Obsah (6)
§ 113§ 78§ 2§ 3§ 8§ 1028KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-61078 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2016, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu
§ 113
lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 29.05.2015 esitatud dokumendis kinnitas hageja, et poolte vahel oli kokkulepe raha ülekandmise osas, kuid puudus igasugune kokkulepe selles osas, et tegemist oleks raha kinkimisega. Kostja vastuväited 2
(7)- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et tegutses
- aastal Soomes ning tegi talle kuuluva ettevõtte KapitumPro OÜ kaudu koostööd laevaehitusfirmaga STX Europe, pakkudes ettevõttele keevitusteenuseid. Kostja allkirjastas 12.06.2013 MH-ga lepingu, millega MH ostis 30 000 euro eest 50% STX projektist ja samuti 50% üheteistkümnest keevitajate keevitusvarustuse komplektist. Suuline kokkulepe sõlmiti varem, märtsis
- Kostja ja MH leppisid kokku, et kostja kasutab oma kontakte senisest enamate keevitajate Soome saatmiseks ning MH ülesandeks jäi keevitajate otsimine. Lepingusse märgitud hind 30 000 eurot ei katnud kostja tegelikke kulusid. MH tasus kostjale 30 000 eurot, kasutades selleks talle kuuluvat äriühingut Osaühingut Cleanex Grupp. 30 000 euro tasumine toimus valdavalt enne lepingu kirjalikku vormistamist ehk kirjalik kokkulepe vormistati tagantjärgi 12.06.2013, mil MH (hageja vahendusel) tegi kostjale viimase makse. Asjaolu, et hageja poolt tehtud ülekanded olid tehtud MH kohustuste katteks ehk kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt VO S § 78 lg 1 mõttes, nähtub nii hageja poolt tehtud ülekannete kogusummast kui ka ülekannete selgitustest. Hageja on täitnud kostja ees MH kohustused, sellega on MH vabanenud kostja ees oma kohustuste täitmisest (
§ 78
lg 1 II lause) ning hagejal on selle tulemusena nõue hoopis MH vastu, mitte kostja vastu. Maakohtu otsus 3. Harju Maakohus jättis 10.07.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulu 1 165 eurot 17 senti ja lisanduv viivis. Maakohus selgitas, et pooled ei vaidle hagejalt kostjale 5.03.2013 - 26.06.2013 kokku 18 maksega 32 000 euro ülekandmise osas. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ja MH vahel sõlmiti 12.06.2013 leping, mille kohaselt MH ostis „2013 aasta projekti“. Ostetava asja kohta on lepingus täiendavalt märgitud „11 tk sadama keevitusvarustust 50% ja 50% STX Turu projektist.“ Leping sisaldab ka ostuhinda 30 000 eurot (tl 52, 53 ja 103). Muu info lepingus puudub, sh info selle kohta, millal ja kuidas tuleb ostetava asja eest tasuda. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on osanik ja juhatuse liige KapitumPro OÜ-s (tl 44) ja MH on hageja juhatuse liige ja ainuosanik (tl 59). Kostja esitatud tõendid (tl 47-71) viitavad sellele, et kostjal või temaga seotud isikutel, võis olla mingisugune seos Soomes Turu linnas sadama- ja laevaehitusega. Vaidlus on aga selles, kas kostja võimalik ehitusega seotud tegevus Soomes ja MH-ga sõlmitud leping on seotud hageja poolt 2013 aasta I pooles kostja kontole tehtud rahaülekannetega summas 32 000 eurot. Kohus põhjendas, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe
§ 2lg 1 mõttes, mis õigustaks kostjale raha ülekandmist.
Võlasuhe võib
§ 3
järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja eitab nii laenu- kui mistahes muu sisulise tähendusega lepingu sõlmimist, kuid samaaegselt väidab, et tal oli kostjaga kokkulepe raha ülekandmise kohta. Kohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et hageja kannab märkimisväärse rahasumma kostjale üle, tehes seda 18 korda järjest ilma, et hagejal oleks kostjaga sellekohast kokkulepet. Kuna hageja väidab, et poolte vahel oli kokkulepe raha ülekandmise kohta, siis tuleb lugeda raha kostjale ülekandmise aluseks pooltevaheline kokkulepe (kahe või enama isiku vahelist kokkulepet nimetatakse lepinguks –
§ 8lg 1).
