← Eesti

3-14-51046/83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-51046 Haldusasi IT kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – IT Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IT määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta IT määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. novembri
  5. a määrus haldusasjas nr 3-14-51046 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. IT esitas 20.01.2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-18/14/2025-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 119 000 eurot seoses tema kinnipidamisega inimväärikust alandavates tingimustes. Tallinna Vangla andis 27.02.2014 kirjaga nr 518/14/2025-2 taotlejale tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. IT kõrvaldas kahju hüvitamise taotluses esinenud puudused 03.03.
  7. Tallinna Vangla ei lahendanud IT kahju hüvitamise taotlust selleks ettenähtud tähtaja jooksul.
  8. IT esitas 04.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud 119 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.03.2007-06.03.2008 ja 23.07.201019.01.
  9. Pikaajalise kinnipidamisega ebainimlikes ja väärikust alandavates tingimustes tekitati kaebajale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kaebajat hoiti ülerahvastatud ja lukustatud kambris, tal ei võimaldatud käia piisavalt duši all, tal ei lubatud kasutada telefoni perega 3-14-51046 suhtlemiseks, puudusid kehakultuuriga. võimalused kambriväliseks tegevuseks ja tegelemiseks
  10. Tallinna Halduskohus vabastas 04.09.2014 määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 15 eurot ületavas osas, võttis kaebuse menetlusse, jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (p 3) ning lõpetas haldusasja nr 3-14-51046 menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu (p 4). IT esitas Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 määruse p-dele 3 ja 4 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.01.2015 määrusega määruskaebuse ning tühistas halduskohtu 04.09.2014 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning tegi asjas uue määruse, millega luges kaebuse tähtaegselt esitatuks.
  11. Tallinna Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu. Perioodide 15.03.2007– 06.03.2008 ja 23.07.2010–19.01.2011 osas on kahjunõude esitamise tähtaeg mööda lastud ning kaebus tuleb selles osas läbi vaatamata jätta. Muus osas tuleb kaebus rahuldamata jätta.
  12. IT palus 07.05.2015 vastuses kahjunõude tähtaja ennistada. Perioodil 15.03.2007– 06.03.2008 ja alates 23.07.2010 ei võimaldatud kaebajal Euroopa karistusõiguse reeglitega tutvuda. Muud Tallinna Vanglas olevad dokumendid ei anna kaebaja õigustest ettekujutust. Kaebaja ei teadnud, millised õigused tal on ega saanud seetõttu nende rikkumise peale ka kaevata. Õiguste rikkumisest sai kaebaja teadlikuks
  13. a detsembris Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendist asjas Tunis vs Eesti.
  14. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.11.2015 määrusega vastustaja taotluse ning jättis kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel osaliselt läbi vaatamata perioodide 15.03.2007-06.03.2008 ja 23.07.2010-19.01.2011 osas (resolutsiooni p 1). Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks perioodi 15.03.2007-06.03.2008 ja 23.07.2010-19.01.2011 osas (resolutsiooni p 2). Kaebajal tuli esitada kohtule täpsustatud kaebus 15 päeva jooksul määruse jõustumisest (resolutsiooni p 3). Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole ka juhul, kui vangla on taotluse jätnud tähtaegselt läbi vaatamata. Tallinna Vangla jättis kaebaja kahjunõude tähtaegselt lahendamata. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kaebaja on kohustuslikku kohtueelset menetlust järginud ja võtta seisukoht, kas vanglale oli kahjunõue esitatud tähtaegselt. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajad on seotud erinevate sündmustega. Kolmeaastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahjust teadasaamisest ning kümneaastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahju tekitamise sündmusest. Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks üldjuhul selle tekkimise hetkel. Kuivõrd kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega, sh liiga vähese isikliku ruumiga Tallinna Vangla kambrites, siis pidi kaebaja väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teada saama koheselt. Olukorras, kus mittevaralise kahju hüvitamist nõutakse muu hulgas seoses sellega, et kambris oli kinnipeetava jaoks liiga vähe ruumi, on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 mõttes hetk, mil kaebaja niisugustesse kinnipidamistingimustesse asetati. Kui kaebaja ei tunnetanud väärikuse alandatust tema hoidmisel ebainimlikes, mh liiga kitsastes tingimustes koheselt, siis ei saanud ebainimlikes tingimustes viibimine põhjustada kaebajale ka märkimisväärset kahju. Kaebaja pidi VangS § 1¹ lg-st 8 ja RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale eelviidatud sättes nimetatud tähtaja jooksul (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kaebaja pidi aduma koheselt peale tema ebainimlikesse tingimustesse asetamist vähemalt ebamugavust. Seejärel oli kaebajal mõistlik aeg (kolm aastat) oma üleelamised kahju hüvitamise nõudesse sõnastada. 2

(5)3-14-51046 Oluline ei saa olla see, millal kaebaja sai teada EIK seisukohtadest e. Tunis vs Eesti lahendist. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus oli esitatud osaliselt tähtaja rikkumisega ning vanglal tulnuks kaebaja kahju hüvitamise taotlus ajavahemike 15.03.2007–06.03.2008 ja 23.07.2010–19.01.2011 osas tagastada. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg hakkas asja materjalide põhjal kulgema 15.03.2007 ja lõppes 15.03.
  1. Kaebaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja vanglale 20.01.2014, s.o ligikaudu neli aastat pärast seaduses sätestatud tähtaja lõppu, millest tuleneb, et kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud taotlus ei olnud täielikult tähtaegne. Tähtaegselt esitatuks saab lugeda üksnes vanglale 20.01.2014 esitatud hüvitusnõudele eelnenud kolme viimase aasta sisse jäävat kinnipidamise ajavahemikku, s.o alates 20.01.
  2. Tähtaja ennistamise taotlust kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes ega puuduste kõrvaldamisel ei esitanud. Seega ei järginud kaebaja kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda ajavahemike 15.03.2007– 06.03.2008 ja 23.07.2010–19.01.2011 osas. Kuna kaebus jääb ajavahemike 15.03.2007–06.03.2008 ja 23.07.2010–19.01.2011 osas läbi vaatamata, puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks nimetatud perioodi osas kaebetähtaja ennistamiseks.
  3. IT esitas halduskohtu määruse peale 14.12.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 04.01.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. IT palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada. Kohus ei ole määrust tehes arvestanud kaebaja kui kannatanu õigustega ja on rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit
  5. Määruskaebuse esitaja palub arvestada kogu vanglas viibitud aega. Kaebaja sai oma õigustest teada alles
  6. aastal, esitades kohe kaebuse.
  7. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kuna kohus tegi kindlaks, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõudes perioodide 15.03.200706.03.2008 ja 23.07.1010-19.01.2011 osas läbinud kohtueelselt kohustuslikku menetlust, tagastas kohus kaebuse nimetatud perioodide osas õigesti läbivaatamatult. Arvestades kaebaja kirjeldatud kannatuste iseloomu, pidid need talle mõju avaldama praktiliselt esimesest päevast, kui ta 23.07.2010 taas Tallinna Vanglasse paigutati. Kaebajal kasutada oleva põrandapinna suurus muutus kinnipidamise kestel, mistõttu pidi talle siis olema arusaadav, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused võivad tema õigusi rikkuda ja talle kahju tekitada. Kambris 136, kuhu kaebaja oli paigutatud perioodil 23.07.-31.08.2010, viibis erinevatel ajavahemikel kokku 5-6 kinnipeetavat, seega oli ühe kinnipeetava kohta põrandapinda 2,58-3,1 m
  8. Kuna kaebajale tekkis väidetav mittevaraline kahju just põrandapinna vähesuse tõttu, pidi talle koheselt põrandapinna suuruse muutumine tuntav olema. Arvestades, et kaebaja on ka varasemalt Tallinna Vanglas viibinud, samuti teistes kinnipidamisasutustes, pidid talle vangla kinnipidamistingimused ja nende võimalik kahju koheselt tuntavad olema. Kui isikut hoitakse pikemaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt 3
