← Eesti

3-16-240/38

Obsah (5)§ 21§ 40§ 361§ 362§ 29

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 08.04.2016 3-16-240 Politsei- ja Piirivalveamet

) § 361 lg 1, lg 2 p 4 ja 6 ning § 362 lg 2 alusel ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamisaluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

  1. Taotluse kohaselt saabus määruskaebuse esitaja, kes on Nigeeria Liitvabariigi kodanik, mitmekordse Schengeni viisa alusel 02.10.2014 Gruusiast Eestisse. 03.11.2014 esitas määruskaebuse esitaja PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel. 27.01.2015 tegi PPA määruskaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1031084113 Eesti Vabariigist lahkumiseks, mille määruskaebuse esitaja vaidlustas. Tallinna Halduskohus jättis 19.08.
  2. a otsusega haldusasjas nr 3-15-306 määruskaebuse esitaja kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks rahuldamata. PPA keeldus 28.04.
  3. a otsusega nr 15.3-3/265-1 elamisloa andmisest VMS § 123 p-de 2 ja 3 alusel.
  4. Määruskaebuse esitaja esitas 20.05.2015 PPA-le varjupaigataotluse, mis registreeriti nr-ga
  5. PPA lükkas 18.01.
  6. a otsusega määruskaebuse esitaja varjupaiga taotluse 1 tagasi

§ 21

lg 1 p 4 ja lg 2 alusel ning keeldus

§ 40p 1 alusel määruskaebuse esitajale elamisloa andmisest.

Määruskaebuse esitaja on otsuse vaidlustanud. 4. 01.02.2016 peeti määruskaebuse esitaja kinni

§ 361

lg 1, lg 2 p 4, p 6 ning § 362 lg 1 alusel kuni 48-tunniks, kuna viibides 01.02.2016 Väike-Maarja töötukassa kontoris ütles määruskaebuse esitaja töötukassa töötajale, et kui tema varjupaigataotlust ei rahuldata, siis on ta kõigi peale vihane, läheb Väike-Maarja OG Elektra kauplusesse ja mingil hetkel paneb oma vööl pommi plahvatama. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja suhtes on PPA eelnevates viibimisaluste menetlustes korduvalt määruskaebuse esitajale elamisloa andmisest keeldunud, võib PPA hinnangul isiku ähvardusi võtta tõesena. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et isik oleks ohuks riigi avalikule korrale ja julgeolekule, ohtlik enesele ja teda ümbritsevatele isikutele, ning tema edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik. Kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne, kuna leebem meede võib olla ohuks Eesti riigi avalikule korrale ja julgeolekule.

  1. Tartu Halduskohus andis 03.02.
  2. a määrusega (tl 23-24) PPA-le loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse alates 03.02.2016 kuni kinnipidamisaluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse kohaselt on asjas tuvastatud asjaolud kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Halduskohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ning isiku kinnipidamine proportsionaalne meede. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  3. Määruskaebuse esitaja esitas 19/22.02.2016 määruskaebuse (tl 32-34) Tartu Halduskohtu 03.02.
  4. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt puudub alus määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu PPA ega halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja oleks ohtlik Eesti riigile ja/või avalikule korrale. Väidetav oht on tõendamata. Selle tõendajaks saab olla ainult töötukassa töötaja, keda pole menetluses üle kuulatud ning kelle seletuskirja ei ole asja materjalide juures. Määruskaebuse esitaja on selgitanud, et tema ei ole väidetavat ähvardust kunagi rääkinud, vaid selgitas olukorda Nigeerias. Kuna määruskaebuse esitajal olid olemas teised võimalused Eestis elamisloa saamiseks, pole eluliselt usutav, et määruskaebuse esitaja oleks pidanud midagi sellist ütlema. Määruskaebuse esitaja leiab lisaks, et tema õigusi on riivatud ebaproportsionaalselt. Isegi, kui lugeda määruskaebuse esitaja süüks kõik PPA poolt ülesloetletud asjaolud, ei anna need kuidagi alust pidada määruskaebuse esitajat kinni kaks kuud.
  5. Vastustaja vastas 07.03.2016 (tl 38-40) määruskaebusele. Vastustaja hinnangul on halduskohus õigesti hinnanud PPA taotluses esitatud asjaolusid, mis oma kogumis tõendavad kinnipidamise aluse, riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise, olemasolu ning samuti ei riku kinnipidamisasutusse paigutamine proportsionaalsuse põhimõtet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täpsustada käesoleva määruse põhjendustega. 2
  7. Vastustaja taotles määruskaebuse esitaja kinnipidamist ja paigutamist kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks

§ 361lg 1, lg 2 p 4 ja 6 koosmõjus § 362 lg-ga 2 alusel (tl 2-2p).

Halduskohus andis loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 362lg 2 alusel, jättes täpsustamata, millist kinnipidamisalust kohus rakendas.

10.

§ 361

lg 2 p 4 alusel võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning p 6 alusel võib varjupaigataotlejat kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil.

§ 361

lg 1 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

  1. Määruskaebuse esitaja sõnul saab väidetava ohu tõendajaks olla ainult Töötukassa töötaja, kelle seletuskirja ei ole isegi asjade juures ja keda pole üle kuulatud ja tõendamata on ka asjaolu, et kaebaja on ohtlik avalikule korrale ning seetõttu puudub ka alus kinnipidamiseks. PPA esitas vastuses määruskaebusele politseimajori 02.02.
  2. a ettekande, kust nähtub, et töötajaga on vesteldud. Töötaja sõnul ei tundnud ta sel hetkel hirmu, kui määruskaebuse esitaja rääkis pommist, aga ta pidas sellist tegevust võimalikuks. Ettekandes on kirjas, et määruskaebuse esitaja ütles esmalt, et tegi nalja ja hilisematel selgitustel hakkas väitma, et Töötukassa töötaja sai temast valesti aru. Sellest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja hilisemad väited usutavad. Ringkonnakohus on arvamusel, et väljaütlemisi, mis võivad olla ohuks riigi julgeolekule, avalikule korrale ja isikute elule, ei saa jätta tähelepanuta ja neisse tuleb praegust rahvusvahelist konteksti arvestades suhtuda tõsiselt. Sellist ähvardust ei saa võtta kergekäeliselt ja väljaöeldu täideviimise ennetamiseks tuleb rakendada sobivaid meetmeid. PPA ei saa saanud jääda ootama reaalset tagajärge. Kuigi pommile viitavaid esemeid ei leitud, saab sellist pommiähvardust pidada piisavaks, et paigutada isik kinnipidamiskeskusesse.
  3. Isiku suhtes kehtib endiselt ka PPA lahkumisettekirjutus, mis kohustab isikut elama kindlaksmääratud kohas ja teavitama PPA-d oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest. 02.02.
  4. a ettekande kohaselt on Vao majutuskeskuse juhataja öelnud, et määruskaebuse esitaja on korduvalt iseseisvalt läinud teadmata suunas reisima. Asja materjalidest nähtub veel, et isikule on korduvalt keeldutud Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisest. Käesoleval hetkel on Tallinna Halduskohtus menetluses määruskaebuse esitaja 29.01.2016 kaebus PPA 18.01.
  5. a varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 7001510091-1 tühistamiseks. Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, alustatakse isiku riigist väljasaatmise menetlusega. Määruskaebuse esitaja käitumine Töötukassas annab aluse eeldada, et tema jaoks negatiivsete otsuste saamine võib tekitada ettearvamatut käitumist.
  6. Seega ei saa määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kaheks kuuks pidada ebaproportsionaalseks.

§ 29

lg-s 1 on küll sätestatud võimalikud järelevalvemeetmed, aga nimetatud meetmete kohaldamine ei ole antud juhul piisavalt tõhus, sest need ei takista avalikku korda rikkuvate tegude toimepanemist ja ka isiku võimalikku eemale hoidmist väljasaatmismenetluses. Kinnipidamise tulemusena on isiku oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale maandatud, sest isik viibib kinnipidamiskeskuses politsei 3 järelevalve all. Määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskusse paigutamise korrektseks aluseks oli niisiis

§ 361lg 2 p 6.

Ka halduskohtu määruse põhjendused käsitlevad sisuliselt ainult seda alust. 14.

§ 361

lg 2 p 4 osas selgitab ringkonnakohus, et selle aluse eeldused ei olnud käesoleval juhul täidetud määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, sest vastustaja ei ole ära näidanud, milliseid asjaolusid oli vaja kuni kaks kuud välja selgitada ega ole ka esitanud piisavalt asjaolusid, millest nähtuks põgenemisoht konkreetsel juhul. Ringkonnakohus leiab, et abstraktsest põgenemisohust ei piisa isiku kinnipidamiseks kaheks kuuks. Kaebaja isik oli varasemate menetluste tõttu PPA-le tuttav ja tema isikusamasuses kahtlust ei ole. Samuti on määruskaebuse esitaja seniste Vao keskusest lahkumiste korral sinna iseseisvalt tagasi pöördunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.