Kokkuleppe sisuks oli see, et hageja annab kostjale raha ja kannab selle tema pangakontole. Kostja vastuväidete osas kohus põhjendas, et 12.06.2013 lepingu sisu on sedavõrd lakooniline, et täiendavate selgitusteta pole võimalik üheselt aru saada, mida osteti/müüdi. Üheselt 3
(7)arusaadavaks võib lugeda 11 tk keevituskomplekti ostmist 50% ulatuses. Mida aga täpselt sisaldab lepinguga samuti müüdud STX projekt, kui suure osa moodustab lepingu hinnast tasu STX projekti eest ning mis projekti ostmisega kuulub ostjale üleandmisele, lepingust ei selgu. Hageja on kostjale raha üle kandnud enne kostja ja MH vahel 12.06.2013 lepingu sõlmimist. Lepingus pole ostuhinna tasumise kohta täpsustavaid tingimusi. Kostja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, kelle vahel ja mis sisuga oli sõlmitud sadama- ja laevahetuseks töövõtulepingud ja kellega ning millal sõlmitud lepingu ütles üles HK tl 62 nähtuvas e-kirjas. Samuti ei selgu kostja tõenditest, kuidas on tl 47 nähtuvas tööajaarvestuses märgitud töötajad seotud hageja või kostjaga. 11 tk keevituskomplekti soetamist ega selle hinda ei ole kostja tõendanud. Tõendamata on ka see, millised kokkulepped olid kostja ja hageja või kostja ja MH vahel selle projektiga seoses, millal need kokkulepped sõlmiti ja millised oli selle tingimused jne. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Kuid isegi kui oletada kostja väidete õigsust, peab hageja tegevusest või käitumisest või dokumentidest olema võimalik tuvastada hageja tahet. Kostja on vastuväidetes tuginenud
§ 78
lg 1, mille kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Asjaolu, et kolmas isik täidab võlgniku eest viimase kohustuse, peab kolmanda isiku tahteavaldusest ilmnema. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2) ning kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Osundatud kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel (TsÜS § 75 lg 3). Hageja on selgelt väljendanud hagis ja kogu kohtumenetluse kestel, et kuigi maksekorraldustel on märgitud ülekande selgitusse muuhulgas ka „lühiajaline laen STX projekt“, ei soovinud hageja täita MH kohustust kostja ees ega soovinud hageja raha ülekandega ka laenu anda. Kuigi raha ülekande mõnel maksekorraldusel märgitud selgitust „STX projekt sissemakse“, on võimalik seostada samanimelise projektiga, mis on märgitud kostja ja MH vahelises lepingus (12.06.2013), ei kinnita see ometi seda, et enne lepingu sõlmimist tehtud raha ülekanded on teostatud MH eest ja hilisema lepingu täitmiseks. Enne lepingu sõlmimist ei saanud hageja seda lepingut täita. Valdaval enamusel ülekande maksekorraldustest on selgitusteks lisatud „lühiajaline laen“, mis tõttu ei saanud olla tegemist täitmisega teise isiku eest. Ülekande selgitustes ei ole viidatud kostja ja MH vahelisele lepingule. Kohus asus seisukohale, et hageja teostas kostjale hagis märgitud rahaülekanded poolte kokkuleppe alusel, mille kohaselt hageja kannab kostjale raha üle. See kokkulepe on jõus ja kehtiv. Kostja ja MH vahel 12.06.2013 sõlmitud leping on kehtiv, kuid selle täitmise kohta pole tõendeid esitatud. Hageja on tuginenud oma nõude õigusliku alusena
alusetu rikastumise sätetele.
