1-14-7466/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7466 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Madis Joosep (isikukood 36203316511) ja tema kaitsja advokaat Eve Laine, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
6. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Eve Lainele tema poolt määruskaebemenetluses Madis Joosepile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Madis Joosepilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. Madis Joosepil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700013423 ja selgitus „Madis Joosep, 1-14-7466, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda
8. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu 09.09.2014 otsusega tunnistati Madis Joosep süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Joosep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 25.09.
11. M. Joosepi poolt kriminaalhooldusest kõrvale hoidumise tõttu pöörati tema karistus Harju Maakohtu 18.08.2015 määrusega täitmisele. M. Joosepi karistusaja alguseks loeti 11.08.2015 ja see lõpeb täieliku ärakandmise korral 11.08.
13. Tartu Vanglast esitati 10.02.2016 Tartu Maakohtule materjalid M. Joosepi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu 16.03.2016 määrusega jäeti M. Joosep tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. M. Joosepi vangistuse kandmise aeg on kulgenud normaalselt. Ta ei ole toime pannud täiendavaid õigusrikkumisi, samuti ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Samas nähtub materjalidest seegi, et M. Joosepit on kriminaalkorras kehtivalt karistatud kahel korral, mõlemal korral KarS § 424 järgi. Ka on teda väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, kus on ületatud lubatud alkoholipiirmäära. Lisaks on M. Joosepil diagnoositud alkoholisõltuvus, kusjuures ta ise eitab sõltuvust ega ole seega motiveeritud kõnealuse probleemiga tegelema. Eelnev viitab, et risk uute sarnaste õigusrikkumiste toimepanemiseks on endiselt suur. Lisaks on põhjendatud kahtlus, et M. Joosep ei sobi käitumiskontrollile. Nimelt karistati teda esimesel korral vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga. Kuna M. Joosep hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ega allunud käitumiskontrollile, siis tuli vangistus selle ärakandmata osas täitmisele pöörata. Teisel korral karistati M. Joosepit tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega. Ka see vangistus tuli täitmisele pöörata, kuna M. Joosep lahkus varsti pärast kohtuotsuse tegemist Itaaliasse ning kriminaalhooldus osutus tema puhul võimatuks. Samuti tuli M. Joosep mõlemal korral kuulutada tagaotsitavaks. Praegusel juhul välistab käitumiskontrollile määramise täiendavalt seegi, et M. Joosepil puudub kindel elukoht. MÄÄRUSKAEBUSED
15. M. Joosep oma kaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist. Tema etteheite kohaselt on esimene kohtuaste vääralt väitnud, et katseajal karistati teda joobes juhtimise eest ja et tal puudub elukoht. Elukoht on tal olemas elukaaslase juures. Samuti kavatseb ta vabanedes hakata kohe tööd otsima ja end töötukassas arvele võtta. Ta soovib võimalust tõestada, et saab oma eluga hakkama.
16. Kaitsja E. Laine taotleb samuti kohtumääruse tühistamist ja M. Joosepi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaebuse esitaja põhjendused on järgmised. Kohus on põhjendamatult alahinnanud ärakantud vangistuse mõju kinnipeetavale. M. Joosepi ainus võimalus enda paranemisteele asumist tõestada on positiivne käitumine vangistuses ja selles osas ei ole talle midagi ette heita. Lisaks tuleb esile tõsta M. Joosepi osalemist vangla tööhõives, samuti uue kuriteo toimepanemise madalat riskiastet. Kinnipeetav kinnitas, et ta on kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustuslikkusest nüüdseks täielikult aru saanud, kavatseb vabastamise korral tingimusteta täita kõiki kontrollnõudeid ja on nõus lisakohustuse määramisega. Asjaolu, et vangistuse perioodil on üürileping M. Joosepiga lõpetatud ja elukaaslane temast lahti öelnud, ei tähenda, et ta oleks asotsiaalse eluviisiga kodutu. Pole kahtlust, et M. Joosep on töötamisele