Obsah (6)

§ 444§ 448§ 367§ 162§ 174§ 175

2-15-118052 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Margit Veike Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 15.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagist nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 26.01.2015 kiirlaenulepingu 100 euro saamiseks laenuperioodiga 20 päeva. Laenu taotlemine toimus hageja internetikeskkonnas ja kostja isikusamasuse tuvastamine postkontoris (tl.19). 26.01.2015 rahuldas hageja kostja laenutaotluse ja laenusumma 100 eurot maksti kostja pangakontole. Laenutagastamise tähtpäev oli 15.02.2015, selle kohta sõlmiti maksegraafik (tl.32). Kostja jättis maksegraafikujärgsed maksed tasumata. Kostjal oli intressimaksmise kohustus summas 3 eurot ja meeldetuletuste eest teenustasu maksmise kohustus. Õigusrahu huvides loobub hageja kostjalt intressinõudmisest ja kohaldab omaalgatuslikult TsÜS § 86 lg.2, nõudes kostjalt 100 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. TsÜS § 86 lg.4 alusel nõuab hageja kostjalt intressi VÕS § 94 lg.1 suuruses. Hageja arvestab viiviseid alates 16.02.2015 tasumata 2 põhisummalt 100 eurot VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määras, hagi esitamise päeva seisuga 7,83 eurot.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodiks hagi esitamisest 06.01.

1. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 15.03.
2. a kujuneb viivise suuruseks 1,54 eurot (100 eurot x 0,022 % päevas x 70 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 16.03.
3. a kuni põhinõude täitmiseni 0,022 % tasumata põhinõudelt päevas. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 15.03.2016 9,12 eurot ning viivise

§ 367alusel otsuse tegemise aja seisuga nagu taotleb hageja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude dokumentide järgi on hageja menetluskulud kokku 183 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 108 eurot lepingulise esindaja õigusabi tasu. Kohus leiab, et riigilõivu nõue on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja see tuleb

§ 162lg.1 alusel kostjalt välja mõista.

Ehkki hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses (108 eurot) on ebaproportsionaalselt suur võrreldes hageja nõudega, ei pea kohus vajalikuks lepingulise esindaja kulu vähendada. Nimelt on tegemist olukorraga, kus hageja põhinõue on väike ja sellises olukorras saaks lepingulise esindaja kulu välja mõista veelgi väiksemas ulatuses ehk ulatuses, mis ilmselt ei kata vajalikke kulusid. Vaatamata väiksele põhinõude summale on igal juhul teatud töö hulk minimaalselt vajalik ehk siis töö hulka ei saa lõputult minimeerida. Käesoleval juhul on asjas tehtud tööd maksekäsu kiirmenetluse nõude esitamiseks ja seejärel hagiavalduse esitamiseks. See on töö, mille tegemisest ei saa hoiduda olenemata nõudesumma väiksusest. Siinjuures tõstab kohus esile, et hagiavalduses on lähenetud lõpliku nõude esitamisele õiguslikult põhjendatud aspektist ja rakendatud omaalgatuslikult TsÜS § 86 sätteid. Seetõttu mõistab kohus välja lepingulise esindaja kulu kahe toiminguliigi (maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamine ja hagimenetluse tegevused) eest ja see on kokku 90 eurot, koos käibemaksuga 108 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 183 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 108 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 3 4