§ 1028
lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on märkinud, et
§ 1028
jj kohaldamine on välistatud, kui hageja ei väida, et ta tahtis kostjale täita mingit olemasolevat või tulevast kohustust, mida polnud olemas, mis ei tekkinud või mis langes hiljem 4
(7)ära (vt RKTKm 3-2-1-44-11 p 34; RKTKo 3-2-1-46-11 p 12, 3-2-1-111-11). Hagejal ei ole sellest sättest tulenevat nn soorituskondiktsioonist tulenevat nõuet, kuna ta ei väitnud, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja ei ole väitnud ka, et ta oleks täitnud MH kohustusi kostja ees. Kuna kokkulepe raha ülekandmiseks on poolte vahel olemas ja endiselt jõus ning see on aluseks raha saamisele, siis puuduvad asjaolud
§ 1028jj kohaldamiseks.
Hageja nõudekirjas 4.09.2014 kostjale (tl 25) kinnitab hageja raha ülekandmise kokkuleppe olemasolu. Sellest kirjast ei nähtu, et hageja oleks kokkuleppe üles öelnud või tühistanud vms, miks võiks tingida raha tagastamise nõudeõiguse tekkimise. Eeltoodu alusel kohus leidis, et kuna kokkuleppe raha ülekandmise kohta on poolte vahel jõus ja kehtiv, siis pole hagejal tekkinud alust ega õigust raha tagasi nõuda. Kohus on nii 4.03.2015 kui ka 10.06.2015 kohtuistungil arutanud pooltega, milline õigussuhe kostja ja hageja vahel oli või võis olla, kuid hageja eitas resoluutselt nii laenu-, kinke-, annetuse, müügi- kui mistahes muude võlaõiguslike kokkulepete olemasolu. Hageja kinnitas jätkuvalt vaid raha ülekandmise kokkulepet. Hageja eitas ka kohustuse täitmist MH eest. Seega ei ole hagejal tekkinud nõudeõigust, mistõttu puudub alus käsitleda ka hageja viivisenõuet või kostja vastuväiteid nõude aegumisega seoses. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja õigusabikulud 1 165 eurot 17 senti ning märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda ka viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
- Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Alternatiivselt palub apellant tühistada otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellant leidis, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 436 lg 7 ja § 438 lg 1), jättes kvalifitseerimata pooltevahelise õigussuhte. Maakohus on teinud kohtuotsuse tuginedes üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse normidele tuginedes ega ole andnud ühest hinnangut, millise õigussuhtega on poolte vahel tegemist. Maakohus ei ole otsuses selgelt väljendanud, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel. Apellandi arvates on maakohus ekslikult lugenud tehnilist toimingut (ülekande tegemise kokkulepet) tehinguks, andmata sellele õiguslikku kvalifikatsiooni. Üldteada on asjaolu, et mitte kõik toimingud ei tekita õigusi või kohustusi. Maksekorraldus (pangatoiming) võib olla poolte vahelise kokkuleppe tagajärg, kuid toimingule (ülekanne) eelneb alati kokkulepe, mis tekitab õigusi ja kohustusi. On igati loogiline, et iga ülekande tegemisele eelneb kokkulepe. Kohus ei ole põhjendanud, millise kokkuleppe alusel kostjale raha üle kanti. Apellant on seisukohal, et kohus ei suutnud nõuet kvalifitseerida ega pooltele tõendamiskohustust piisavalt selgitada. Samuti on asja lahendamisel liigselt tähelepanu pööratud KTP ja MH vahelisele 12.06.2013 lepingule, jättes tähelepanuta, et MH ei ole käesoleva vaidluse pooleks. Kostja kirjalik vastus
- Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Samuti palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda. 5
(7)Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 10.07.2015 otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole piisaval määral täitnud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, sh asjaolude väljaselgitamise kohustust, mis oleks võimaldanud nõuet õiguslikult kvalifitseerida. Samuti on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohtul ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada, mistõttu tuleb otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 392 näeb ette eelmenetluse ülesanded, mh ülesande selgitada välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4). Kolleegium nõustub maakohtu