orienteeritud isik, kavatseb vabanemisel koheselt tööle asuda ning on võimeline kohtu poolt määratava lühikese tähtaja jooksul üürima Tallinnas korteri. Karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel oleks kohus pidanud hindama ja omavahel võrdlema neid võimalusi, mida on M. Joosepi mõjutamiseks võimalik kasutada ühelt poolt Tartu Vanglas ja teisalt kriminaalhoolduse teostamisel. M. Joosepile vanglas individuaalset täitmiskava ei koostata ja temaga individuaalseid resotsialiseerivaid tegevusi ei kavandata. Seega täidab vangistuse lõpuni kandmine vaid M. Joosepi ühiskonnast isoleerimise eesmärki, millest tulenevalt on karistuse tegelik kasutegur väga väike. Ka on vangla võimalused isiku tööhõivesse kaasamiseks ülimalt minimaalsed. 2 2 M. Joosepil on diagnoosiotud alkoholisõltuvus ja kohus on talle ette heitnud motivatsiooni puudumist sellega tegelemisel. Siinkohal tõusetub küsimus, kas ootus motivatsiooni tekkimiseks on õigustatud, kui vangistuse jooksul sellega sisuliselt ei tegeleta. Samas on kriminaalhooldussüsteemi käsutuses mitmesuguseid resotsialiseerivaid meetmeid, mida katseaja kestel oleks võimalik rakendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav M. Joosepi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebused jäävad täielikult tagajärjetuiks.
18. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tingib asjaolu, et maakohtuga nõusolevalt tekkisid ka ringkonnakohtul kahtlused nii M. Joosepi karistuse eesmärkide täidetuses kui tema valmiduses alluda käitumiskontrollile. Nimelt viitavad kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohule tema korduvad karistused ning riskitegurina temal diagnoositud alkoholisõltuvus. M. Joosepi käitumiskontrollile allutamise otstarbekuse muudab ülimalt kaheldavaks aga tema poolt varasemalt kahel korral käitumiskontrollnõuete rikkumine, samuti üldkasuliku töö tegemise kohustuse eiramine. Ehk siis sarnaselt esimese kohtuastmega ei pea ka apellatsioonikohus põhjendatuks kinnipeetavat usaldada ning teda käitumiskontrollile allutades tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
19. Määruskaebuste väited kriminaalkolleegiumit vastupidisele seisukohale ei veena. Tõsi, kuivõrd M. Joosep kannab ühe aasta pikkust vangistust, siis tulenevalt VangS § 16 lg-st 1 temale individuaalset täitmiskava ei koostata. Samas, sõltumata sellest, kas ja kui palju vanglas kinnipeetavale rehabiliteerivaid tegevusi võimaldatakse, ei saa kohtud vabastada isikut, kelle puhul ühelt poolt püsib veendumus, et ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid ning teisalt on tekkinud kahtlused tema suhtes käitumiskontrolli rakendamise otstarbekusest. Sellised põhjendatud kõhklused praeguselt tõusetunud aga on. Seejuures asjaoludel, kas M. Joosepil on olemas elukoht, kui head on tema väljavaated töökoha leidmisel ja milliseid sotsiaalprogramme talle kriminaalhoolduse ajal määrata saaks, otsustavat tähendust enam olla ei saa. Samuti ei saa kinnipeetavat vabastada tema paljasõnalise kinnituse põhjal, mille kohaselt on ta nüüd lõpuks aru saanud kohustusest alluda käitumiskontrolli nõuetele. Nagu käesolevastki määrusest ilmneb, on M. Joosep kohtute usaldust kuritarvitanud juba kahel korral. Mis puutub aga kinnipeetava määruskaebuses sisalduvasse etteheitesse, nagu oleks maakohus tema vabastamata jätmise kasuks otsustades pidanud oluliseks tema poolt uue kuriteo sooritamist katseaja kestel, siis on selline väide ebaõige. Kohus on selgesõnaliselt märkinud, et M. Joosepi karistuste täitmise pööramise tingisid esimesel korral käitumiskontrollnõuete rikkumine ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse eiramine ning teisel juhul kontrollnõuete täitmata jätmine, sealhulgas tema lahkumine Itaaliasse.
20. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
21. Advokaat E. Laine esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal M. Joosepiga vanglas toimunud kohtumisele ja edasikaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest ta soovib tasu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel M. Joosepi kanda. 3 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3