Obsah (6)

§ 445§ 164§ 162§ 657§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-15-13890

§ 445lg 1).

Menetluskulud jäid hageja seadusliku esindaja ja kostja endi kanda (

§ 164lg-d 1 ja 2).

Harju Maakohtu 25.04.2014 otsusega mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 140 eurot kuus. Hagejate nõue suurendada elatist riikliku elatise alammäärani kummagi hageja kasuks tuli rahuldada (PKS § 96, § 97 p 1, § 101 lg 1). Elatise nõude põhjendatust tõendas kanne hagejate sünniaktides. Kuna hagi esitati elatise alammääras, ei pidanud hagejad oma nõuet põhjendama ja tõendama. Apellatsioonkaebus 4. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta hagejate menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 2 kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist ei ole abielu ega põlvnemise asjaga. Vastuapellatsioonkaebus

1. Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluskulud hagejate kanda. Maakohus hindas kostja tõendeid ebaõigesti ja ei arvestanud, et kostjal on peale hagejate veel üks alaealine laps, kes ei tohi jääda vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostja on hetkel töötu, kuid teeb kõik endast oleneva, et tööd leida. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja palub võimaldada vastata vastuapellatsioonkaebuse osas lahendi tegemist. hagejate apellatsioonkaebusele peale
3. Hagejad paluvad jätta kostja vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata. Juhul kui kohus vastuapellatsioonkaebust menetleb, paluvad hagejad jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusele. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kelle kanda tuleb jätta poolte menetluskulud. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebust ning seejärel annab hinnangu kostja vastuapellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus nõustub hagejate apellatsioonkaebuses toodud etteheitega, et maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, jättes poolte menetluskulud hagejate seadusliku esindaja ja kostja endi kanda

§ 164

lg-te 1 ja 2 alusel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul oli tegemist elatise suurendamise nõudega, mitte hagilise abieluasjaga, nagu ekslikult arvas maakohus, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 162. Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Seoses kostja vastuapellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kostjalt tuleb elatis välja mõista, arvestades tema poolt kinnitatud võimalusele tasuda kummalegi hagejale elatist 140 eurot kuus. Üldjuhul peab kohus vanemalt lapse ülalpidamiseks mõistma välja elatise vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus seda teha mõjuval põhjusel, muu hulgas juhul, kui vanem, 3 kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui vanemal tuleb ülal pidada ka oma teist last. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus (vt Riigikohtu 11.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08, p 11). PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel muu hulgas võtta arvesse kohustatud isikute varalist seisundit. Praegusel juhul ei ole kostja töövõimetu, kuid hagejate seaduslikul esindajal, kelle juures hagejad elavad, on tuvastatud liiklusõnnetuse tagajärjel püsiv töövõimetus töövõime kaotusega 60% alates 29.04.2014 (tl 17-18). Seega on hagejate seadusliku esindaja varaline seisund võrreldes Harju Maakohtu 25.04.2014 otsusega elatise väljamõistmiseks püsivalt ja oluliselt muutunud. Asja materjalidest nähtub, et kostja kolmas alaealine laps on sündinud 30.08.2011 (tl 39). Arvestades kostja laste vanuseid ning hagejate seadusliku esindaja, kelle juures hagejad elavad, püsivat töövõimetust, ei ole põhjendatud hagejate miinimumsuuruses elatise nõude rahuldamata jätmine. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt tõendanud, miks tal ei ole võimalik hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Kuivõrd elatise piiramisel tuleb arvestada kõiki asjas esile toodud asjaolusid kogumis, ei esine praegusel hetkel selliseid aluseid, mis annaksid alust jätta hagejate ülalpidamiskohustuse nõude suurendamise miinimummäärani rahuldamata. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista alates 18.09.2015 igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Hagejad palusid määrata kohtuotsuses kindlaks otsuse täitmise kord ja kanda elatusraha hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi ja hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamisel ning kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1, § 171 lg 1).

Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4