(5)3-14-51046 ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksu, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest (Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15 p 15). Nõude esitamise tähtaega tuleb hakata arvestama hetkest, kui kaebaja oma väidetavaid kannatusi reaalselt tajuma sai hakata (so Tallinna Vanglasse 23.07.2010 paigutamise hetkest). Vangla ei tea ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistas kaebajal pöörduda inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude või tähelepanekuga enesele kahju tekitamise osas vangla poole varem. Kaebaja hakkas enda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist tunnetama ning enesele kahju tekkimist väitma ja hüvitist nõudma alles pärast seda, kui tekkis teoreetiline võimalus Eesti riigilt raha saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et IT määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
  2. VangS § 11 lg 8 kohaselt peab kinnipeetav enne vangla tekitatud kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöördumist olema esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla peab olema taotluse tagastanud või jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastane kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisega, mitte aga kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Seetõttu ei oma tähtaja kulgemahakkamise seisukohast mingit tähtsust, millal sai IT teada, et kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas võivad olla õigusvastased ning tal on võimalik esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Kahju tekitamise õigusvastasuses ja oma õiguste rikkumises peab kaebaja jõudma selgusele kaebetähtaja jooksul.
  3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati (vt Riigikohtu 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p 14; 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Erandina võib siiski kaebetähtaeg kulgema hakata enne jätkuva toimingu lõppemist, seda olukorras, kus on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem (Riigikohtu 15.06.2010 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta asub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkuvusest, kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teda, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 15).
  4. IT esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude 20.01.2014 ning taotles hüvitise maksmist perioodide 15.03.2007-06.03.2008 ja 23.07.2010-19.01.2011 eest. Tallinna Vangla ei lahendanud IT kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt. Halduskohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata perioodide 15.03.2007-06.03.2008 ja 23.07.2010-19.01.2011 osas ning jättis rahuldamata IT taotluse kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks samade perioodide osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et taotlus oli esitatud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastast tähtaega rikkudes. Sellises olukorras ei saa VanS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks, mistõttu jättis 4
(5)3-14-51046 halduskohus 18.11.2015 määrusega IT hüvitamiskaebuse perioodide 15.03.2007-06.03.2008 ja 23.07.2010-19.01.2011 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata. Kaebajale pidi hiljemalt 23.07.2010 uuesti Tallinna Vanglasse paigutamise järel selguma, et Tallinna Vanglas kinnipidamise tingimustega võib olla talle tekitatud kahju, ning sellest hetkest tuleb hakata arvestama ka kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega. Ajavahemikku, mil isik on viibinud vangistuses, siis vahepeal vabaduses ja seejärel uuesti vangistuses, ei saa pidada katkematuks kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegsuse kontekstis. Vastustaja andmetel (II kd tl 26 ja 26p) on kaebaja viibinud vangistuses kolmel korral erinevatel perioodidel ja erinevates kinnipidamistingimustes. Neid ajavahemikke ei saa lugeda jätkuvaks kinnipidamise toiminguks, mille lõppemisel hakkaks kulgema kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Kaebajal puudusid mõjuvad põhjused, mis saanuks õigustada Tallinna Vanglale kahjunõude esitamist seaduses sätestatust oluliselt hiljem (arvestades ka nõude esitamiseks ettenähtud tähtaja pikkust – kolm aastat). Nii on õige halduskohtu seisukoht, et tähtaegselt esitatuks saab lugeda üksnes vanglale 20.01.2014 esitatud hüvitusnõudele eelnenud kolme viimase aasta sisse jäävat kinnipidamise ajavahemikku, s.o alates 20.01.2011. 14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.