) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2 2-15-112953
lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing Aktiva Finants esitas 09.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 532.98 euro saamiseks. Kohus tegi 16.06.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.08.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.09.2015 jättis kohus avalduse käiguta. 21.09.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja ja AS XXX vahel 22.05.2013 sõlmitud liitumislepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 314.26 euro ja ajavahemiku 18.01.2014 - 17.09.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 238.52 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 75.74 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse käigus on tuvastatud, et isik ei ela hagiavalduses märgitud aadressil XXX, 11314 Tallinn (mis on ka võlgniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress). Kohutule tagastati aadressilt XXX, 11315 Tallinn hagimaterjalid selgitusega, et nimetatud aadressil isik ei ela. Lisaks on maksekäsu kiirmenetluses võlgnikule menetlusdokumendid edastanud elektronposti aadressidele XXX, millelt vastus puudub, ja XXX, mis on kehtetu. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 16.06.2015 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale esitatud vastuse järgi puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil andmed XXXvõimalike elukohtade osas. Kohus on menetlusdokumendid edastanud kostjale Rahvastikuregistris märgitud aadressile XXX, 11314 Tallinn (nimetatud aadress on märgitud ka hagiavalduses), kust esmalt võttis dokumendid vastu „tuttav“ XXX, ning teistkordsel saatmisel tagastati hagimaterjalid märkega, et isik ei ela nimetatud aadressil. Kohtule ei ole seega teada kostja tegelik elukoht. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 03.12.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine 3 2-15-112953 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse 248.74 euro ja ajavahemiku 18.01.2014 - 17.09.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 188.79 euro nõudes, kuna see on õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 65.52 euro nõudes (arve nr XXXXXXXXXX, võlgnevuse sissenõudmise kulud, tl 34-35) ja lisanduva viivise 49.73 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli AS XXX ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le XXX osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et AS XXX ja kostja vahel oleks sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS XXX poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-il XXX on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 75.74 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 248.74 eurot ja põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet ei ole hageja põhjendanud, siis tuleb Riigikohtu lahendites 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-87-10 avaldatud seisukohtadest tulenevalt rahuldada hageja lisanduva viivise nõue vaid põhjendatud põhinõude ulatuses, s.o kuni summani 59.85 eurot. Vastavalt
ja § 177 lg 4 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (188.89 eurot) 0,15% päevas alates 18.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist saab hageja nõuda kuni summani 59.85 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 552.78 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 437.53 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (552.78 / 437.53) 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro ja õigusabikulu 198.13 euro, kokku 323.13 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab
Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-112953 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. 4 2-15-112953
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lõikest 1 ja
lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.