Obsah (4)
§ 6§ 67§ 63§ 64TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2372 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. N kaebus Viru Vangla käskkirjade 29.07
§ 6
lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. 29.
§ 67
lg 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
- Viru Vangla kodukorra punkti 6.2 kohaselt loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma, kui kambrisse siseneb vanglateenistuse ametnik, ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Kinnipeetav (v.a vahistatu) peab loenduse ajal kandma vanglariietust.
- Viru Vangla kodukorra punkti 6.4 kohaselt loendust tegeva vanglateenistuse ametniku korraldusel ütleb kinnipeetav selgelt oma ees- ja perekonnanime ning ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajaduse korral küsib vanglateenistuse ametnik lisaandmeid. 32.
§ 63
lg 1 p 4 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 33. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Kohus on tuvastanud, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid.
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 153; 181; 209; 220; 227), kaebajale on antud võimalus esitada selgitusi, kaebaja ei soovinud selgitusi anda, menetluse käik on protokollitud (tl 137-139; 170-172; 200-201; 210-211; 223-225;) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.
- Tulenevalt eeltoodust on kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristused on õiguspärased ning Viru Vangla käskkirjade 29.07.2015 nr 6-3/875-D, 30.07.2015 nr 63/894, 31.07.2015 nr 6-3/896, 14.08.2015 nr 6-3/990 ja nr 6-3/988 tühistamiseks alus puudub. A. N tühistamiskaebus jääb rahuldamata.
- A. N on esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/106-1; 6-16/113-1; 616/114-1; 6-16/119-1, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot, 16 000 eurot; 10 000 eurot; 12 000 ja 14 000 eurot seoses temale karistuse määramisega vaidlustatud käskkirjadega. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajale õigusvastaselt kahju tekitatud.
- Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
- Tulenevalt eeltoodust jääb A. N hüvitamiskaebus mittevaralise kahju nõudes rahuldamata. 5
- Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 14.10.2015 määrusega. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6