← Eesti

4-16-1357/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2016, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1357 Kohtunik Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses Väärteoasi Aleksandr Grudkin´i

§ 81

lg 3, kohus M Ä Ä R A S: Tühistada Keskkonnainspektsiooni 08.02.2016 otsus väärteoasjas nr 940014001333, millega Aleksandr Grudkin´ile määrati karistuseks rahatrahv Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) eurot ja Nikita Stepanov´ile määrati karistuseks rahatrahv Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) eurot. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 940014001333 Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. VTMS § 23 alusel hüvitada menetlusalustele isikutele Aleksandr Grudkin´ile ja Nikita Stepanov´ile lepingulisele kaitsjale makstud tasu summas 400 (nelisada) eurot riigi eelarvest. Määruse ärakiri edastada Aleksandr Grudkin´ile, Nikita Stepanov´ile, Marko Tiirik´ule ja Keskkonnainspektsioonile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Keskkonnainspesktsiooni 08.02.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940014001333 karistati Aleksandr Grudkin´it Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ja Nikita Stepanov´it Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot. Väärteo lühikirjelduse põhiselt teostasid Aleksandr Grudkin ja Nikita Stepanov 25.06.2013 Peipsi järvel kalapüüki 4 ääre/avavee mõrraga loa nr IV130003 alusel. Kalapüügi tulemusena oli püütud 109 kg ahvenat, 135 kg särge, 205 kg latikat ja 45 kg koha, millest 9,6 kg koha olid alamõõdulised. Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 järgi on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus on värskena väiksem Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 lisas 5 sätestatud alammõõdust. Kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4 järgi on alamõõdulise kala püük lubatud kohapüügil mõrdadega kuni 5% arvuliselt kohasaagist. Alamõõdulise koha kaaspüügiprotsent oli lubatust suurem. Sellise tegevusega rikkusid Nikita Stepanov ja Aleksandr Grudkin Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 ja Kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4. Aleksandr Grudkin´i ja Nikita Stepanov´i kaitsja Marko Tiirik esitas Viru Maakohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni otsusele väärteoasjas nr 940014001333, milles palub: - liita väärteoasjad Vadim Sadejev´i ja Vladimir Vassiljev´i kaebuses Keskkonnainspektsiooni 08.02.2016 otsusele ja Nikita Stepanov´i ning Aleksandr Grudkin´i kaebuses Keskkonnainspektsiooni 08.02.2016 otsusele ühte menetlusse; - lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu; - menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt sama seadustiku § 29. Kohus, tutvunud materjalidega, leiab, et käesolevas väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

§ 81

lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesolevas väärteosasjas tuleb lugeda aegumise tähtaja alguseks väärteo toimepanemise aega, s.o. 25.06.2013.

§ 81

lg 7 p 2 kohaselt peatub süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni, s.o. kriminaalmenetluse ajaks. Süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse toimetamise aega ei võeta arvesse

§ 81lõikest 3 tuleneva väärteo aegumise tähtaja (s.o.

kaks aastat) arvutamisel. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kriminaalmenetlus käesolevas asjas kestis 25.06.2013 kuni 25.06.2014, s.o 12 kuud. Eeltoodut arvestades aegub väärtegu 25.06.2016. 2 Väärteo aegumine on kohtuliku arutamise absoluutne menetluslik takistus. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Kohus leiab, et VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt kuulub Keskkonnainspektsiooni 08.02.2016 üldmenetluse otsus nr 940014001333 tühistamisele ja väärteoasja menetlus lõpetamisele

§ 81lg 3 sätestatud aegumistähtaja möödumise tõttu.

Kohus märgib siinkohal, et kuigi antud määruse tegemise hetkeseisuga ei ole väärteo aegumise tähtaeg, s.o 25.06.2016 saabunud, kohtuniku töökoormus, juba eelnevalt teistes kohtuasjades ette planeeritud istungid ja valvekohtuniku ülesannete täitmise vajadus ei võimalda antud asja arutamisele määramist enne 25.06.2016, mistõttu peab kohus võimalikuks lõpetada menetluse ka praeguses menetlusstaadiumis. Menetluskulud Kaitsja Marko Tiirik esitas kohtule taotluse, mille palub kaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Taotusele on lisatud arve summas 400 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kuulus kaitsjal materjalidega tutvumiseks kohtuvälise menetleja juures 1 tund ja kaebuse koostamiseks 3 tundi. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.