Tsiviilasi nr 2-15-107251 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-107251 Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Kohtuasi OÜ Klindex hagi MP vastu väljamõistmiseks Harju Maakohtu 01.03.2016.a otsus Vaidlustatud kohtulahend võlgnevuse Kaebuse esitaja ja kaebuse MP apellatsioonkaebus liik 1880 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Hageja: OÜ Klindex (registrikood 10934979, asukoht Paldiski mnt 227-130, 13520 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kalju Hanni (epost XXX) Kostja: MP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX-XXXXXX XXX XX-XX, XXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX; e-post XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Blankin (e-post XXX) Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda menetlusse võtmast MP (P) apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 01.03.2016.a otsuse peale.
- Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest ja eemaldada need toimikust.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
- Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud MP (P) kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid MP-lt (P) välja.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes 1
(3)Tsiviilasi nr 2-15-107251 vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
- 02.04.2015.a esitas OÜ Klindex Pärnu Maakohtule avalduse MP vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 09.04.2015.a on tehtud võlgnikule makseettepanek. 09.04.2015.a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 08.05.2015.a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule 08.06.2015.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse väiketraktori Bobcat. Pooled leppisid kokku, et traktori kasutamise tasu on 40.00 eurot tunnis ning traktori transport kostja objektile 150.00 eurot. Hageja tõi kostjale traktori, kostja kasutas traktorit kokku 57,5 h. Hageja esitas kostjale traktori kasutamise eest 19.03.2013.a arve nr. 50 summas 940.00 eurot. Kostja palvel väljastas hageja arve kolmandale isikule Unite OÜ-le. Kostja ei ole arvet tasunud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p
- kohaselt on hagejal õigus nõuda arve tasumisega viivitamisel viivist 0,5 % päevas. Hageja vähendas viivist määrani 0,2 %. Kuna vaatamata kostja suulistele lubadustele on arve jätkuvalt tasumata nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1 880.00 eurot (sh põhivõlgnevus 940.00 eurot ning viivis 940.00 eurot). Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
- Kostja on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja ei vaidle asjaolu üle, et ta on poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hageja traktorit kasutanud, kuid leiab, et kõik hageja poolt kostjale esitatud arved, sh vaidlusalune arve, on tasutud. Vaidlusaluse arve tasus kostja hageja töötajale sularahas 29.03.2013.a.
- Harju Maakohus tegi 01.03.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis MP-lt OÜ Klindex kasuks välja võlgnevuse summas 940 krooni ja viivise summas 940 krooni. Menetluskulud jättis maakohus täies ulatuses MP kanda ja mõistis MP-lt OÜ Klindex kasuks välja menetluskulud summas 1 114,16 eurot. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmiti 20.02.2013 üürileping, millega hageja andis kostjale üürile väiketraktori Bobcat. Pooled vaidlesid selle üle, kas traktori kasutamise eest on kostja hagejale tasunud, vaidluse all oli summa 940 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei esitanud tõendeid, selle kohta, et ta on oma kohustuse hageja ees täitnud. Seega on hageja põhinõue ja põhinõude suuruses viivis põhjendatud.
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 01.03.2016.a otsuse tühistada. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.
- TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi põhinõudega 940 eurot ja viivisenõudega 940 eurot. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-15-107251
- TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud tõendite hindamist maakohtu poolt, kuid ringkonnakohtu arvates on kostja väited põhjendamatud. Maakohus tegi asjas esitatud tõendite alusel põhjendatult järelduse, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta tasus hagejale võlgnevuse vastavalt kokkuleppele hageja töötajale sularahas. Nimetatud isik kuulati tunnistajana üle, kuid tema ütlustest nähtub, et kostja poolt tasutu oli tema ja kostja vahelise (töövõtu) lepingu täitmine kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
- Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
- Apellatsioonkaebusele lisati tõendid apellatsioonkaebuse põhjendamiseks. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja ei menetle seda, puudub vajadus ja alus võtta vastu tõendeid, mis esitati apellatsioonkaebuse põhjendamiseks. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)