1-12-3557/154

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3557 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus Sergei Agarkovi (ik 37310144237) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Agarkovi kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses Sergei Agarkovile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Sergei Agarkovilt välja menetluskulud 120 eurot, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergei Agarkovilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Sergei Agarkov, 1-12-3557, menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. märtsi 2013 otsusega mõisteti Sergei Agarkovile KarS § 141 lg 2 p 6; § 199 lg 2 p 5 ja § 120 järgi KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 6 aastani. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti S. Agarkovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust alates
12. jaanuarist
14. Tartu Vangla esitas
15. detsembril 2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Agarkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Tartu Maakohtu
17. märtsi 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Agarkovi vabastamise välistasid eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused ja süüdlase isik. S. Agarkov vähendab oma süüd toimepandud kuritegudes, mistõttu ei saanud kohus olla veendunud, et karistus on täitnud eesmärgi ja isik ei pane enam toime uusi seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval on kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta katkestas sotsiaalprogrammi läbimise. Kuigi S. Agarkov on vangistuses õppinud, ei ole kuritegude toimepanemise riskid siiski maandatud. Süüdlasel on küll elukoht, kuid talle pole tagatud töökohta. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Agarkovi kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja arvates jättis maakohus arvestamata S. Agarkovi iseloomustavad positiivsed asjaolud. Kinnipeetav on motiveeritud seaduskuulekalt käituma ning soovib asuda tööle. S. Agarkov on vanglas õppinud põhikoolis ja osalenud sotsiaalprogrammis. Süüdlasel on haigus, mille tõttu ta ei ole viimased 3,7 aastat rääkinud. Vanglas määratud diagnoosi kohaselt on tegemist kaitsereaktsiooniga, mistõttu ei ole kinnipidamisasutus parim keskkond probleemiga tegelemiseks. Tuttavas keskkonnas ravi jätkamine suurendaks oluliselt paranemise tõenäosust. S. Agarkovil on vabaduses sissetulek töövõimetuspensioni näol ning võimalus leida töökoht, et panustada oma alaealiste laste kasvatamisesse. Kinnipeetav vajab kantud vangistuse järel abi ühiskonda sulandumiseks ning seda saaks pakkuda kriminaalhooldusele allutamine. See minimeeriks võimalikke ohte ja kergendaks oluliselt S. Agarkovi toimetulekut. Ringkonnakohtu järeldused
19. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestanud ning jõudnud motiveeritud järeldusele mitte kinnipeetavat vabastada. Arvestades KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ei vabasta ka ringkonnakohus S. Agarkovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Süüdlane on toime pannud rasked seksuaalkuriteod, mida ta ei ole hukka mõistnud. S. Agarkovi käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud eeskujulik ning kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik motiveeritud muutuma. Eelöeldu tähendab, et S. Agarkov võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanedes panna toime uusi kuritegusid, mistõttu on tema vabastamine välistatud. Isikut iseloomustavad positiivsed asjaolud ei muuda seda järeldust.
20. KrMS § 425 näeb ette eraldi korra süüdimõistetu ennetähtaegseks karistuse kandmisest vabastamiseks tema haiguse tõttu. Kriminaaltoimiku materjalidest tulenevalt ei esine S. Agarkovi puhul nimetatud paragrahvis kirjeldatud eeldusi ning arstlik komisjon ei ole näinud tervislikke takistusi tema edasisel vangistuse kandmisel. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole S. Agarkovi tervislik seisund ka hetkel selline, mis kaaluks üles ennetähtaegset vabastamist välistavad asjaolud.
21. Kriminaalhooldus võib tõesti isiku motiveerituse korral aidata suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Samas tuvastasid kohtud, et S. Agarkov ei ole näidanud ülesse suurt tahet muutuda. Lisaks tuleb arvestada, et kinnipeetav ei ole suutnud vangla kontrollitud keskkonnas käituda seal kehtivate reeglite kohaselt. Seega ei ole kindel, et kriminaalhooldus suudaks S. Agarkovi piisavalt distsiplineerida ja tagada katseaja õnnestumise. Kui ennetähtaegse vabastamise tingimused ei ole täidetud, ei saa kinnipeetavat vabastada üksnes selleks, et allutada ta kriminaalhooldusele.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
23. märtsi 2016 määrus muutmata, S. Agarkov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
24. S. Agarkovi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks ja kaitsealusega kohtumiseks kokku 2,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
25. septembri 2015 otsuse p-dest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel S. Agarkovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas