KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.04.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-772 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri LOUGUINE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Valeri LOUGUINE sünd. 29.03.1976, isikukood 37603292258, xxx Karistuse kandmise algus 09.09.2013 ja lõpp 08.03.2017 Vabastada Valeri LOUGUINE (isikukood 37603292258) temale Viru Maakohtu 18.02.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.5 määrata Valeri LOUGUINELE katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada Valeri LOUGUINET katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 – 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Valeri LOUGUINET katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 2 nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavate isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Valeri LOUGUINE kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistusseadustiku §78 p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada Valeri LOUGUINE karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Valeri Louguine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Louguine on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.02.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 ja §266 lg.2 p.3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, 3; §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud 27 päeva alates 09.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja reaalset vangistust kannab esimest korda. Ühtne kuritegude muster kinnipeetaval puudub, kuritegude laad on muutunud raskemaks. Kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete kasutamine. Alates 20.05.2015 töötab kinnipeetav 2 väljaspool vanglat xxx ning käinud mitmel korral lühiajalisel väljasõidul kodus. Lisaks sellele on kinnipeetav läbinud xxx taseme kursustel, töötas majandustöödel koristajana ja registreerus Töötukassas tööotsijana. Kinnipeetav kannab karistust avavanglaosakonnas. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema ja vennaga, sinna soovib ta ka peale vabanemist elama asuda. Enne vangistust oli kinnipeetav töövõimetuspensionil, vabanemisel on võimalik jääda tööle sinna, kus töötab vangistuse ajal. Kinnipeetava toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. K-raha andmetel on kinnipeetaval seisuga 07.10.2015 tasumata rahalisi nõudeid 2107,09 € ulatuses, vabanemisfondis on 450 €. Kinnipeetava lähedasteks on ema, korduvalt karistatud poolvend ja kaks õde. Kinnipeetavat on kuus korda karistatud Alkoholiseaduse §70 alusel ja kolm korda KarS §262 alusel. Alates 2008 läks kinnipeetav üle narkootikumide tarvitamisele, tarvitas kanepit, amfetamiini ja fentanüüli. Enne vangistust tarvitas igapäevaselt. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Kuritegu toime pannes käitus kinnipeetav impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata, tal on puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus. Kinnipeetav pani kuriteo toime katseajal, ühiskonna norme respekteerib osaliselt. Kinnipeetav on ühiskonnas ohtlik, ohustatud on ühiskond tervikuna ja korda pidavad isikud, oht seisneb narkootikumide tarvitamises ja vägivalla kasutamises oma eesmärkide saavutamiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja poolvend, suhted sugulastega on head ja toetavad, kinnipeetav suhtleb sugulastega telefoni- ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Ema on valmis kinnipeetavat igati toetama. Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda, kuid arvestades korduvat karistatust saab eeldada, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav on taotlenud vabastamist elukohta xxx Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise võlgadeta korteriga, kus elab ema üksi. Kinnipeetava ema on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on ainult pension. Kinnipeetava ema seletas, et kinnipeetav on koos vennaga pöördunud xxx asuvase narkorehabilitatsioonikeskusesse, kus nad olid 2 kuud, kuid katkestasid ise ravi. xxx esindajaga kinnitati, et kinnipeetavale võimaldatakse seal vabanemisjärgselt töötamise jätkamist miinimumpalgaga. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimased kuriteod on toime pandud katseajal. Kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Maakohtu istung Kinnipeetav Valeri Louguine seletas maakohtu istungil, et käesolevaks ajaks on tema vabanemisfondis 870 €. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Tegemist on I astme rahvatervisevastase süüteoga. Vangistuse ajal kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad, ta kannab karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 08.03.
- Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud 2 aastat 7 kuud ja kanda on karistust veel 11 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 11 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 11 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. 4 Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva võlgadeta korteriga, kus praegu elab kinnipeetava ema üksinda. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted emaga on head ja ema on valmis kinnipeetavat igati toetama. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx Tegemist on firmaga, kus kinnipeetav töötab vangistuse kandmise ajal. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et telefonivestluses kinnitas OÜ esindaja, et kinnipeetavale võimaldatakse seal vabanemisjärgselt töötamise jätkamine. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Kinnipeetava sõnade kohaselt maakohtu istungil on raha tema vabanemisfondis tänaseks rohkem, kui iseloomustuses kirjas. Maakohus märgib, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist igapäevaselt alates
- Samast iseloomustusest nähtub ka kinnipeetava enda seletus, et enam tal narkootikumidega probleeme ei ole ja ta saab ise hakkama. Selle kohta annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses veedetud aja jooksul puuduvad kinnipeetaval probleemid (mh. karistused) sõltuvusainete ja tarvitamisega ja ta on läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1-aastase katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Ka kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetavale vaja määrata lisakohustuseks muuhulgas osalemine sotsisaalprogrammis. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral karistati teda vangistusega tingimisi. Käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene. Kinnipeetava probleemideta käitumine vangistuses rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul näitab selgelt, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. Vangistuses reaalselt viibitud karistusaeg on selleks piisavalt pikk aeg. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.5 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Katseajal on kinnipeetav kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. 5 Maakohus leiab, et esimene ja teine lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud sõltuvusainete tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavate isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld ning sõltuvusainete tarvitamisega seotud paikades viibimise keeld vähendavad nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6