitada kaitsjatasu summas 318 eurot. Kaitsja õigusabikulu seisnes: väärteoprotokolli ja üldmenetluse otsusega tutvumine – 0,25 tundi; konsultatsiooni kliendiga ja kaitsestrateegia määratlemine – 0,5 tundi; kaebuse koostamine ja esitamine maakohtule (2,5 lk) 1,9 tundi. Kokku menetlusaluse isiku kaitsja õigusabiteenusele kulunud aeg väärteoasjas 2,65 tundi. Kaitsja õigusabiteenuse tunnitasu esindamiseks käesolevas väärteomenetluses on 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks 20%. Põhjusel, et M.B ei ole käibemaksukohuslane, puudub menetlusalusel isikul võimalus käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kaitsjatasu kokku 318 eurot (õigusabikulu 265 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, summas 53 € ). Kohtuvälise menetleja seisukoht
7. 23.03.2016 saabus kohtule Keskkonnainspektsiooni seisukoht, mille kohaselt nõustub Keskkonnainspektsioon M.B kaitsja poolt esitatud kaebusega, milles kaitsja taotleb Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist koosseisu puudumise tõttu. Vaadanud üle väärteotoimiku materjalid, leiab Keskkonnainspektsioon, et väärteomenetluse käigus on tõendites esinevad vastuolud jäänud kõrvaldamata, mistõttu M.B süü ei ole väärteoasjas kahtlusteta tõendatud. Kohtu seisukoht
8. Kohus, tutvunud M.B kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt tuleb väärteomenetlus juhindudes VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 301 jätkamata lõpetada, kui kohtuväline menetleja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast (vt Riigikohtu 2 4-16-1529 kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 otsust asjas nr 3-1-1-21-16, p 7, 29.01.
10. a otsus asjas nr 3-11-94-07, p 8 ja 24.09.
11. a otsus asjas nr 3-1-1-38-14, p 6.). Kohtumenetluses esitatud kohtuvälise menetleja seisukohast nähtuvalt nõustub ta esitatud kaebusega, millega taotletakse väärteomenetluse lõpetamist, samuti leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja süü ei ole väärteoasjas kahtlusteta tõendatud. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub seega ühemõtteliselt, et väärteomenetluse käigus on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule süüksarvatud tegu talle ette heitmast, mistõttu, juhindudes VTMS §-st 2, KrMS §-st 301 ja § 29 lg 1 p-st 1, rahuldab kohus M.B kaebuse ja lõpetab väärteomenetluse M.B suhtes teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
12. M.B kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulud summas 318 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on taotluses märgitud kaitsjale makstav tasu, arvestades kaitsja töö hulka ja selle tegemiseks kulutatud aega, mõistliku suurusega ning tuleb VTMS § 23 alusel M.B-le hüvitada riigieelarve vahenditest. Vastavalt kaitsja taotlusele määrata kaitsjatasu väljamaksmiseks XXXX OÜ kontole nr XXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 3