3-15-2651/27

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2651 Määruse kuupäev

1. veebruar 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla tegevuse peale Resolutsioon Tagastada Aleksandr Streltsovi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Halduskohtusse saabus
3. oktoobril
4. a Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla peale. Kaebuses märgib A. Streltsov, et pöördub kohtusse Viru Vangla õigusvastase, kuritegeliku ja põhjendamata tegevuse peale. Kaebaja selgitab, et Viru Vangla ei võimaldatud tal liikumisel vangla sektorist K-1 sektorisse P-2 (kaebaja märgib, et viibis kartseris aastatel 2010-2015) asjade viimiseks suuri musti kilekotte, vaid talle anti väikesed kilekotid ning suur katkine kilekott. Kaebaja lisab, et sellise tegevusega on Viru Vangla teda moraalselt alandanud, diskrimineerinud ning alandanud tema inimväärikust. Kaebaja taotleb 10 000 euro suurust hüvitist. Lisaks märgib A. Streltsov, et soovib hüvitist selle eest, et talle ei väljastata laost tema isiklikku kotti ja samuti ei anta kotte kambris asjade hoidmiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel.
5. Tartu Halduskohus tagastas
6. novembri 2015 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse osas, milles kaebaja taotleb Viru Vanglalt hüvitist seoses asjaoluga, et talle ei antud vanglasisesel liikumisel asjade üleviimiseks suuri musti kilekotte. Ülejäänud kaebuse osas jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. A. Streltsovil tuli kohtule täpsustada, millisel konkreetsel ajaperioodil tema õigusi Viru Vanglas rikuti ning milles täpsemalt talle tekkinud kahjulik tagajärg seisneb. Samuti tuli kaebajal teatada, kas hüvitamisnõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning välja tuua ka taotletav hüvitise suurus.
7. A. Streltsov esitas
8. novembril 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
9. novembri 2015 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
10. Tartu Halduskohus jättis
11. novembri 2015 määrusega rahuldamata A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, jättis määruskaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks tähtaja. A. Streltsov riigilõivu ei tasunud ja
12. jaanuari 2016 määrusega tagastas kohus määruskaebuse.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. jaanuari 2016 määrusega A. Streltsovi kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kohtule ei olnud jätkuvalt selge kaebuse nõue ning andis uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli märkida millistel alustel ta nõude esitab ning kas hüvitamisnõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
16. jaanuaril 2016 saabus Tartu Halduskohtusse A. Streltsovi puuduste kõrvaldamise avaldus. A. Streltsov märkis, et taotleb kahju hüvitamist selle eest, et kui ta viidi
17. oktoobril 2015 sektorist K-1 sektorisse P-2, ei antud talle asjade jaoks suuri musti kotte. A. Streltsov osundas, et vaidega vangla poole pöördunud, kuid vangla keeldus tema venekeelse vaide läbivaatamisest. Lisaks selgitab A. Streltsov, et ta ei ole vangla poole pöördunud taotlusega, et talle väljastataks isiklike asjade laost tema kott, kuna selleks ei olnud tal aega. Kahju hüvitamist taotleb kaebaja ka selle eest, et vangla ei väljastanud talle kotte isiklike asjade hoidmiseks. Mõistlikuks hüvitiseks peab kaebaja 5000 eurot inimväärikuse alandamise eest. KOHTU SEISUKOHT
18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
19. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. A. Streltsov taotleb käesolevas asjas Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest seoses sellega, et vangla ei väljastanud talle kotte kambris isiklike asjade hoidmiseks ega isiklike asjade laost tema isiklikku kotti. Kohus peab vajalikuks märkida seoses A. Streltsovi
20. jaanuaril 2016 kohtusse saabunud avalduses esitatud hüvitamisnõudega (seoses kaebaja paigutamisega K-1 sektorist P-2 sektorisse ja mustade kottide andmata jätmine), et selles osas on kohus juba seisukoha võtnud
21. novembri 2015 määruse resolutsiooni punktis 1, millega hüvitamisnõude selles osas tagastas.
22. Kohus edastas
23. veebruaril 2016 Viru Vanglale päringu, paludes teavet käesolevas asjas kohtueelse menetluse läbimise kohta. Viru Vangla teatas
24. veebruaril 2016 kohtule, et
25. novembril 2015 jõudis Viru Vanglasse A. Streltsovi 17 vene keeles esitatud pöördumist, milles oli ka pöördumine, mis on seotud kottidega isiklike asjade hoidmiseks. Taotlus tagastati
26. novembril 2015 kirjaga menetlusse võtmata. Koos vastusega edastas vangla kohtule Viru Vangla
27. novembri 2016 kirja, millega on keeldutud kaebaja
28. novembril 2015 esitatud 17 venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud. Kirjas viidatakse põhiseadusele ja keeleseadusele ning Justiitsministri
29. novembri 2000 . amäärusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. Streltsovil on isikuarvel piisavalt vabu vahendeid, mis võimaldab tal tõlkida taotlused enda kulul.
30. Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Ringkonnakohtu
31. oktoobri
32. a otsusest asjas nr 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui kahju hüvitamise tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.
33. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Viru Vangla A. Streltsovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. 2 Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuigi tal on selleks piisavalt vabu vahendeid, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).
34. Kohus on veendunud, et A. Streltsovil oli vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisel piisavalt vahendeid, et tasuda ise tõlketeenuse eest ja Viru Vangla on kaebaja majanduslikku seisundit õigesti hinnanud. Vabade vahendite olemasolu tõlketeenuse eest tasumiseks nähtub ka toimikus olevast A. Streltsovi isikukonto väljavõttest (tl 28). Seega toimis vangla
35. novembril 2015 kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
36. Kuna kaebajal on Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A. Streltsovi kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 3