← Eesti

1-11-8375/34

Kriminaalasi nr 1-11-8375 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2016, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8375 Kohtunik Liivi Loide Süüdimõistetu JAANUS ALLIK isikukood 37207245213, asukoht teadmata, kontaktaadress kaitsja e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamine RESOLUTSIOON Ennistada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 12.11.
  2. a määrusele kriminaalasjas nr 1-11-8375 kaebuse esitamise tähtaeg ja edastada määruskaebus lahendamiseks ringkonnakohtule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Jaanus Allik on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 05.09.
  3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8375 KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti Jaanus Allikule karistuseks 2 aastat vangistust. Kohus arvas karistusaja hulka Jaanus Alliku poolt eelvangistuses viibitud aja ning luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Allik 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 13.09.
  4. 1

(3)26.07.2013 esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande, milles taotles Jaanus Allikule mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ole Jaanus Allik täitnud KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus pidas erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 15.08.
  1. Jaanus Allik kohtuistungile ei ilmunud. Kohtul ei õnnestunud Jaanus Allikule kohtukutset kätte toimetada. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Ta ei ole teadlik Jaanus Alliku asukohast. Jaanus Allik on teatanud kriminaalhooldusametnikule e-kirjaga, et tuleb Eestisse 05.08.2013 ja on 06.08.2013 Jõgeval, kuid lubatud ajal ta endast märku ei andnud. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtuistungil taotluse Jaanus Alliku tagaotsitavaks kuulutamiseks ja vahistamiseks. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud. Kohus kuulutas 15.08.
  2. a määrusega süüdimõistetu Jaanus Alliku tagaotsitavaks ja määras, et Jaanus Alliku tabamisel tuleb kohaldada tõkendina vahistamist. 30.08.2013 teatas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemkomissar Tauno Pärli kohtule, et politsei andmetel Jaanus Allik lahkunud Eesti Vabariigist 07.06.2013 kella 13.00 ajal Tallinnast laevaga M/S Silja Europa/Finland ning Eestisse tagasi ei ole tulnud. 30.09.2013 on täiendavalt esitatud taotlus Euroopa vahistamismääruse väljaandmiseks. 11.11.2013 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija Helle Martinson kohtule väljavõtte rahvusvahelisest infokanalist, millest nähtub, et Jaanus Allik on kinni peetud Norras kahtlustatavana tapmises. Kohus, võttes aluseks KrMS § 432 lg 31 sätestatu, pööras 12.11.
  3. a määrusega täitmisele Jaanus Allikule Pärnu Maakohtu 05.09.
  4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8375 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Lisaks sellele anti Jaanus Alliku suhtes välja Euroopa vahistamismäärus. 04.04.2016 saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja Jaanus Allikui kiri seoses Tartu Maakohtu 12.11.
  5. a kohtumäärusega. Kirjas uuris Jaanus Allik, millised on tema võimalused praeguseks täitmisele pööratud karistuse kandmiseks vabaduses. Kohus selgitas 05.04.
  6. a vastuskirjas Jaanus Allikule määruse tegemise aluseks olnud asjaolusid, edasikaebamise korda ning võimalust taotleda kaebetähtaja ennistamist. 11.04.2016 esitas Jaanus Allik kohtule taotluse Tartu Maakohtu 12.11.
  7. a määrusele kriminaalasjas nr 1-11-8375 kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning ka määruskaebuse. Jaanus Allik selgitab, et kuna ta on alates 07.11.2013 viibinud vahi all Norra vanglas, ei olnud tal võimalust kaebust tähtaegselt esitada. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 172 lg 1 annab võimaluse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Sama sätte lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Jaanus Allik soovib vaidlustada määrust, mis on koostatud 12.11.
  8. Tulenevalt KrMS § 387 on võimalik esitada määruse peale määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi sellest teada saama. Kohtule ei ole teada, millal Jaanus Allik nimetatud määrusest teada on saanud. Jaanus Alliku kirjadest saab 2
(3)teha vaid järelduse, et ta on 12.11.
  1. a kohtumäärusest teadlik. Kuna esitatud on kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, võib eeldada, et kaebetähtaeg on mööda lastud. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel on Jaanus Allik märkinud asjaolu, et ta on alates 07.11.2013 vahi all Norra vanglas. Kohus on seisukohal, et kaebetähtaja möödalaskmine on toimunud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on Jaanus Alliku äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega. Jaanus Allik ei ole küll ilmunud kohtuistungile, mille kohus pidas erakorralise ettekande arutamiseks, kuid seda seetõttu, et kohtul ei õnnestunud Jaanus Allikule kohtukutset kätte toimetada. Ilmselt ei olnud Jaanus Allik teadlik käesolevast menetlusest, sest Jaanus Allik lahkus Eesti Vabariigist 07.06.2013, so enne kui kriminaalhooldaja esitas tema kohta kohtule erakorralise ettekande ja kohus asja menetlusse võttis. Kuivõrd Jaanus Allikul oli kriminaalhooldusametniku luba Eestist lahkumiseks, ei saa välisriiki suundumist pidada kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumiseks. Alates 11.11.2013 oli kohtule teada ka asjaolu, et Jaanus Allik on kinni peetud Norras kahtlustatavana tapmises. Käesolevalt ei ole kohtule teada Jaanus Alliku tegelik asukoht. Jaanus Allik on kohtuga suhelnud välisriigis tegutseva kaitsja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vahendusel. Samas ei ole kohtul põhjust kahelda Jaanus Alliku poolt avaldatus, mille kohaselt viibib ta jätkuvalt vahi all Norra vanglas. Kuigi kinnipidamisasutuses viibimine ilmselt ei takista kaebuse esitamist (kui isik on kohtumäärusest teadlik), ei ole kohtule teada Jaanus Alliku kinnipidamistingimused välisriigis ega ka asjaolu, millal sai ta pidi kohtumäärusest teada saama. Tulenevalt lg 3 võib kaebetähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Võttes arvesse, et esimene kiri, millest saab järeldada, et takistused kaebetähtaja ennistamiseks on ära langenud, on koostatud 28.03.2016 ning taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on koostatud 07.04.2016 (Norrast postitatud 11.04.2016), on ennistamistaotlus esitatud tähtaegselt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Jaanus Alliku esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lisaks kaebetähtaja ennistamise taotlusele on Jaanus Allik kohtule esitanud ka määruskaebuse Tartu Maakohtu 12.11.
  2. a määruse peale. Kohus, vaadanud läbi nimetatud määruskaebuse, on seisukohal, et see on põhjendamatu, mistõttu edastab kohus vaidlustatud kohtumääruse koos määruskaebusega KrMS § 389 lg 4 alusel ringkonnakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.