väitega, et ei ole eluliselt usutav märkimisväärse rahasumma ülekandmine 18 korda järjest ilma vastava kokkuleppe olemasoluta. Siiski ei saa ülekannete aluseks olevaks kokkuleppeks lugeda ka kokkulepet raha ülekandmise kohta. Selline põhjendus on ka vastuolus ülekannetes läbivalt märgitud selgitustega „lühiajaline laen“ või „stx projekt“, mis viitavad võimalikele täiendavatele kokkulepetele. Kuna maakohus ei selgitanud eelmenetluses välja, millistel alustel raha ülekandmine tegelikult toimus, siis ei olnud maakohtul ka piisavalt asjaolusid hageja nõude kvalifitseerimiseks. Seega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama (Riigikohtu 2.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 p 15). Siiski on kohus seotud nende asjaoludega, mida pooled kohtu ette toovad. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole oma väidetes olnud järjepidev ja on kohut eksitanud vasturääkivate väidetega raha ülekandmise asjaolude kohta. Hagiavalduses hageja põhjendas, et tegemist oli lühiajalise laenuga. Samas hageja märkis, et kostjal ei ole õiguslikku alust 32 000 euro endale saamiseks, sest hagejal puuduvad igasugused kohustused kostja ees, mille katteks oleks võinud rahasumma arvestada. 04.03.2015 toimunud kohtuistungil hageja esindaja ei kinnitanud, et tegemist oli laenuga ja pidas võimalikuks, et hageja finantseeris kostja projekti. 29.05.2015 seisukohas hageja kinnitas, et poolte vahel ei ole mitte mingisugust lepingut, mis annaks alust kostjale raha saamiseks. Hageja põhjendas, et poolte vahel oli kokkulepe üksnes raha üleandmise kui tehnilise tehingu kohta. Apellatsioonkaebuses hageja aga heitis kohtule ette lähtumist hageja põhjendusest, et poolte kokkulepe hõlmas üksnes raha üleandmist, ja selgitas, et maksekorraldus võib olla poolte vahelise kokkuleppe tagajärg, kuid ülekandele eelneb alati kokkulepe, mis tekitab õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja tugineb oma nõudes kostja alusetule rikastumisele (
§ 1028
lg 1), siis selle sätte kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.
§ 1028
lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale
§ 1028
lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (Riigikohtu 26.11.2014 otsus nr 3-2-1-122-14 p 10). Seega ei piisa nõude rahuldamiseks üksnes väitest ja tõenditest, et hageja on kostjale raha üle kandnud ja nõudnud selle raha tagastamist. Hageja peab konkreetselt välja tooma, millist kohustust soovis ta täita raha ülekandmisega kostjale. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel ka hinnata kostja vastuväidet 12.06.2013 MH-ga sõlmitud lepingu väidetava seotuse kohta raha ülekannetega. Kolleegium märgib, et iseenesest ei välista 12.06.2013 lepingu puutumust käesolevasse vaidlusesse asjaolu, et hageja ei ole lepingu pooleks. Samuti ei välista lepingu ja ülekannete võimalikku seost asjaolu, et ülekannetes ei ole konkreetselt viidatud 12.06.2013 lepingule. Kui maakohtu hinnangul ei ole 6
(7)tõendatud kostja väide, et raha ülekanne toimus 12.06.2013 lepingu täitmiseks, tuleks maakohtul teha kostjale ettepanek esitada täiendavaid tõendeid lepingu tingimuste ja täitmise kohta. Kolleegium märgib, et ülekannete võimalik seos lepinguga võib mõjutada ka hageja nõude kvalifitseerimist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja poolte seisukohad raha ülekannete aluseks oleva poolte õigussuhte kohta. Selleks tuleks maakohtul teha hagejale ettepanek tuua kohtu ette konkreetsed asjaolud ja selge põhjendus raha ülekandmise aluste kohta. Ühtlasi tuleks kostjale anda võimalus esitada täiendavaid tõendeid 12.06.2013 lepingu täitmise kohta. Alles seejärel on võimalik hageja nõue õiguslikult kvalifitseerida. Maakohus on õigesti selgitanud, et pooltevahelise võlasuhte kvalifitseerimisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe (Riigikohtu 15.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13 p 11). Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus asja uuesti lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemustest. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)